%збекстан республикасы жо№ары

  akrostix
  dep 
ataydı  (grek  tilindegi  akros 
shettegi,  stichos  –  qosıq
  degen  sózlerden  alınǵan). 
Házirgi  qaraqalpaq  ádebiyatında  shayır  Baxtıyar  Ǵenjemuratovtıń  lirikasında 
akrostixlar kóbirek ushırasadı.   
Gúllábı qawınday shireń tamıp tur, 
Úh! erniń, kózleriń ne dep janıp tur?! 
«Lawlap órtenbeske qoymaspan!» dey me, 
Isen, kúlim qaldı… bul shın – anıqdur. 
Sáteń murtlı, murtsız hám saqallılar, 
Tolı ǵoy átirapıń, olar naǵıp júr?! 
Arsız saǵal yańlı jalańqaya bir zat, 
Náyleyin, qálbimde qańsılap shawıp júr… 
(B.Genjemuratov). 
Evropa ádebiyatınan kirgen lirikalıq formalar: ekilikler (dvustishie), altılıqlar 
–  sekstinalar,  oktavalar  –  segizlikler,  sonetler  –  tórt  qatarlı  eki  bántten  hám  úsh 
qatarlı  eki  bántten  ibarat,  jámi  14  qatarlı  qosıq.  Sonettiń  ustası  Shekspir  bolıp 
esaplanadı.  Qaraqalpaq  ádebiyatında  sonetler  I.Yusupov  hám  M.Qarabaevta 
ushırasadı.  
Geyde jasawǵa da bolmas qumarıń, 

---

 
43 
 
 
Qayǵı hám sátsizlik kesapatınan. 
Waqıt ótken sayın gónerer bári, 
Mártebeń páseyer tússe atınan. 
 
Kóldiń jarasıǵı – quslar qıyqıwı, 
Júrekke tán názik sezim ikramlıq. 
Tatlı qıyal, tereń oyǵa uytıwı, 
Ájayıp hádiyse bolıwı zańlı. 
 
Tınıs alıw – jasawdıń bir salası, 
Tuńǵısh ıshqı – ómirdegi baslı kún. 
“Súyseń júrekten súy” - deymiz danasıp, 
Júrek joytar qoldan ushqan jaslıǵın. 
 
Barlıq táshwishlerge júrek biyqarar, 
Hárkim miynetinen ráhát, sıy tabar. 
(M.Qarabaev).