Abituriyentler ushın Qaraqalpaq tili páninen qollanba quwat Jarekeev Tildiń jámiyetlik xızmeti

Filologiyalıq sózlikler leksikografiyadakeń tarqalǵan. Sózlikler (clovar) túsinikli ana tilimizdiń sózlerin yamasa basqa tillerdiń sózlerin hám olardıń mánilerin úyreniw ushın dúziledi. Máslen, imla hám orfoefiyalıq sózlik sózlerdi durıs jazılıw hám aytıw ushın túsindirme sózlik ádebiy tildiń sóz baylıǵı hám onıń hárbir sóziniń mánilik ózgesheliklerin túsindiriw ushın qollanıladı. Eki tillik yamasa kóp tillik awdarma sózlikler basqa tillerdiń sózlerin úyreniw maqsetinde dúziledi. Bul atalǵan sózliklerden basqa da tilde terminologiyalıq sózlik, sinonimlik sózlik, dialektologiyalıq sózlik, frazeologiyalıq sózlik, etimologiyalıq sózlik h.t.b sózlikler qollanıladı. Sonıń ishinde mektep turımısında eń kóp qollanılatuǵın túrleri: imla, orfoefiya, eki tillik awdarma hám sinonim sózlikler.
Esletpe: Túrkiy tilles xalıqlarda sózlik dúziw erte dáwirlerden baslanǵan. Buǵan mısal retinde M.Qashǵariydiń “Devanu luǵat-at túrk” (“Túrkiy tilleriniń sózligi” 1074-jıl), XIV ásirde jazılǵan “Kodeks Kummanikus” (“Qıpshaqlar sózligi”) sózliklerin kórsetiwge boladı.
Orfoefiyalıq sózlik: Bul sózlikte sózlerdiń durıs aytılıwına qaray normaǵa sáykes qollanılıwı beriledi. Máslen: awız-awuz, ádiwli-ádúwli, ájayıp-ájáyıp, áziz-áziyz
Orfografiyalıq sózlik: Bul sózlik jazba tildegi sózlerdi ádebiy til qaǵıydaları tiykarında durıs jazıw ushın dúziledi. Onda ádebiy tildiń orfografiyası basshılıqqa alınadı.
Orfografiyalıq sózlik alfavit tártibinde dúziledi. Orfografiyalıq sózlikke, tiykarınan, jazılıwı qıyın túbir sózler, túbir sózge qosımtalardıń qosılıwı menen jazıwda ózgeriske ushıraytuǵın sózler, birigip, qosılıp hám bólek jazılatuǵın qospa sózler kirgiziledi. Kóbinese orfografiyalıq sózlikke tómendegi sózler engiziledi.
Túbir sózge qosımta qosılǵanda ózgeriske ushıraytuǵın sózler: xalıq-xalqı, erin-erni, mektep-mektebi, taraq-taraǵı, qulıp-qulpı t.b
Qaraqalpaq tiliniń mektep oqıwshılarına arnalǵan 1-orfografiyalıq sózligi 1941-jılı basılıp shıqtı. Ekinshi orfografiyalıq sózlik 1959-jılı basıldı. Mektep oqıwshılarına arnalǵan sońǵı úshinshi sózlik 1980-1990-jılları basılıp shıqtı. “Qaraqalpaq tiliniń qısqasha orfografiyalıq sózligi” (Nókis 1992-j) mektepler ushın qollanba xızmetin atqardı. Kópshilik jámiyetshilikke arnalǵan úlken akademiyalıq orfografiyalıq sózlik 1980-jılı hám 1990-jılı basıldı.(Professor D.S.Nasirovtıń redaktorlawında 1990-jılı basılıp shıqqan orfografiyalıq sózlikte 44000 ǵa jaqın sóz berilgen) Al, latınsha orfografiyalıq sózlik 1997-jılı M.Dáwletov, E.Dáwenovlardıń avtorlıǵında basılıp shıqtı.
Awdarma sózlik
Awdarma sózlikler eki tillik hám kóp tillik sózlikler bolıp bólinedi. Sonıń ishinde awdarma sózliktiń eki tillik sózligi keń qollanıladı. Házir qaraqalpaq tilinde eki tillik sózliktiń “Qaraqalpaqsha-russh”, “Russha-qarqalpaqsha”, “Ingilisshe-qaraqalpaqsha” sózlik túrleri dúzilgen.
Sózliklerdi paydalanıwda sózliklerdiń dúziliw tártibin bilip alıw kerek.

1. 
   Eki tillik awdarma sózlikler de alfavit tártibi menen dúziledi.
   
2. 
   Eger sózlikke kirgen sóz kóp mánili bolsa, olardıń mánileri izbe-iz arab cifrı menen kórsetiledi.
   
3. 
   Orıssha-qaraqalpaqsha sózlikte orıs sózleriniń pát túsip aytılatuǵın buwınınıń ústine pát belgisi
   

qoyılıp beriledi. Mısalı: за'мок-qorǵan, saray, замо'к-qulp. Birinshi “Russha-qaraqalpaqsha sózlik” 1947-jılı, al “Qaraqalpaqsha-russha sózlik” 1958-jılı Moskvada basılıp shıqtı. Úlken “Russha-qaraqalpaqsha sózlik” 1967-jılı Moskvada basılıp shıqtı. Onda 47000 ǵa shamalas sóz bar.