Korporativ huqiq hám isbilermenlik tiykarlari páninen juwmaqlaushi qadag’alaw baqlawi sorawlari



Download 61,9 Kb.
Pdf ko'rish
Sana21.05.2023
Hajmi61,9 Kb.
#941907
Bog'liq
Korporativ huqiq hám isbilermenlik tiykarlari páninen juwmaqlaushi



Korporativ huqiq hám isbilermenlik tiykarlari páninen juwmaqlaushi qadag’alaw 
baqlawi sorawlari
 
1.
Korporativ huqıqtıń túsinigi hám huqıqıy xarakteristikası 
2.
Ózbekstan Respublikası hám shet elde korporativ huqıqtıń teoriyalıq tiykarları 
3.
Korporativ huqıq principlerı 
4.
Korporativ múnásibetlerdiń huqıqıy tábiyaatı hám ayriqsha qásiyetleri: 
minnetleme hám múlkshilik xarakteristikası 
5.
Korporativ huqıq dárekleri túsinigi hám túrleri 
6.
Ishki nızamshılıq korporativ huqıqtıń dáregi retinde 
7.
Korporativ huqıqıy hújjetlerdi sistemalastırıw 
8.
Ishki korporativ normalar túsinigi hám olardıń túrleri 
9.
Korporativ processlerdi tártipke salıwda úlgili qaǵıydalardıń roli 
10.
Jámiyeti shólkemlestiriw usılları 
11.
Korporaciyalardi shólkemlestiriw 
12.
Qatnasıwshılar hám shólkemlestiriwshiler 
13.
Shólkemlestiriw jıynalısı (konferensiya) 
14.
Shólkemlestiriw hújjetleri 
15.
Korporaciyaniń qaǵıyda fondın qáliplestiriw hám muǵdarın ózgertiw 
16.
Korporaciya múlkiniń huqıqıy mártebesi 
17.
Mámleket diziminen ótkeriw ("bir ayna") 
18.
Shet el investorlar qatnasıwındaǵı korporaciyalardi dúziwdiń ayiriqsha 
qásiyetleri 
19.
Qospa kárxanalardı dúziwdiń ayriqsha qásiyetleri 
20.
Korporaciyalardi qayta dizimnen ótkeriw 
21.
Korporaciyaniń qaǵıydası tiykarǵı ishki korporativ hújjet retinde 
22.
Jámiyet qatnasıwshıları huqıq hám minnetlemeleriniń qaǵıydada sawleleniwi 
23.
Qaǵıydanı mámleket diziminen ótkeriw. Qaǵıydaǵa kiritilgen ózgertish hám 
qosımshalardı mámleket diziminen ótkeriw 
24.
Korporativ basqarıw shólkemleri túsinigi hám ulıwma xarakteristikası 
25.
Korporativ basqarıwdıń dúzilisi hám elementleri 
26.
Eki hám úsh teksheli Korporativ basqarıw sisteması 
27.
Korporativ basqarıw shólkemleriniń óz-ara múnásibetleri 
28.
Korporaciyalarni basqarıw máselelerinde óz-ara baǵınıw hám kepilliklerdiń 
ústinligi principi 
29.
Ózbekstan Respublikasında korporativ basqarıw shólkemleri sisteması 
30.
Ulıwma jıynalıs korporaciyaniń tiykarǵı basqarıw organı retinde 
31.
Aksiyanerlernıń náwbettegi hám náwbetten tısqarı ulıwma jıynalısı 
32.
Aksiyonerler ulıwma jıynalısınıń tolıq kepillikleri 
33.
Gúzetiw keńesi iskerliginiń ayriqsha qásiyetleri 
34.
. Jámiyettiń gúzetiw keńesin saylaw 
35.
Gúzetiw keńesi baslıǵı. Gúzetiw keńesi jıynalısı 


