9-tema. Informatikadan sabaqtan tisqari shinig`iwlardi proektlestiriw. Reje


Informatika dógereginiń máseleleri



Download 367,35 Kb.
Pdf ko'rish
bet2/6
Sana23.08.2021
Hajmi367,35 Kb.
#154263
1   2   3   4   5   6
Bog'liq
9-тема.Informatikadan sabaqtan tısqarı shınıgıwlardı proektlestiriw.

Informatika dógereginiń máseleleri  

Informatika dógereginiń tiykarǵı wazıypası: 

- programmanıń ayrım bólimlerin tereń úyreniw oqıwshılardıń informatikaǵa tiyisli 

bilimlerin keńeytiriw hám rawajlandırıw; 

- oqıwshılardıń jeke qızıǵıwshılıǵın hám qábiletin jetilistiriwden ibarat.  

Dógerekke aǵza bolıw  iqtiyarıy hám shınıǵıwları klassta  ótiletuǵın  shınıǵıwlardan 

ózgeshe  bolıwı  lazım.  Dógerekke  oqıtıwshı  basshılıq  etedi.  Oqıtıwshı  sonı  este  tutıw 

kerek,  dógerek  shınıǵıwına  sabaqta  qollanılǵan  usıllardı  hámme  waqıt  ta  qollanıp 

bolmaydı.  

Ayrım  oqıtıwshılarda  (dógerek  basshısı)  dógerekke  tek  ǵana  informatikaǵa 

qızıǵatuǵın oqıwshılardı ǵana alıw kerek degen pikir bar. Bunday kóz qaras durıs emes, 




sebebi  sabaqtan  tıs  jumıs  jaqsı  shólkemlestirilgende  ǵana  oqıwshıda  informatikaǵa 

qızıǵıwı oyanıwı múmkin. Sonıń ushın hár bir oqıwshı dógerekke aǵza bolıwı múmkin.  

Tájiriybe dógerek aǵzalarınıń sanı 13-15 ten asıp ketpewin kórsetpekte, sebebi kóp 

aǵzası  bolǵan  informatika  dógeregi  menen  islew,  bir  tárepten  oqıtıwshıǵa  qıyınshılıq 

tuwdıradı, ekinshi tárepten oqıwshılar dógerekte aktiv háreket ete almaydı, úshinshiden 

kompyuter  kabinetlerindegi  is  orınları  shegaralanǵan.  Eger  dógerek  aǵzalarınıń  sanı 

kóbeyip ketse, olardı toparlarǵa bóliw maqsetke muwapıq esaplanadı.  

Informatikadan  ótkiziletuǵın  dógereklerdi  parallel  klasslar  boyınsha,  bunday 

klasslar  bolmasa,  hár  bir  klasslar  ushın  óz  aldına  shólkemlestiriw  maqsetke  muwapıq. 

Oqıwshılardıń  bilim  dárejesi  hám  jasları  keskin  parq  qılǵanlıǵı  sebepli  shınıǵıw  jaqsı 

nátiyje  bermeydi.  Dógerekke  usı  klass  informatika  oqıtıwshısınıń  ózi  basshılıq  etkeni 

maqul.  Sonıń  ushın  ilajı  bolǵanınsha  mekteplerde  sabaqlardı  bólistiriw  waqtında 

oqıtıwshılarǵa parallel klasslar berilgeni maqul.  

Házirge  shekem,  dógerek  shólkemlestiriw  hám  ótkeriw  múddeti  haqqında  belgili 

pikir joq. Biziń pikirimizshe dógereklerdi informatikadan hár háptede bir márte (klassqa 

qarap 1-2 saatdan) ótkiziw, ayına keminde 2 ret ótkiziw kerek.  

Eger  ayına  eki  ret  ótkizilse,  onda  islenetuǵın  lekciyalar  hám  gúrrińler,  máseleler 

sheshiw, kórgizbeler, (sayaxat, kesheler, konferenciyalar, olimpiadalar, konkurs, viktorina 

hám basqalar) ámeliy shınıǵıwlar hámde basqa tádbirler ushın jeterli emes. Sonıń menen 

birge oqıwshılar talabın qanaatlandırıp bolmaydı.  

