8 ekonomika bilim tiykarlarí

Yuridikalıq tárep — Ózbekstan Respublikasınıń nızamlarına muwa- pıq shólkemlestirilgen kárxanalar, firmalar, islep shıǵarıw hám xızmet kórsetiw kárxanaları.

Amir Temur
(1336 — 1405)


siyasatına uqsap ketedi.
Saqıpqıran Amir Temur óz saltana- tında júdá hám nátiyjeli saliJq dizimin qáliplestirgen, ol mámlekettgi saliq siya- satı ádil bolıwına úlken itibar bergen.
«Temur tuzuklari» salıq haqqında bılay jazadı: Xirojnı jıyıw waqtında eki wazir shuǵullansın. Birewi toplaǵan maldı jazıp tekserip tursın, bajı alıwshılar puqa- raǵa zulum etip olardıń ahwalına zıyan kórsetpesin. Viloyatlarda toplanǵan tolıq tovardı kiriw dápterine jazıwları kerek. Eki wázir bolsa shiǵin dápterine jazıp jiyilǵan mallardı sipoh aylıǵina qosilsin. Amir Temur mámleket ǵáziynesinde esap kitapları anıq jolǵa qoyılǵan. Bul hazirgi zamandaǵı mámlekettiń byudjet

BILIMIŃIZDI SÍNAP KÓRIŃ!

1. 
   Mámleketimiz salıq nızamshılıq hújjetleri nege tiykarlanǵan?
   
2. 
   Salıqqa tartıwdıń tiykarǵı printsiplerin sanap beriń.
   
3. 
   Salıq salıw subiekti hám obiektiniń bir-birinen ayırmashılıǵın aytıń.
   
4. 
   Salıq stavkası degen ne hám ol qanday kóriniste qollanıladı?
   
5. 
   
   Salıq stavkasınıń túrlerin sanań hám olarǵa mısal keltiriń.
   

1. 
   1-2 hám 4-5- súwretlerde súwretlengen puqaralardıń salıq tólewshi sıpatında qanday huqıqları bolıwı múmkinligin shamalap kóriń.
   
2. 
   4-súwrette súwretlengen isbilermenniń salıq tólewshi sıpatında huqıqı buzılǵanda ol kimge múrájáát etiwi lazım dep oylaysız?
   
3. 
   2-súwrette súwretlengen satıwshı 5-súwrettegi tigiwshiniń májbúriyatları menen 1-hám 4- súwrettegi isbilermenlerdiń májbúriyatları ortasında qanday parıq bolıwı múmkin? Huquqları ortasında-she?
   
4. 
   Salıq tólewshilerdiń huqıqları kim tárepinen kepillenedi?
   
5. 
   Salıq tólewshilerdiń májbúriyatların orınlawdıń 3-hám 6- súwretlerdegi shaxslar ómiri menen qanday baylanısı bar dep oylaysız?
   

Salıq tólewshiler bir qatar huqıq hám minnetlerge iye. Olardıń huqıq hám minnetleri ámeldegi Salıq kodeksi, Ózbekstan Respublikasınıń

«Mámleketlik salıq xızmeti haqqında»ǵı nızam hám salıq boyınsha basqa huqıqıy hújjetlerinde belgilep qoyılǵan.
Mámleket salıq tólewshilerdiń huqıqların nızam menen bekkemlep, salıq tólewshiniń mápin qorǵawı menen bir waqıtta, salıq sistemasında júz
beriwi múmkin bolǵan ádilsizliklerdiń aldın aladı. Salıq tólewshiniń óz huqıqların biliwi bolsa oǵan óz mápin qorǵaw ushın múmkinshilik jaratadı. Salıq tólewshilerdiń huqıqları mámleket tárepinen kepillenedi.
Salıq tólewshilerdiń tiykarǵı huqıqları tómendegilerden ibarat:

• 
  salıqqa tiyisli máseleler boyınsha salıq organlarınan zárúr másláhat hám túrli maǵluwmatlar alıw;
  
• 
  mámleket tárepinen belgilengen salıq jeńilliklerinen paydalanıw;
  
• 
  belgilengeninen artıqsha tólengen salıqlardı qaytarıw boyınsha salıq organlarına múrájáát etiw;
  
• 
  salıq organlarınan óziniń byudjet aldındaǵı salıqlar boyınsha qarızı bar yamasa joq ekenligi haqqında zárúr maǵluwmatlardı alıw;
  
• 
  óziniń salıq tólewshi sıpatında huqıqları buzılǵan jaǵdayda tiyisli jerlerge arız etiw;
  
• 
  salıqshı tóleniwi tiyis bolǵan salıq jıyınların esaplaǵanda qátege jol qoyǵan bolsa, usı qáteni óz ıqtıyarı menen óz betinshe dúzetiw.
  