36.
Gúzetiw keńesi aǵzalarınıń juwapkerligi 
37.
Korporaciyanıń atqarıw basqarıw organı 
38.
Atqarıw organın qáliplestiriw tártibi. 
39.
Atqarıw organınıń korporaciyanıń basqa basqarıw shólkemleri menen óz-ara 
múnásibetleri. kepilliklerdi bólistiriw máseleleri. 
40.
Korporaciyani isenimli basqarıw shártnamasına kóre basqarıwdıń ayriqsha 
qásiyetleri. 
41.
Korporativ finanslar túsinigi hám klassifikaciyası. 
42.
Korporaciyalardıń fondlari hám rezervleri. 
43.
Finanslıq basqarıw. 
44.
Korporaciyanıń qaǵıyda fondın kóbeytiw. 
45.
Shet el investitsiyalar qatnasıwındaǵı kárxanalardıń qaǵıyda fondı. 
46.
Qımbatlı qaǵazlar sistemasında aksiyalardıń ornı hám roli. 
47.
Akciyalardıń túrleri hám formaları. 
48.
Akciyalardı basqa shaxsqa múlk etip beriw. 
49.
Obligaciya túsinigi hám túrleri. 
50.
Obligaciyalardıń ayriqsha qásiyetleri. 
51.
Korporativ qımbatlı qaǵazlar qımbatlı qaǵazlar bazarı sistemasında. 
52.
Shet elde obligatsiyalar hám basqa qımbatlı qaǵazlardıń huqıqıy tártipke 
saliniwi. 
53.
Korporaciyalar xızmet kórsetiwiniń ashıqlıǵın támiyinlew. 
54.
Qımbatlı qaǵazlar bazarında informaciyanı jarıyalaw. 
55.
Jıllıq esabat informaciyaın jarıyalawdıń bir forması retinde. 
56.
Insayderlik informaciyası túsinigi. 
57.
Insayderlik pitimleri mártebesi hám olardı dúziwdiń huqıqıy aqıbetleri.
58.
Insayderlik pitimlerin dúzgenlik ushın juwapkerlik. 
59.
Akciyonerler huqıqları sisteması. 
60.
Múlkshilik huqıqlar hám korporaciyani basqarıwǵa bolǵan huqıqlardıń óz-ara 
qatnası. 
61.
Akciyonerler huqiqlarin buzıw hám olardıń túrleri. 
62.
Akciyonerlerdıń nızamlı huqıq hám máplerin qorǵawdıń huqıqıy kepillikleri. 
63.
Minoritar akciyonerlerdıń huqıqıy mártebesi hám olar huqıqların qorǵawdıń 
ayriqsha qásiyetleri. 
64.
Akciyonerlerdıń huqıqların qorǵaw usılları hám túrleri. 
65.
Korporativ dawlar túsinigi. 
66.
Korporativ dawlar túrleri. 
67.
Aksiyanerlernıń ulıwma jıynalısın ótkeriw boyınsha dawlar. 
68.
Korporaciyalarni qayta dúziw túsinigi jáne onıń ayriqsha qásiyetleri. 
69.
Korporaciyani qayta dúziw haqqinda qarar qabıllaw tártibi. 
70.
Tólewge uqıpsızlıq hám qarızdarlıq institutlarınıń óz-ara qatnası. 
71.
Qarızdarlıq dástúrleri jáne onıń basqıshları. Sırtqı basqarıw jáne onıń ayriqsha 
qásiyetleri. 
72.
Korporaciyalardi tamamlaw tártibi. 


