Korporativ huqiq hám isbilermenlik tiykarlari páninen juwmaqlaushi qadag’alaw
baqlawi sorawlari
1.
Korporativ huqıqtıń túsinigi hám huqıqıy xarakteristikası
2.
Ózbekstan Respublikası hám shet elde korporativ huqıqtıń teoriyalıq tiykarları
3.
Korporativ huqıq principlerı
4.
Korporativ múnásibetlerdiń huqıqıy tábiyaatı hám ayriqsha qásiyetleri:
minnetleme hám múlkshilik xarakteristikası
5.
Korporativ huqıq dárekleri túsinigi hám túrleri
6.
Ishki nızamshılıq korporativ huqıqtıń dáregi retinde
7.
Korporativ huqıqıy hújjetlerdi sistemalastırıw
8.
Ishki korporativ normalar túsinigi hám olardıń túrleri
9.
Korporativ processlerdi tártipke salıwda úlgili qaǵıydalardıń roli
10.
Jámiyeti shólkemlestiriw usılları
11.
Korporaciyalardi shólkemlestiriw
12.
Qatnasıwshılar hám shólkemlestiriwshiler
13.
Shólkemlestiriw jıynalısı (konferensiya)
14.
Shólkemlestiriw hújjetleri
15.
Korporaciyaniń qaǵıyda fondın qáliplestiriw hám muǵdarın ózgertiw
16.
Korporaciya múlkiniń huqıqıy mártebesi
17.
Mámleket diziminen ótkeriw ("bir ayna")
18.
Shet el investorlar qatnasıwındaǵı korporaciyalardi dúziwdiń ayiriqsha
qásiyetleri
19.
Qospa kárxanalardı dúziwdiń ayriqsha qásiyetleri
20.
Korporaciyalardi qayta dizimnen ótkeriw
21.
Korporaciyaniń qaǵıydası tiykarǵı ishki korporativ hújjet retinde
22.
Jámiyet qatnasıwshıları huqıq hám minnetlemeleriniń qaǵıydada sawleleniwi
23.
Qaǵıydanı mámleket diziminen ótkeriw. Qaǵıydaǵa kiritilgen ózgertish hám
qosımshalardı mámleket diziminen ótkeriw
24.
Korporativ basqarıw shólkemleri túsinigi hám ulıwma xarakteristikası
25.
Korporativ basqarıwdıń dúzilisi hám elementleri
26.
Eki hám úsh teksheli Korporativ basqarıw sisteması
27.
Korporativ basqarıw shólkemleriniń óz-ara múnásibetleri
28.
Korporaciyalarni basqarıw máselelerinde óz-ara baǵınıw hám kepilliklerdiń
ústinligi principi
29.
Ózbekstan Respublikasında korporativ basqarıw shólkemleri sisteması
30.
Ulıwma jıynalıs korporaciyaniń tiykarǵı basqarıw organı retinde
31.
Aksiyanerlernıń náwbettegi hám náwbetten tısqarı ulıwma jıynalısı
32.
Aksiyonerler ulıwma jıynalısınıń tolıq kepillikleri
33.
Gúzetiw keńesi iskerliginiń ayriqsha qásiyetleri
34.
. Jámiyettiń gúzetiw keńesin saylaw
35.
Gúzetiw keńesi baslıǵı. Gúzetiw keńesi jıynalısı
36.
Gúzetiw keńesi aǵzalarınıń juwapkerligi
37.
Korporaciyanıń atqarıw basqarıw organı
38.
Atqarıw organın qáliplestiriw tártibi.
39.
Atqarıw organınıń korporaciyanıń basqa basqarıw shólkemleri menen óz-ara
múnásibetleri. kepilliklerdi bólistiriw máseleleri.
40.
Korporaciyani isenimli basqarıw shártnamasına kóre basqarıwdıń ayriqsha
qásiyetleri.
41.
Korporativ finanslar túsinigi hám klassifikaciyası.
42.
Korporaciyalardıń fondlari hám rezervleri.
43.
Finanslıq basqarıw.
44.
Korporaciyanıń qaǵıyda fondın kóbeytiw.
45.
Shet el investitsiyalar qatnasıwındaǵı kárxanalardıń qaǵıyda fondı.
46.
Qımbatlı qaǵazlar sistemasında aksiyalardıń ornı hám roli.
47.
Akciyalardıń túrleri hám formaları.
48.
Akciyalardı basqa shaxsqa múlk etip beriw.
49.
Obligaciya túsinigi hám túrleri.
50.
Obligaciyalardıń ayriqsha qásiyetleri.
51.
Korporativ qımbatlı qaǵazlar qımbatlı qaǵazlar bazarı sistemasında.
52.
Shet elde obligatsiyalar hám basqa qımbatlı qaǵazlardıń huqıqıy tártipke
saliniwi.
53.
Korporaciyalar xızmet kórsetiwiniń ashıqlıǵın támiyinlew.
54.
Qımbatlı qaǵazlar bazarında informaciyanı jarıyalaw.
