8-9 темалар. Tindiriw hám shóktiriw

8-9 темалар. TINDIRIW HÁM SHÓKTIRIW

Awırlıq kúshi tásirinde shóktiriw

Shógiw processinde qattı dene hár turli kúshler tásirinde suyıqlıqta háreket qıladı. Awırlıq kúshi tásirinde onıń suyıqlıqtaǵı háreketin kórip shıǵamız. Bunda, qattı bólekshe awırlıq G, kóteriwshi (Arximed) kúsh А hám súykeliw kúshleri Т tásir etedi (3.2-súwret).

. Awırlıq kúshı G tásirinde bólekshe shógıwdiń
differensial teńlemesin keltirip shıǵarıwǵa baylanıslı

Qálegen formadaǵı bóleksheni kórip shıǵamız. Onıń kólemi sızıqlı ólshemniń ushınshi dárejesine tuwrı proporcional.

(3.7)
bul jerde l – bólekshe gabarit ólshemi, diametrlık; ₁ – formaǵa baylanıslı koefficient.
Eger bólekshe tıǵızlıǵı ₃, suyıqlıqtı _с bolsa, onda bóleksheler awırlıq kúshi G hám kóteriwshi kúsh А lar tásir etpekte. Bul eki kúsh qarama – qarsı baǵdarlanǵan boladı.
, (3.8)
Usı kúshlerdiń parqı tásiri astında bólekshe suyıqlıqta háreket qıladı hám onıń sırtqı júzesi birligine súykeliw kúshi Т tásir etedi.
Súykeliw kúshi Т Nyuton – Petrov nızamı boyinsha anıqlanadı:

bul jerde  - dinamikalıq jabısqaqlıq koefficienti; wn - tezlik gradienti.
Pútin bólekshege tásir etiwshi ortalıqtıń qarsılıq kúshi onıń júzesine baylanıslı. Demek, ortalıqtıń qarsılıq kúshi tómendegige teń:
(3.9)
Mexanikanıń ekinshi nızamına tiykarlanıp awırlıq, kóteriwshi hám súykeliw kúshleriniń teń tásir etiwshisı, bólekshe massasınıń erkin túsıw tezleniwine kóbeymesine teń. Demek:
(3.10)
(3.10) teńlik awırlıq kúshi tásirinde shógip atırǵan bóleksheniń differenciyallıq teńlemesi dep ataladı.
Uqsaslıq teoriyası usılların qollanıp, (3.10) nan awırlıq kúshi tásirinde bólekshelerdiń shógiw processin táriyplewshi uqsaslıq teńlemelerin alıw múmkin.
Bunıń ushın (3.10) teńlemeni bolıp:
(3.11)
Alınǵan nátiyjeni _к/_с kóbeytip hám tiyisli qısqartırıwlardı ámelge joqarılatsaq, tómendegi kóriniske iye bolamız:
(3.12)
₂/₁ – qatnası bólekshe formasına baylanıslı hám forma koefficienti dep ataladı: (3.13)
Ólshemsiz kompleks bolsa: yamasa