Ózbekstan respublikasí joqarí HÁm orta arnawlí bilimlendiriw ministrligi

 
Sorawlar 
1.  Ádebiy  til  menen  awızeki  sóylew  tiliniń  qanday  ayırmashılıǵı 
bar? 
2. Qaraqalpaq tiliniń dialektlerin kimler izertlegen? 
3.  Izertlew  nátiyjeleri  tiykarında  qanday  ilimiy  miynetler 
baspadan shıqtı? 
 
TAYANÍSH TÚSINIKLER: 
Ádebiy  til 
–  belgili  bir  normaǵa  salınıp,  sistemalasqan  ulıwma 
xalıqlıq tildiń eń joqarǵı forması.
  
Diaxroniya 
–  tildiń  tariyxıy  jaqtan  rawajlanıw  jolları  hám  bir 
neshe ásirler dawamında bolǵan ózgerislerdi ilimiy jaqtan anıqlaw.
  
Sinxroniya 
– tildiń belgili bir rawajlanıw basqıshındaǵı jaǵdayın 
lingvistikalıq kózqarastan úyreniw.
 
Etnografiya
  –  dúnya  júzindegi  xalıqlardıń  quramın,  ruxıy 
mádeniyatın izertleytuǵın ilim.
 
 
2.1.  Shınıǵıw. 
Berilgen  tekstti  oqıń.  Tekstten  ádebiy  tildegi 
sózlerdi bir bólek, awızeki sóylew tilinе tán sózlerdi bir bólek jazıń. 
Bul leksikalıq birliklerdiń awırmashılıǵın túsindiriń. 
Aynagúl  mektepke  barmaǵan  soń  azan  menen  jańa  jıldıń  aqsha 
qarın  úyip,  qar  baba  soqtı,  keyin  tamnıń  basına  minip,  qádimgi 
kúnde qáliplesken ádeti –shińgiriktiń arasınan altın qaznası – kitabın 
suwırıp  alıp,  meniń  balalıǵımdı,  gódekligimdi  keshiriń!  –  dep 
súwretti  qayta-qayta  sıypap,  kitaptı  qaytadan  ornına  tıqtı  hám  tam 
basındaǵı  appaq  aqsha  qardan  taw  qılıp  úyip,  ayaz  baba  soǵıp, 
mardıyıp  ján-jaqqa  kóz  jiberdi.  Mektebi  alıstan  kózine  shalınadı. 
25

---

Aynagúl  sol  kúngi  aqsha  qarǵa  oranıp  jatırǵan  awıl-aymaǵınıń 
sonsha dárejede sulıw kóringenligine júregi qanday da bir quwanısh 
sezimlerine  tolıp,  alıp  ushadı.  Aynagúl  burın  ózi  ósken  mákannıń 
tábiyatınıń  bunsha  dárejedegi  sulıwlıǵın  abaylamaǵan  ba  yamasa 
sulıwlıq  degen  túsinik  sanasına  sińbegenlikten  be,  áytewir  usı 
búgingi  sulıwlıqtan  ayrıqsha  tásirlendi.  Mektebiniń  dógeregindegi 
biyik sárwi tallar Aynagúldi qaytadan mektepke shaqırıp turǵanday 
kórinedi.  Mektepke  barǵısı  keledi.  Ne  degen  menen  Aynagúl  oyın 
balası ǵoy. 
Qápelimde: 
– Aynagúl, ha Ayna...gú..l...! – degen bir quwanıshlı, bala dawısı 
qulaǵına tal-tal kelgendey boldı. Biraq, Aynagúldiń basınıń gúwlep 
ketetuǵın  ádeti  bar  –  ǵoy,  sol  gúwildiniń  biri  shıǵar  dep  Aynagúl 
basın kótermedi. 
–  Ayna  apa,  anań  qara,  Atamurat  shawıp  kiyatır,  qolın  bılǵap 
juwıradı, – dep jabırlastı, joqarıǵa dawıslap tómende turǵan kishkene 
balalar. 
Aynagúl  jalt  qarayman  degenshe  Atamurat  jaqınlap  qalıptı. 
Quwanıshıńda shek joq. 
– Aynagúl, sen bileseń be? Seymurat muǵallim endi oqıtpaytuǵın 
boldı.  Onıń  ornına  Saparbay  aǵa  muǵallim  bolıp  keldi,  –  degendi 
haplıǵıp  zorǵa  túsindirdi.  Aynagúl  quwanǵanınan  tamnıń  basınan 
qalay jerge túskenin ózi de sezbey qaldı. Izin esitpey – aq eki qolın 
shappatlap sekirip-sekirip túsedi... 
Aynagúl jańa jıldan baslap mektepke qatnay basladı. 
– Haw, ayrıqsha oqıwshı keldiń be? Táwir bolıp kettiń be? Endi 
qorıqpa,  –  dep  Saparbay  aǵa  Aynagúldiń  basınan  sıypadı...  Soń 
esitiwimshe  bir  kúni  Seytmurat  muǵallim  awıl  aralap,  túnletip 
Dáweke qarawıldıń úyine kelip áńgimelesken.
7