55.
Jıllıq esabat informaciyaın jarıyalawdıń bir forması retinde.
56.
Insayderlik informaciyası túsinigi.
57.
Insayderlik pitimleri mártebesi hám olardı dúziwdiń huqıqıy aqıbetleri.
58.
Insayderlik pitimlerin dúzgenlik ushın juwapkerlik.
59.
Akciyonerler huqıqları sisteması.
60.
Múlkshilik huqıqlar hám korporaciyani basqarıwǵa bolǵan huqıqlardıń óz-ara
qatnası.
61.
Akciyonerler huqiqlarin buzıw hám olardıń túrleri.
62.
Akciyonerlerdıń nızamlı huqıq hám máplerin qorǵawdıń huqıqıy kepillikleri.
63.
Minoritar akciyonerlerdıń huqıqıy mártebesi hám olar huqıqların qorǵawdıń
ayriqsha qásiyetleri.
64.
Akciyonerlerdıń huqıqların qorǵaw usılları hám túrleri.
65.
Korporativ dawlar túsinigi.
66.
Korporativ dawlar túrleri.
67.
Aksiyanerlernıń ulıwma jıynalısın ótkeriw boyınsha dawlar.
68.
Korporaciyalarni qayta dúziw túsinigi jáne onıń ayriqsha qásiyetleri.
69.
Korporaciyani qayta dúziw haqqinda qarar qabıllaw tártibi.
70.
Tólewge uqıpsızlıq hám qarızdarlıq institutlarınıń óz-ara qatnası.
71.
Qarızdarlıq dástúrleri jáne onıń basqıshları. Sırtqı basqarıw jáne onıń ayriqsha
qásiyetleri.
72.
Korporaciyalardi tamamlaw tártibi.
73.
Korporaciya mal-múlkin akciyonerler ortasında bólistiriw.
74.
Korporaciyani tamamlaw waqtı.
75.
Tamamlaw waqtında kreditorlar hám akciyonerlerdıń múlkshilik máplerin
qánaatlandırıw.
76.
Isbilermenlik huqıqınıń predmeti hám principleri.
77.
Isbilermenlik huqıqınıń derekleri. Isbilermenlik huqıqıy múnásibetleri.
78.
Isbilermenlik subektleri túsinigi hám belgileri.
79.
Isbilermenlik huqıqı subektleri klassifikaciyası.
80.
Mámleketlik emes kommerciyalıq emes shólkemleri.
81.
Isbilermenlik subektleriniń awqam hám birlespeleri
82.
Isbilermenlik subektleri iskerliginiń shólkemlestiriliwi.
83.
Isbilermenlik subektlerin mámleketlik diziminen ótkeriw (onlayn tárzde hám
jeke kelgen halda).
84.
Isbilermenlik subektlerin qayta dizimnen ótkeriw.
85.
Isbilermenlik subektlerin qayta shólkemlestiriw hám onıń túrleri.
86.
Isbilermenlik subektleri iskerligin shólkemlestiriwdiń shet el tájiriybesi
87.
Isbilermenlik subektleriniń múlkshilik huqıqları túsinigi hám xarakteristikası.
88.
Isbilermenlik iskerligi subektleriniń múlk huqıqı tiykarları.
89.
Isbilermenlik subektleriniń mal-múlki obiektleri hám olardıń mazmunı.
90.
Isbilermenlik iskerligi hám miynet bazarı qatnası hám de huqıqıy tiykarları.
91.
Isbilermenlik shártnamaları túsinigi, dúziw tártibi hám túrleri.
92.
Isbilermenlik shártnamaları tárepleri, olardıń huqıq hám minnetlemeleri.
93.
Isbilermenlik shártnaması minnetlemeleri maydanınan juwapkerlik.
94.
Isbilermenlik iskerliginde esap -kitap múnásibetlerin huqıqıy támiyinlew.
95.
Isbilermenlik iskerliginiń mámleket tárepinen tártipke saliniwi túsinigi hám
mánisi.
96.
Isbilermenlik iskerligi ústinen mámleket qadaǵalawı túsinigi, principleri hám
huqıqıy tiykarları.
97.
Isbilermenlik iskerligi ústinen mámleket qadaǵalawınıń huqıqıy tiykarları.
98.
Báseki túsinigi, huqıqıy tiykarları hám klassifikaciyası.
99.
Básekin huqıqıy tártipke saliwshi arnawlı kepillikli organ.
100.
Bazar hám isbilermenlik iskerligi.
101.
Tavar bazarın huqıqıy tártipke salıw.
102.
Qımbatlı qaǵazlar, valyuta, bank hám audit xızmetlerin bazarların
huqıqıy tártipke salıw.
103.
Valyuta bazarın tártipke salıw.
104.
Bank hám audit xızmetlerin bazarların huqıqıy tártipke salıw.
105.
Investiciya túsinigi, mánisi, túrleri.
106.
Investiciya iskerligi subyektleri hám qatnasıwshıları.
