|
Kúshlí tírístor tárepínen basqarılatuǵın rektífíkator
Tírístorní dáslepkí tekseríwí járdemínde ámelge asıríladı ohmmetr sınaq apparatı yamasa cífrlı multímetr.
Cífrlı multímetrdíń gíltí díyot sınaq jaǵdayında bolıwı kerek.
Ohmmetr yamasa multímetr járdemínde tírístorníń ótkerílíwí tekseríledí: basqarıw elektrod - katod hám ótíw anod - katod.
Tírístor bíríkpesíníń qarsılıgı, basqarıw elektrod - katod íshínde bolıwı kerek 50 - 500 ohm.
Hár bír jaǵdayda, bul qarsılıqtıń ma`nísí aldınǵa hám terís ólshewler ushın shama menen bírdey bolıwı kerek. Bul qarsılıq ma`nísí qanshellílík úlken bolsa, tírístor bayqaǵısh boladı.
Basqasha etíp aytqanda, basqarıw elektrodınıń ámeldegí ma`nísí tómen boladı, bunda tírístor jabıq jaǵdaydan ashıq jaǵdayǵa ótedí.
Ámeldegí tírístorda aldınǵa hám terís ólshew ushın anod-katod ótíwíníń qarsılıq ma`nísí kútá úlken bolıwı kerek, yaǵnıy ol «cheksíz» manísǵa íye.
Bul dáslepkí tekseríwdíń unamlı nátíyjesí hesh nársení ańlatmaydí.
Eger tírístor kontaktlarníń tat basıwına alıp barǵan bolsa, ol anod-katod baylanısın " jaǵıp jíbergan" bolıwı múmkín. Bul tírístorníń bunday nadurıs íslewín multímetr menen anıqlaw múmkín emes.
Tíykarǵı tírístor tekseríwí qosımsha quwat dáreklerí járdemínde ámelge asırılıwı kerek. Bunday halda, tírístorníń íslewí tolıq tekseríledí.
Eger tírístorní ashıw ushın etarlí bolǵan qısqa múddetlí aǵıs pulsí ótíwden ótíp keca, katod - qadaǵalaw elektrodına kírsa, tírístor ashıq jaǵdayǵa ótedí.
Bunday júzímdí ekí jol menen alıw múmkín:
1. 1-suwretde bolǵanı sıyaqlı, tíykarǵı quwat dáregí hám R rezístorídan paydalanıń.
2. №2 suwretde kórsetílgení sıyaqlı, qosımsha kernew dáregín ísletíń.
1-suwretdegí tírístorníń sınaq shınjırın kóríp shıǵıń.
Síz sımlardı, kórsetkísh shıraların hám qózǵaw tuymeshelerín jaylastıratuǵın kíshí sınaq taxtasın jasawıńız múmkín.
Óshíríwdí tuwrıdan-tuwrı aǵıs menen jalǵawda bíz tírístorní tekseremíz.
Tírístorníń jukke shıdamlılıǵı hám vízual kórsetkíshí retínde bíz sáykes keletuǵın kernew ushın kem quwatlı lampochkaní qollaymíz.
Rezístor ma`nísí R esap -kítaptan saylanadı, sonda qadaǵalaw elektrodınan ótetuǵın aǵıs - katod tírístorní qosıw ushın etarlí boladı.
Tírístorní basqarıw aǵımı kontaktlarníń tat basıwına júrgízedí: artıqsha (+) - jabıq tuyme Kn1 - jabıq tuyme Kn2 - rezístor R - basqarıw elektrod - katod - mínus (-).
KU202 ushın tírístorní basqarıw aǵımı 0, 1 amperní quraydı. Tíykarınan, tírístorní qosıw aǵımı bír orında 20 dan 50 míllíampgacha hám odan da azraq bolıp tabıladı. 20 míllíampaní yamasa 0, 02 amperní alın.
Tíykarǵı quwat dáregí hár qanday rektífíkator, batareya yamasa batareyalar kompleksí bolıwı múmkín.
Kernew 5 ten 25 voltgacha bolǵan hár qanday zat bolıwı múmkín.
Rezístorníń qarsılıgın anıqlań R.
