20-shınıǵıw. Tómendegi berilgen sózlerdiń awızeki hám jazba tilge qatnaslı sózlerdi ekige bólip jazıń. Sózler: topıraq, torpaq, kómbedi, kónbedi, kelmedi, kemedi, keleatır, kiyatır, kelemis, kelemiz, túngi, túńgi,orıshsha, orıssha, jazsın, jassın, digirman, diyirman. h.t.b
Úlgi: Sóylew tili. Baramıs,torpaq,kómbedi,kemedi,keleatır,túńgi, orıshsha, jassın , diyirman
Ádebiy til. Baramız, topıraq, kónbedi, kelmedi, kiyatır, kelemiz, túngi, orıssha, jazsın, digirman
7-Tema
Ózbekstandaǵı bilimlendriw.
Óz betinshe jumıs ushın ádebiyatlar
1.Karimov I.A. Tolıq rawajlanǵan áwlad-Ózbekstan progresiniń tiykarı.
2.Ózbekstan Respublikasınıń Bilimlendiriw haqqındaǵı nızamı. 1997-jıl avgust
3.Qaraqalpaqstan Respublikasınıń Bilimlendiriw haqqındaǵı nızamı. 1997-jıl avgust
4.Berdimuratov E.. Házirgi qaraqalpaq tili. Leksikologiya, Bilim, 1994.
5.Berdimuratov E. Dawletov A. Til bilimine kirispe
6.Berdimuratov E. Dawletov A. Ulıwma til bilimi. Nókis 1990
7.Qaraqalpaq tili. Mektepler ushın arnalǵan sabaqlıq. 2000, 2001, 2002.
8.Ózbekstan tariyxı. 10-11-klass ushın arnalǵan sabaqlıq. Nókis, 2000
9.Sayımbetov O. Sultanova K. avtorlar jámááti. Qaraqalpaq tiliniń ámeliyatı. 2004 j.
21-tapsırma. Ádebiyatlardan tómendegi sorawlarǵa juwap tabıń.
1.Aktiv leksika degenimiz ne?
Juwap: Aktiv leksika - bul málim bir tilde sóylesiwshi tekǵana túsinetuǵın, bálki ózi de isletetuǵın sózler bolıp tabıladı. Tiykarǵı sózlik fondidagi sózler, shubhasız, aktiv sózliktiń tiykarın quraydı, lekin onı tugatmaydi, sebebi málim bir tilde sóylesiwshi hár bir gruppa adamlardıń aktiv sózligine kiritilgen sonday ayriqsha sóz hám sóz dizbegiler bar. bul gruppa hám olar tárepinen hár kúni qollanıladı., lekin óz gezeginde basqa sóz hám sóz dizbegilerge iye bolǵan basqa adamlar gruppaları ushın aktiv sózlik faktlari retinde májburiy emes. Sonday etip, tiykarǵı sózlik fondining sózleri hár qanday xalıq gruppalarınıń aktiv sózligi ushın ulıwma bolsa, hár qıylı adamlar toparınıń aktiv sózligi ushın ayriqsha sózler basqasha boladı.
2.Passiv leksika degenimiz ne?
Juwap: Passiv sózlik - bul málim bir tilde sóylesiwshi túsinetuǵın, lekin ózi isletbeytuǵın sózler (mısalı, kóplegen arnawlı texnikalıq yamasa diplomatik atamalar, sonıń menen birge, túrli ekspressiv sóz dizbegiler).
3.Gónergen sózler degenimiz ne?
Juwap: Kúndelikli turmıstà jiyi qollànıwdàn shıǵıp qàlǵàn sózlerge gónergen sózler delinedi. Gónergen sózler tàriyxıy kórkem shıǵàrmàlàrdà hám xàlıqtıń turmıs mádeniyàtın kórsetetuǵın tàriyxıy màteriàllàrdà qollànılàdı.
4.Neologizm sózler degenimiz ne?
Juwap: Tildegi jàńàdàn pàydà bolǵàn sózler neologizmler dep àtàlàdı. Turmısımızdà ilim hám texnikànıń, ádebiyàt, kórkem óner hám t.b. tàràwlàrdıń ràwàjlànıwı menen jàńà miynet quràllàrı, úy buyımlàrı, màshinàlàr, hár túrli ásbàplàr pàydà boldı. Sol jàńà zàtlàr menen birge olàrdıń àtàmàsın bildiretuǵın disk, màrketing, kolledj, kompyuter, biznes t.b. sıyàqlı jàńà sózler leksikàmızdı tolıqtırdı.
5.Ne ushın sózler góneredi?
Do'stlaringiz bilan baham: |