Joqarıda sanap ótilgen huquqlardıń kepilleniwi salıq tólewshini kewil hátirjemlik hám erteńgi ku’nge isenim menen iskerlik kórsetiwge imkan jaratadi. Nátiyjede, salıq tólewshiniń iskerliginen mámleket hám pu’tin jámiyet mápdar boladi.
Hár bir fizikalıq yamasa yuridikalıq tárep salıq tólewshi sıpatında jámiyetimiz hám mámleketimiz aldında bir qatar minnetlerdi óz moynına alıwı hám orınlawı shárt. Sebebi, salıq tólewshiler moynındaǵı wazıypalardı orınlap, salıq tólemlerin óz waqtında ámelge asırsa bunnan pútkil jámiyet mápdar boladı.
Salıq tólewshilerdiń minnetleri tómendegilerden ibarat:

• 
  salıq tólewshi fizikalıq yamasa yuridikalıq tárep bolıwına qara- mastan, belgilengen múddette salıq organlarınan dizimnen ótiw;
  
• 
  kárxana mákan jayı ózgergen waqıtta jergilikli salıq organlarına bul haqqında óz waqtında xabar beriw;
  
• 
  salıqlardıń nızamda belgilengen muǵdarın óz waqtında tólew;
  
• 
  salıq tólewshi fizikalıq tárep dáramatlar haqqındaǵı deklaraciya- nı hám yuridikalıq tárepler bolsa salıqlar boyınsha zárúr esap-kitaplardı jergilikli salıq organlarına óz waqtında tapsırıw;
  
• 
  salıq boyınsha jeńilliklerden paydalanǵan waqıtta usı jeńillikler huqıqın tastıyıqlaytuǵın hújjetlerdi jergilikli salıq organlarına óz waqtında tapsırıw;
  
• 
  salıq nızamı buzılǵanda salıq organlarınıń bunı saplastırıw boyınsha talapların orınlaw.
  

2. 
   – E. Sariqov, B. Haydarov
   

145

Salıq tólewshiniń joqarıda sanap ótilgen minnetlerin atqarıwı, salıq sistemasında nızamǵa qarsı háreketler bolıwınıń aldın aladı. Onıń óz minnetlerin biliwi hám shın kewilden orınlawı salıq óndiriwshi
— mámleket ushın ǵana emes, al, salıq tólewshiniń ózi ushın da áhmiyetli. Sebebi, bul onıń qolaysız jaǵdayǵa túsip qalıwınıń aldın aladı hám tınıshlıqta is júrgiziw ushın sharayat jaratadı.
Salıq tólewshiler joqarıda keltirilgen minnetlerge boysınbasa, salıq nızamshılıǵında kózde tutılǵan tártipte juwapkershilikke tartıladı.
Salıqqa tiyisli huqıqbuzarlıq bir neshe túrli aqıbetlerge alıp keliwi múmkin.
Salıqlardı hám májbúriy tólemlerdi óz waqtında tólew hár bir puqara hám kárxana ushın muqaddas minnet. Intizamlı salıq tólewshini mámleket hám jámiyet húrmet qıladı hám hár tárepten qollap-quwatlaydı. Biraq sonday f izikalıq hám yurıdıkalıq shaxslar hám boladı, olar óz májbúriyatlarına juwapkershiliksiz penen qaraydı. Bul bólsa óz náwbetinde salıqqa tartıw tarawındaǵı huqıqbuzar- l ıqlarǵa alıp keledi. Máselen, sawdadaǵı túsimdi jasırıw (kemeytirip kórsetiw), kirim qılınbaǵan tólemlerdi saqlaw sıyaqlı huqıqbuzar- l ıqlar bir neshe bólimlerdegi huquqbuzarlıqlar dep qaralıwı múmkin:

1. 
   Salıq huquqbuzarlıgı sıpatında;
   
2. 
   Hákimshilik huquqbuzarlıq sıpatında;
   
3. 
   Jınayat sıpatında;
   
4. 
   Puqaralıq-huquqıy qattı-háreket sıpatında.
   

Bunda huqıqbuzarlıqtıń kólemi, birinshi márte yakı tákiraran ámelge asırılıp atırǵanı, abaysizlıq áqibetinde yakı qasttan ámelge asırılıp atırǵanlıǵı sıyaqlı jaǵdaylar inabatqa alınadı.
Bul huquqbuzarlıqlar ushın jaza belgileniwi menen bir waqıtta jasırılǵan (kemeyttirilgen) salıq muǵdarı hám, álbette óndiriledi.
Ayırım jaǵdaylarda huqıqbuzar óz qálewi menen zıyanlardı qapla- ǵanda, ol juwapkershilikten azat etiliwi múmkin.

1. 
   Salıq tólewshilerdiń qanday huqıqları bar?
   
2. 
   Bul huqıqlar kim tárepinen hám qanday kepillenedi?
   
3. 
   Mámleket salıq tólewshi huqıqlarınıń kepillewiniń sebebi nede dep oylaysız?
   
4. 
   Salıq tólewshiniń óz huqıqların biliwi oǵan qanday payda beredi?
   
5. 
   Salıq tólewshiniń minnetlerin sanap beriń.
   
6. 
   Salıq tólewshiniń minnetlerin shın kewilden atqarıwınan kim mápdar?
   
7. 
   Salıq tólew boyınsha huqıqbuzarlıqlar ushın qanday jaza sharaları qollanılıwı múmkin?