Elektr támíynatın esaplaw ushın alın Ol \u003 d 12 volt.
R \u003 d Ol: Í \u003 d 12 v: 0, 02 A \u003 d 600 Ohm.
Bul jerde: Ol - quwat dáregí kernewí; Men qadaǵalaw elektrodınıń kontaktlarníń tat basıwına alıp keletuǵın aǵım bolıp tabıladı.
Rezístorníń ma`nísí R ga teń boladı 600 ohm.
Eger derek Voltají, mısalı, 24 volt bolsa, ol halda uyqas túrde R \u003 d 1200 Ohm.
1-suwretdegí sxema tómendegíshe ísleydí.
Dáslepkí jaǵdayda tírístor jabıladı, lampochka yonmaydílar. Bul jaǵday daǵı elektron óz basımshalıq menen uzaq bolıwı múmkín. Kn2 tuymechasíní basıń hám qoyıp jíberíń. Tekseríw aǵımı pulsí qadaǵalaw elektrod máwsímínde yuradí. Tírístor ashıladı. Tekseríw elektrod máwsímí buzılǵan sonda da, shıra janadı.
Kn1 tuymechasíní basıń hám bosatíń. Tírístor arqalı ótetuǵın júk háreketí máwsímí buz'ladı hám tírístor jabıladı. Óshíríw dáslepkí jaǵdayına qaytadı.
Elektr shınjırında tírístorníń íslewín tekseríń.
Derek ornına turaqlı kernew Ol hár qanday transformatordan 12 voltlík ózgeríwshen kernewdí yoqadí (2-súwret).
Dáslepkí jaǵdayda lampochka yonmaydí.
Kn2 tuymechasíní basıń. Tuyme basılǵanda shıra janadı. Tuyme basılǵanda ol artadí.
Usınıń menen bírge, jaqtılıq " qabatda - janıp turadı". Óytkení, tírístor ózgeríwshen kernewdíń tek unamlı yarım tolqınınan ótedí.
Eger tírístor ornına bíz tríakní teksersak, mısalı KU208, ol halda lampochka tolıq qızíydí. Tríac ózgeríwshen kernewdíń ekí yarım tolqının da ótkeredí.
Tírístorní bólek qadaǵalaw kernew deregínen qanday tekseríw múmkín?
Bírínshí tírístor sınaq shınjırına, turaqlı Voltaj deregínen qaytamız, lekín onı azmaz ózgertíremíz.
3-suwretke qaraymız.
Bul kontaktlarníń tat basıwına júrgízetuǵın elektroddıń aǵımı bólek derekten keledí. Ol halda síz tegís batareyadan paydalanıwıńız múmkín.
Kn2 tuymeshesín qısqa basqanıńızda, 1-suwretde bolǵanı sıyaqlı, jaqtılıq da janadı. Tekseríw elektrodınıń aǵımı kemínde 15 - 20 míllamp bolıwı kerek. Kníst tuymechasíní basıp tírístor da ǵulıplańan.
- " Elektr máwsímínde tírístor. Pulse-fazalı usıl "
- " Zaryadlawshída tírístor regulyatorí"
Bul sabaqlarda ápíwayı hám qolay formada yarım ótkezgíshlí apparatlar : dínístorlar hám tírístorlar haqqında tíykarǵı maǵlıwmatlar keltírílgen.
Dínístor hám tírístor ne, tírístorlarníń shıǵıwları hám olardıń volt-amper qásíyetlerí, DC hám AC shınjırlarında dínístorlar hám tírístorlarníń íslewí, tírístor hám tírístorníń tranzístorlı analoglarí.
hám sonıń menen bírge: basqarıw usılları elektr energíyası AC, faza hám puls fazalı usıllar.
Hár bír teoríyalıq materíal ámelíy mısallar menen tastıyıqlanǵan.
Ámeldegí sxemalar tómendegílerden íbarat : dínístor jáne onıń tranzístorları analogíga tíykarlanǵan generatorı hám turaqlı tuyme; qorǵaw dáwírí qısqa tutasıw Voltaj regulyatorında hám basqalar.
Do'stlaringiz bilan baham: |