107.
Investiciya rejimi: milliy hám eń qolay rejim.
108.
Investiciya obyektleri hám joybarları. Investiciya iskerligi shártnamaları.
109.
Tólewge uqıpsızlıq hám qarızdarlıq.
110.
Qarızdarlıq tuwrısındaǵı iste qarızdardıń huqıqıy jaǵdayı hám tólewge
uqıpsızlıq belgileri.
111.
Qarızdarlıq dástúrleri hám kreditorlar talapların qánaatlandırıw gezegi.
112.
Isbilermenlik subyektleri iskerligin tamamlaw tártibi.
113.
Mediativ kelisimler.
114.
Ishki korporativ qatnasiqlar.
115.
Unitar kárxanalar
116.
Menshik kárxana.
117.
Filiallar hám wákilxanalar.
118.
Isbilermenlik sub'ektleriniń shólkemlestiriw hu’jjetleri.
119.
Ustav kapitalı.
120.
Salıq tekserisleri (kameral tekseriw, salıq auditi).
121.
Isbilermenlik shártnamaların dúziw.
122.
Isbilermenlik shártnamalarınıń mazmunın ózgertiw jáne onı bıykarlaw.
123.
Xojalıq dawları túsinigi jáne onıń kelip shıǵıw tiykarları.
124.
Xojalıq dawları maydanınan qabıl etiletuǵın sud hújjetleri hám olardıń
atqarıwı
125.
Xojalıq dawların sudǵa shekem sheshiw.
126.
Xojalıq dawların talapnama kirgiziw tártibinde sheshiw.
127.
Xojalıq dawların sheshiwshi organlar
128.
Xojalıq shártnamaları sub'ektleri, olardıń huqıq hám minnetlemeleri.
129.
Xojalıq shártnamaları túsinigi.
130.
Xojalıq shártnamaların yuridikalıq ekspertiza qılıw.
131.
Xojalıq shártnaması minnetlemeleri maydanınan juwapkerlik.
132.
Tolıq shirkatlar.
133.
Kommandit shirketler.
134.
Xojalıq júrgiziw huqıqı tiykarında isbilermenlik iskerligin júrgiziwdiń
qásiyetleri
135.
Xojalıq jurgiziwshi sub'ektler iskerligi ústinen mámleket qadaǵalawı
ornatıwdıń zárúrligi.
136.
Xojalıq jurgiziwshi sub'ektler iskerligin mámleket tárepinen baqlaw
formaları.
137.
Xojalıq jurgiziwshi sub'ektler iskerligin tekseriw túrleri.
138.
Jeke menshik tiykarında isbilermenlik iskerligi júrgiziw.
139.
Menshiklilestiriwge tiyisli munasábetlerdiń sub'ektleri.
140.
Menshiklilestiriwge tiyisli munasábetlerdiń ob'ektleri.
141.
Arbitraj sudinda dawlardı sheshiwdiń huqıqıy tiykarları.
142.
Isbilermenlik sub'ektlerin kreditlew retinde - kredit shártnaması.
143.
Isbilermenlik sub'ektlerin kreditlew túsinigi hám túrleri.
144.
Isbilermenlik sub'ektlerin kreditlewdin huqıqıy tiykarları.
145.
Isbilermenlik sub'ektlerin qorǵaw sistemasın shólkemlestiriwdiń
zárúrligi.
146.
Isbilermenlik sub'ektlerin qorǵawdıń shólkemlestirilgen-huqıqıy
sisteması.
147.
Isbilermenlik sub'ektleriniń salıq minnetlemeleri maydanınan
juwapkerligi.
148.
Isbilermenlik sub'ektleriniń salıq minnetlemeleri.
149.
Isbilermenlik sub'ektleriniń awqam hám birlespeleri
150.
Isbilermenlik sub'ektlerin qadaǵalawshi organlar hám olardıń
kepillikleri
151.
Isbilermenlik iskerligi sub'ektleriniń huqıqların qorǵawda Biznes-
ombudsmanning roli hám kepillikleri.
152.
Isbilermenlik iskerliginde buxgalteriya esabı túsinigi hám huqıqıy
tiykarları.
153.
Isbilermenlik iskerliginde shártnamalıq munasábetleriniń tiykarǵı
principlerı.
154.
Tólewge uqıpsızlıq belgileri. Waqtınsha hám turaqlı tólewge uqıpsızlıq.
155.
Tólewge uqıpsızlıq processinde shártlesiw pitimi jáne onı dúziw tártibi
156.
Tólewge uqıpsızlıq dástúrleri
157.
Tólewge uqıpsızlıq tuwrısında nızamshılıq.
158.
Tólewge uqıpsızlıq tuwrısındaǵı islerdi sudta kórip shıǵıw tártibi
159.
Tólewge uqıpsızlıq túsinigi jáne onıń wazıypaları.
160.
Tólewge uqıpsızlıqtıń ápiwayılastırılgan dástúrleri.
Do'stlaringiz bilan baham: |