Ayrım oqıtıwshılar informatika dógeregine sherek bahası “4” den kem bolmaǵan 

oqıwshılardı qabıl etiwdi usınıs etedi.  

Biziń  pikirimizshe,  ayrım  jaǵdaylarda  informatikanı  jaqsı  ózlestirgen  oqıwshılar 

ǵana  emes,  bálki

 

informatikadan  alǵan  bahasına  qaramastan  óziniń  informatikadan 



bilimini jetilistiriwdi qálegen, oǵan qızıqqan oqıwshılardıń barlıǵın dógerekke qabıl etiw 

kerek.  Dógerek  jumısın  baslawdan  aldın  oqıtıwshı  (basshı)  keminde  3-4  shınıǵıwǵa 

jeterli  material  tayarlap,  onı  jobalastırıw  hám  dógerekti  shólkemlestiriwge  tayarlıq 

kóriw kerek.  

Jeterli tayarlıqsız baslanǵan dógerektiń dáslepki  sabaǵına  kóp  oqıwshı  qatnasıp, 

keyingi  sabaqlarǵa  az  oqıwshı  qaladı,  sebebi  kóp  oqıwshılar  informatika  dógereginiń 

maqseti hám wazıypasın bilmesten keledi.  

 Sonıń  ushın  dógerekke  tayarlanıw  dáwirinde  oqıtıwshı  onıń  wazıypası  hám 

maqsetin sabaqlarda hám basqa waqıtlarda túsindiriwi lazım. Ayrım oqıwshılarǵa jeke 

tárizde  wazıypalar  beriw  menen  informatikaǵa  qızıqqan  oqıwshılardı  toplap, 

informatika  dógeregin  baslawǵa  tayarlanıw  múmkin.  Dógerekti  baslawdan  aldın 

sabaqlarda  temalarǵa  baylanıslı  túrli-túrli  máselelerdiń  algoritmin  dúziw, 

programmalar dúziw qátelerin analiz etiw wazıypaların orınlaw kerek. Dógerek aǵzaları 

dizimge alınıp, onıń islew waqıtı hám múddeti belgilenedi.  




Download 367,35 Kb.

Do'stlaringiz bilan baham:
1   2   3   4   5   6




Ma'lumotlar bazasi mualliflik huquqi bilan himoyalangan ©hozir.org 2024
ma'muriyatiga murojaat qiling

kiriting | ro'yxatdan o'tish
    Bosh sahifa
юртда тантана
Боғда битган
Бугун юртда
Эшитганлар жилманглар
Эшитмадим деманглар
битган бодомлар
Yangiariq tumani
qitish marakazi
Raqamli texnologiyalar
ilishida muhokamadan
tasdiqqa tavsiya
tavsiya etilgan
iqtisodiyot kafedrasi
steiermarkischen landesregierung
asarlaringizni yuboring
o'zingizning asarlaringizni
Iltimos faqat
faqat o'zingizning
steierm rkischen
landesregierung fachabteilung
rkischen landesregierung
hamshira loyihasi
loyihasi mavsum
faolyatining oqibatlari
asosiy adabiyotlar
fakulteti ahborot
ahborot havfsizligi
havfsizligi kafedrasi
fanidan bo’yicha
fakulteti iqtisodiyot
boshqaruv fakulteti
chiqarishda boshqaruv
ishlab chiqarishda
iqtisodiyot fakultet
multiservis tarmoqlari
fanidan asosiy
Uzbek fanidan
mavzulari potok
asosidagi multiservis
'aliyyil a'ziym
billahil 'aliyyil
illaa billahil
quvvata illaa
falah' deganida
Kompyuter savodxonligi
bo’yicha mustaqil
'alal falah'
Hayya 'alal
'alas soloh
Hayya 'alas
mavsum boyicha


yuklab olish