|
Kásip tańlawǵa baylanıslı daslepki másláhátler
. Ádette orta hám joqarı klass
oqıwshıları kásip-óner boyınsha sezilerli nátiyjelerge eriskenshe kóp jıllar ótedi.
Ayırım insan tárepinen qolǵa kiritilgen tabıs sol insannıń jeke pázıyletleri, kásip-
óner tálimi ornıńıń, miynet jámáátiniń tásir nátiyjesi dep esaplanadı, lekin bunda
kásip-ónerge baǵdarlaw múnásebetiniń úlesine itibar berilmeydi. Aradan uzaq jıllar
ótkenligi sebepli bunı umıtıp qoyadı.
Kásipke baǵdarlaw iskerliginde sezilerli hám tez nátiyjelerdiń joq ekenligi
basqa jaman aqıbetlerge alıp keledi. Kásipke baǵdarlaw óziniń iskerlik kórsetiw
huqıqın dálillew ushın kúnbe-kún háreket qılatuǵın qatnasqa aylanıp qaldı.
Kásipke baǵdarlaw qatnasların, máselen onsha ataqlı bolmaǵan oqıw orınların
toltıriw yaki jaslardı aylıǵı az tólenetuǵın, is sharayıtı awır bolǵan kárxanalarǵa
iske jaylastırıw haqqında maǵlıwmat beriwshi processke aylandırıp qoyadı. Kásip-
ónerge baǵdarlaw isleri ―juwmaq ónimniń anıq ólshewli bahası bar emesligi hám
sheshiliwi lazım bolǵan máselelerden biri esaplanadı.
Tarawlardıń ózine say qásiyetleri menen jaqınnan tanıs bolmaǵan kópshilik
insanlarda tap kásip-ónerge baǵdarlaw isleri menen anıq kásiplik iskerlik baǵdarı
boyınsha joqarı maǵlıwmatqa iye bolǵan hár qanday insan shuǵıllana alıwı
múmkin degen nadurıs qıyallar qáliplesken. Oqıw júklemeleri jetispeytuǵın
oqıtıwshılar yaki kásiplik tájiriybesi pás dárejede bolǵan, bazı bir sebeplerge kóre
óz qánigeligi boyınsha isley almaytuǵın injenerler ―kásip-ónerge baǵdarlawshı‖
bolıp qaldı. Bul sıyaqlı halatlar nátiyjesinde barlıq mámleketlerde kásip-ónerge
baǵdarlawshı yaki mektep psixolog-kásiplik másláhátshisi tanımalı bolmaǵan
qánigelikler qatarına kirip qalǵan. Joqarı tájiriybeli qánigeler – óz isiniń ustaları
kásip-ónerge baǵdarlaw qatnaslarına iske kelmeydi. Sonı aytıw kerek, házirgi
waqıtta jáhánde kóp sanlı mektep kásiplik másláhátshileri arasınan tayanısh
universitetlerinde joqarı psixologiyalıq maǵlıwmat alǵan shaxslar 10% tide
quramaydı. Jámiyet hám mámlekette soǵan say tárizde múnásebet bildiredi:
kópshilik mámleketlerde mektep kásiplik másláhátshisi hám túrli kásip-ónerge
26
baǵdarlaw isleri isshilerinen kemirek aylıq alatuǵın birde bir joqarı maǵlıwmatlı
qánige bolmasa kerek. Ápiwayı etip aytqanda, hámme jerde kásip-ónerge
baǵdarlawd`ń anıq sociallıq ornı joq. Eger mámlekette (bir qatar Evropa
mámleketlerinde bolǵanınday) kásip-ónerge baǵdarlawshılar islerin miynet
organları basqarsa, olar ―kásip-ónerge baǵdarlawshı‖ qadaǵalawshı (inspektor)
yaki kásip-ónerge baǵdarlaw boyınsha másláhátshi dep ataladı, xalıq tálimi
organları basqarsa, olar oqıtıwshı yaki kásip-ónerge baǵdarlaw boyınsha
metodist deyiledi. Kásipke baǵdarlawshınıń anıq sociallıq ornı bolmawı jáne
sonday jaman aqıbetlerge alip` keledi, ol yaki bul tarmaqlardıń ―tayanısh‖
qánigelerine iye bolǵan imtiyazlardan kópshilik kásip-ónerge baǵdarlawshılar
paydalana almaydı. Kásipke baǵdarlawdıń jáne bir mashqalası, bul zamanagóy
dúnyanıń hár qanday mámleketinde hár bir sociallıq institutınıń ápiwayı adamlar
kóz qarası aldında qansha kóp (ruxsat beriwshi, qadaǵan etiwshi, kórsetpe beriwshi
hám t.b ) huqıqları bar bolsa, ol sonsha abroyǵa iye.
Máselen, psixolog-kásiplik másláhátshi jaslardıń durıs kásip tańlawına
járdem beredi. Bul isti eger ol dálili menen isenimli orınlasa, insan onıń
másláhátine qulaq saladı. Lekin hár qanday juwmaqlawshı tańlaw huqıqın insan
ózinde saqlap qaladı. Psixolog-kásip másláhátshisi ózi bergen másláhátlerdiń
durıslıǵına isensede, insandı bul másláhátlerge ámel etiwge májbúr ete amaydı,
etpewide lazım, buǵan onıń huqıqı joq. Jámiyet bunı túsiniwi hám ańlawı lazım.
Bunı ańlap, túsinip jetkennen soń bolsa kásip-ónerge baǵdarlaw xızmetiniń shaxs
qızıǵıwları hám imkaniyatların názerde tutqan halda, oǵan xızmet kórsetiw
sıyaqlı tiykarǵı mazmunın qabıl qılıwı hám qádirlewi lazım. Bunday járdem hár
bir insanǵa kerek. Solay etip, zamanagóy kásip-ónerge baǵdarlawdıń ulıwma
mashqalası– jámiyette kásip-ónerge baǵdarlaw ideyası hám ol tárepten islep
shıǵilǵan kásip-ónerge baǵdarlaw pikirlewiniń joqlıǵınan bolıp tabıladı. Bunday
piirlewdi qáliplestiriwshiler-orınlarda kásip-ónerge baǵdarlaw islerin alıp barıwshı
qánigeler bolıp tabıladı.
27
Do'stlaringiz bilan baham: |