73.
Korporaciya mal-múlkin akciyonerler ortasında bólistiriw. 
74.
Korporaciyani tamamlaw waqtı. 
75.
Tamamlaw waqtında kreditorlar hám akciyonerlerdıń múlkshilik máplerin 
qánaatlandırıw. 
76.
Isbilermenlik huqıqınıń predmeti hám principleri. 
77.
Isbilermenlik huqıqınıń derekleri. Isbilermenlik huqıqıy múnásibetleri. 
78.
Isbilermenlik subektleri túsinigi hám belgileri. 
79.
Isbilermenlik huqıqı subektleri klassifikaciyası. 
80.
Mámleketlik emes kommerciyalıq emes shólkemleri. 
81.
Isbilermenlik subektleriniń awqam hám birlespeleri 
82.
Isbilermenlik subektleri iskerliginiń shólkemlestiriliwi. 
83.
Isbilermenlik subektlerin mámleketlik diziminen ótkeriw (onlayn tárzde hám 
jeke kelgen halda). 
84.
Isbilermenlik subektlerin qayta dizimnen ótkeriw. 
85.
Isbilermenlik subektlerin qayta shólkemlestiriw hám onıń túrleri. 
86.
Isbilermenlik subektleri iskerligin shólkemlestiriwdiń shet el tájiriybesi 
87.
Isbilermenlik subektleriniń múlkshilik huqıqları túsinigi hám xarakteristikası. 
88.
Isbilermenlik iskerligi subektleriniń múlk huqıqı tiykarları. 
89.
Isbilermenlik subektleriniń mal-múlki obiektleri hám olardıń mazmunı. 
90.
Isbilermenlik iskerligi hám miynet bazarı qatnası hám de huqıqıy tiykarları. 
91.
Isbilermenlik shártnamaları túsinigi, dúziw tártibi hám túrleri. 
92.
Isbilermenlik shártnamaları tárepleri, olardıń huqıq hám minnetlemeleri. 
93.
Isbilermenlik shártnaması minnetlemeleri maydanınan juwapkerlik. 
94.
Isbilermenlik iskerliginde esap -kitap múnásibetlerin huqıqıy támiyinlew. 
95.
Isbilermenlik iskerliginiń mámleket tárepinen tártipke saliniwi túsinigi hám 
mánisi. 
96.
Isbilermenlik iskerligi ústinen mámleket qadaǵalawı túsinigi, principleri hám 
huqıqıy tiykarları. 
97.
Isbilermenlik iskerligi ústinen mámleket qadaǵalawınıń huqıqıy tiykarları. 
98.
Báseki túsinigi, huqıqıy tiykarları hám klassifikaciyası. 
99.
Básekin huqıqıy tártipke saliwshi arnawlı kepillikli organ. 
100.
Bazar hám isbilermenlik iskerligi.
101.
Tavar bazarın huqıqıy tártipke salıw.
102.
Qımbatlı qaǵazlar, valyuta, bank hám audit xızmetlerin bazarların 
huqıqıy tártipke salıw.
103.
Valyuta bazarın tártipke salıw.
104.
Bank hám audit xızmetlerin bazarların huqıqıy tártipke salıw. 
105.
Investiciya túsinigi, mánisi, túrleri. 
106.
Investiciya iskerligi subyektleri hám qatnasıwshıları.
107.
Investiciya rejimi: milliy hám eń qolay rejim.
108.
Investiciya obyektleri hám joybarları. Investiciya iskerligi shártnamaları. 
109.
Tólewge uqıpsızlıq hám qarızdarlıq.


110.
Qarızdarlıq tuwrısındaǵı iste qarızdardıń huqıqıy jaǵdayı hám tólewge 
uqıpsızlıq belgileri.
111.
Qarızdarlıq dástúrleri hám kreditorlar talapların qánaatlandırıw gezegi.
112.
Isbilermenlik subyektleri iskerligin tamamlaw tártibi. 
113.
Mediativ kelisimler. 
114.
Ishki korporativ qatnasiqlar. 
115.
Unitar kárxanalar
116.
Menshik kárxana. 
117.
Filiallar hám wákilxanalar. 
118.
Isbilermenlik sub'ektleriniń shólkemlestiriw hu’jjetleri. 
119.
Ustav kapitalı. 
120.
Salıq tekserisleri (kameral tekseriw, salıq auditi). 
121.
Isbilermenlik shártnamaların dúziw. 
122.
Isbilermenlik shártnamalarınıń mazmunın ózgertiw jáne onı bıykarlaw. 
123.
Xojalıq dawları túsinigi jáne onıń kelip shıǵıw tiykarları. 
124.
Xojalıq dawları maydanınan qabıl etiletuǵın sud hújjetleri hám olardıń 
atqarıwı
125.
Xojalıq dawların sudǵa shekem sheshiw. 
126.
Xojalıq dawların talapnama kirgiziw tártibinde sheshiw. 
127.
Xojalıq dawların sheshiwshi organlar
128.
Xojalıq shártnamaları sub'ektleri, olardıń huqıq hám minnetlemeleri. 
129.
Xojalıq shártnamaları túsinigi. 
130.
Xojalıq shártnamaların yuridikalıq ekspertiza qılıw. 
131.
Xojalıq shártnaması minnetlemeleri maydanınan juwapkerlik. 
132.
Tolıq shirkatlar. 
133.
Kommandit shirketler. 
134.
Xojalıq júrgiziw huqıqı tiykarında isbilermenlik iskerligin júrgiziwdiń 
qásiyetleri 
135.
Xojalıq jurgiziwshi sub'ektler iskerligi ústinen mámleket qadaǵalawı 
ornatıwdıń zárúrligi. 
136.
Xojalıq jurgiziwshi sub'ektler iskerligin mámleket tárepinen baqlaw 
formaları. 
137.
Xojalıq jurgiziwshi sub'ektler iskerligin tekseriw túrleri. 
138.
Jeke menshik tiykarında isbilermenlik iskerligi júrgiziw. 
139.
Menshiklilestiriwge tiyisli munasábetlerdiń sub'ektleri. 
140.
Menshiklilestiriwge tiyisli munasábetlerdiń ob'ektleri. 
141.
Arbitraj sudinda dawlardı sheshiwdiń huqıqıy tiykarları. 
142.
Isbilermenlik sub'ektlerin kreditlew retinde - kredit shártnaması. 
143.
Isbilermenlik sub'ektlerin kreditlew túsinigi hám túrleri. 
144.
Isbilermenlik sub'ektlerin kreditlewdin huqıqıy tiykarları. 
145.
Isbilermenlik sub'ektlerin qorǵaw sistemasın shólkemlestiriwdiń 
zárúrligi. 


