Ózbekstan respublikasí joqarí HÁm orta arnawlí bilimlendiriw ministrligi

 
sáykesligi.
 
Arqa  dialekttegi  sóz  basında  fakultativ 
ushırasatuǵın  dj  affrikatınıń  hám  j  dawıssızınıń  ornına  qubla 
dialektte tek affrikat dj qollanıladı: jol – djol, jan – djan. 
11)  j/y
 
sáykesligi.
 
Arqa  dialekttegi  sóz  basındaǵı  j  dawıssısınıń 
ornına  qubla  dialektte  til  ortası  juwısıńqı  y  dawıssızınıń  ónimli 
qollanılıwı bayqaladı: jaban – yaban, jaz – yaz, jaman – yaman, jas – 
yash.
 
12)  ch/k
 
sáykesligi.
 
Arqa  dialekttegi  til  artı  jabısıńqı  g 
dawıssızınıń ornına qubla dialektte til artı jabısıńqı únsiz k dawıssızı 
qollanıladı: gálle – kállá, góne – kóne. 
13) ǵ/q
 
sáykesligi.
 
Arqa dialekttegi juwısıńqı únli ǵ dawıssızınıń 
ornına qubla dialektte jabısıńqı únsiz q dawıssızı qollanıladı: ǵarbız 
– qarmız, ǵarrı – qarrı. 
64

---

14)  Qubla  dialektte  arqa  dialekt  penen  salıstırǵanda  faringal 
juwısıńqı únsiz h dawıssızınıń ónimli qollanılıwı bayqaladı: ádewir – 
hádewir, awa – hawa, árem – hárem, ayda – hayda. 
2.  Leksika 
–
  semantikalıq  ózgeshelikler.
 
Qaraqalpaq  tili 
dialektleriniń ózgeshelik belgileri dialektlerdiń leksikasında anıǵıraq 
kórinedi.  Qubla  dialektte  birinshiden,  baǵmanshılıq,  júzimshilik, 
palız,  paxtashılıq,  pilleshilik  kásibine  baylanıslı  sózler  júdá  kóp 
ózgeshelikler  menen  qollanıladı:  qáliyli  júzim,  gúsini  júzim,  aqay 
júweri,  lomma  júweri,  nuqulı 
y
erik,  kásáki 
y
erik,  qamma,  aqbash, 
biyshek, nanıgósh, nankádi hám t.b. Ekinshiden, qońsı ózbek tiliniń 
qıpshaq – oǵuz tipindegi arqa Xorezmlik, orta Xorezmlik hám qubla 
Xorezmlik 
sóylesimlerinen 
ózlestirilgen  sózler  júdá  kóp 
ózgeshelikler  menen  qollanıladı  (kárám,  bádireń,  ójek,  zaǵama, 
soqpa,  búrinch,  soqı  hám  t.b.).  Bul  qaraqalpaq  tili  dialektleriniń 
leksikası ushın ulıwma xarakterli jaǵday bolıp esaplanadı. Sonday – 
aq,  dialektlerdiń  leksikalıq  quramında  tek  bir  dialekt  ushın  sıpatlı 
bolıp,  ekinshi  dialektte  ushıraspaytuǵın  yamasa  mánisi  boyınsha 
sáykes  sózler  menen  almastırılatuǵın  sózlerdi  kóriwge  boladı.
 
Máselen,  qubla  dialektte  mańǵal,  dúrishte,  kórpesh,  qamtek, 
izeykesh;  arqa  dialektte  qahra,  háń,  gúmpildek;  gúze  (a.),  –  ıbırıq 
(q.),  malxana  (a.)  –  jılawxana  (q.),  siyle  (a.)  –  tákáná  (q.),  shılǵaw 
(a.) – paytaba (q.), lágen (a.) – shılapshın (q.). 
3. Morfologiyalıq ózgeshelikler. 
1)  Arqa  dialektte  kóplik  jalǵawı  -  lár/-ler,  -nar/-ner  túrinde 
qollanılsa,  al  qubla  dialektte  -lar,  -ler,  lár  variantları  qollanıladı: 
seller // siller // sellár // senner, qatıllar // qatınnar //qatıllar. 
2)  Arqa  dialekte  kóplik  jalǵawı  atlıqqa  jalǵansa,  qubla  dialektte 
kóplik jalǵawı -lar/-ler/-lár túrinde feyilge jalǵanadı. Mısalı: kóshirip 
jiberdi  –  kóchirip  jiberdilár.
 