146.
Isbilermenlik sub'ektlerin qorǵawdıń shólkemlestirilgen-huqıqıy 
sisteması. 
147.
Isbilermenlik sub'ektleriniń salıq minnetlemeleri maydanınan 
juwapkerligi. 
148.
Isbilermenlik sub'ektleriniń salıq minnetlemeleri. 
149.
Isbilermenlik sub'ektleriniń awqam hám birlespeleri 
150.
Isbilermenlik sub'ektlerin qadaǵalawshi organlar hám olardıń 
kepillikleri 
151.
Isbilermenlik iskerligi sub'ektleriniń huqıqların qorǵawda Biznes-
ombudsmanning roli hám kepillikleri. 
152.
Isbilermenlik iskerliginde buxgalteriya esabı túsinigi hám huqıqıy 
tiykarları. 
153.
Isbilermenlik iskerliginde shártnamalıq munasábetleriniń tiykarǵı 
principlerı. 
154.
Tólewge uqıpsızlıq belgileri. Waqtınsha hám turaqlı tólewge uqıpsızlıq. 
155.
Tólewge uqıpsızlıq processinde shártlesiw pitimi jáne onı dúziw tártibi 
156.
Tólewge uqıpsızlıq dástúrleri 
157.
Tólewge uqıpsızlıq tuwrısında nızamshılıq. 
158.
Tólewge uqıpsızlıq tuwrısındaǵı islerdi sudta kórip shıǵıw tártibi 
159.
Tólewge uqıpsızlıq túsinigi jáne onıń wazıypaları. 
160.
Tólewge uqıpsızlıqtıń ápiwayılastırılgan dástúrleri. 

Download 61,9 Kb.

Do'stlaringiz bilan baham:




Ma'lumotlar bazasi mualliflik huquqi bilan himoyalangan ©hozir.org 2024
ma'muriyatiga murojaat qiling

kiriting | ro'yxatdan o'tish
    Bosh sahifa
юртда тантана
Боғда битган
Бугун юртда
Эшитганлар жилманглар
Эшитмадим деманглар
битган бодомлар
Yangiariq tumani
qitish marakazi
Raqamli texnologiyalar
ilishida muhokamadan
tasdiqqa tavsiya
tavsiya etilgan
iqtisodiyot kafedrasi
steiermarkischen landesregierung
asarlaringizni yuboring
o'zingizning asarlaringizni
Iltimos faqat
faqat o'zingizning
steierm rkischen
landesregierung fachabteilung
rkischen landesregierung
hamshira loyihasi
loyihasi mavsum
faolyatining oqibatlari
asosiy adabiyotlar
fakulteti ahborot
ahborot havfsizligi
havfsizligi kafedrasi
fanidan bo’yicha
fakulteti iqtisodiyot
boshqaruv fakulteti
chiqarishda boshqaruv
ishlab chiqarishda
iqtisodiyot fakultet
multiservis tarmoqlari
fanidan asosiy
Uzbek fanidan
mavzulari potok
asosidagi multiservis
'aliyyil a'ziym
billahil 'aliyyil
illaa billahil
quvvata illaa
falah' deganida
Kompyuter savodxonligi
bo’yicha mustaqil
'alal falah'
Hayya 'alal
'alas soloh
Hayya 'alas
mavsum boyicha


yuklab olish