Al  arqa  dialektte  bolsa  bunday  jaǵday 
ushıraspaydı.  
3)  Qubla  dialektte  tabıs  sepliginiń  -nı,  -ni  jalǵawınan  soń  tartım 
jalǵawı qosımsha qollanıladı: sıyırın – sıyırını, tilin – tilini. 
4)  Arqa  dialekt  ushın  xarakterli  bolǵan  birinshi  hám  ekinshi  bet 
kóplik  sandaǵı  -mız/-miz,  -mıs/-mis,  -ńız/-ńis  tartım  jalǵawlarınıń 
ornına  qubla  dialektte  kópshilik  jaǵdayda  -  mıs/-mis,  -ńıs/-ńis 
variantları qollanıladı. Qubla dialektte: úyimis, atamıs, ákemis. 
65

---

5)  Qubla  dialektte  anıqlawıshlıq  xızmettegi  dizbektiń  ekinshi 
komponentiniń tartım jalǵawı ayırım jaǵdaylarda túsirilip qaldırıladı: 
bizlerdiń paxtamız – bizlárdiń paxta. 
6) Qubla dialektte III bet tartım jalǵawınıń qosarlanıp qollanılıwı 
bayqaladı: tuwǵan jiyeni – tuwǵan jiyenisi, aǵayini – aǵayinisi. 
7) Qubla dialekt  ushın xarakterli bolǵan -kásh, -kár, -kách, -al, -
dar,  -ab,  -tal,  -bánt,  -ımlı,  -gár  sóz  jasawshı  qosımtaları  qollanıladı: 
qálámkásh, pillákár, dútkách, lazımal, alaqadar, tezab, sezimtal. 
8)  Kelbetliktiń  salıstırıw  dárejesiniń  -raq/-rek  variantlarınıń 
ornına  qubla  dialektte  til  aldı  hám  til  artı  dawıslılarına  pitken  -raq 
variantı ónimli qollanıladı: úlkenirek – úlkánraq, kishirek – kishiraq. 
9)  Arqa  dialektte  feyildiń  sheriklik  dárejesiniń  -ıs/-is,  -s  forması 
qollanılsa,  qubla  dialektte  -ıs/-is,  -s  hám  -ısh/-ish,  -sh  variantları 
qosımsha qollanıladı: gáplás, – gáples, gáplesh, kóris – kórish. 
10)  Qubla  dialektte
 
házirgi  máhálde  feyildiń  bolımsız  forması  -
mı/-mi túrinde qollanıladı: qorqmıyman, bilmiymiz. Arqa dialektte -
ma/-me,  -ba/-be,  -pa/-pe  jalǵawları  qollanıladı:  qorqpayman, 
bilmeymiz. 
11)  Arqa  dialekttegi  feyildiń  buyrıq  meyili  a  qosımtası  hám  hal 
feyildiń  y  qosımtasınıń  ornına  qubla  dialektte  ıy  birikpesi 
qollanıladı. Mısalı: Balaǵa kim qaraydı – balaǵa kim qarıydı. Tisim 
awradı – tisim awrıydı. 
12)  Arqa  dialektte  soraw  janapayları  -ma/-me,  -ba/-be,  -pa/-pe 
túrinde  qollanılsa,  qubla  dialektte  -mı/mi,  ma  túrinde  qollanıladı: 
Qımbat pa – qımbat mı? Barǵam ma? Jazdıń ba – jazdıń mı? Yazdıń 
mı? 
13)  Qubla  dialektte 
ese
  sózi  sózlerge  qosımsha  qollanıladı: 
qaytısın  keliń  ese,  qawın  kesip  jeń  ese.  Bul  jaǵday  arqa  dialektte 
hám ádebiy tilde ushıraspaydı. 
Ulıwma 
aytqanda, 
biz 
qaraqalpaq 
tiliniń 
dialektlerin 
klassifikaciyalawda 
prof. 
D.S.Nasırovtıń 
pikirlerin 
tolıq 
quwatlaymız  hám  onıń  kórsetkenindey  qaraqalpaq  tilinde  eki  arqa 
hám qubla dialektler bar degen juwmaqqa kelemiz.