Ózbekistan respublikasi joqarí HÁm orta arnawlí bilimlendiriw ministirligi

I-BAP. Mádeniyat hám kórkem óner tarawı mákemeleri
Mádeniyat hám kórkem óner tarawı menejmenti bolsa mádeniyat hám kórkem óner shólkemlrindegi processlerdi hám personallarni basqarıw sonday eken.
Mádeniyat hám kórkem óner tarawı tariyxı áyyemgi bolıp tabıladı. Onıń túpkilikli túbirleri insaniyattıń dáslepki uyushuvlari dáwirine barıp taqaladı. Dáslepki jıynalǵan formaları ilimiy ádebiyatlarda tas, bronza, temir dáwirlerinde quram tapqanlıǵı aytiladi. Bul dáwirde adamlardıń materiallıq sociallashuvi turmıstı támiyinlew, onıń turaqlı dawam etiw waqtinı belgilew zárúrshiliginen júzege kelgen. Turmıstıń materiallıq táreplerin támiyinlew ushın adamlar bir-birlerine ań qılıw, balıq tutıw, egin egiw, teris insni ózine qosıwǵa erisiwdi túrli oyınlar, shınıǵıwlar formasında úyrenip barǵanlar. Úyretiw úzliksiz, turaqlı dawam etken. Úyretiw úzliksizligi hám turaqlılıǵı tálimdiń bólek tarawdıń retinde qáliplesiwine sebep bolǵan. Sonday eken mádeniyat tarawı iskerligin tálimdiń hasası deyiw múmkin.
«Menejer» túsinigi Ózbekstan Milliy entsiklopediyasında tómendegishe anıqlama beredi:
«Menejer» (anglichan - basqarıwshı):
1. Kárxana hám kompaniya iyeleri bolmaǵan, arnawlı tayarlıq kórgen, basqarıwdıń nızam -qaǵıydaların biliwshi maman qánige, jallanba basqarıwshı;
2. Rawajlanǵan mámleketlerde kompaniya, firma, kárxana, bank, finans mákemeleriniń ijroiya hákimiyatqa iye bolǵan basqarıwshı, direktor, baslıq, basqarıwshı, basqarıw basqarıwshı, baslıq xızmetker;
3. Obligatsiya zayomlarini shıǵarıw (emissiya) jáne onı kapital bazarında ótkeriw menen shuǵıllanatuǵın bank sindikatlari gruppalarınıń baslıq qatnasıwshısı.
Mádeniyat hám kórkem óner menejmenti haqqında eki jóneliste sóz ketedi. Birinshiden, keń mániste insan jasaw sharayatı usılları social vokelik retinde shaxs sociallashuviga tiyisli bolmaǵan halda jáne social hádiyse sistemasına tiyisli pikirler: mádeniyat hám kórkem óner materiallıq hám ruwxıy ortalıqtı ańlatadı, insandı qáliplesiwi hám rawajlanıwına múmkinshilik jaratadı. Ekinshiden, tar mániste, jámiyet turmısındaǵı anıq sheńberge tiyisli pikirler: (mádeniyat hám kórkem óner sheńberi). Materiallıq -tariyxıy miyraslardı saqlaw hám olardan paydalanıwdı óz ishine aladı (muzey, kitapxana, arxiv jumısları, milliy hám jergilikli dástúrler, bayramlar hám basqalar). Kórkem tálim hám balalar dóretiwshilikoti, kórkem óner, dóretiwshilik (kórkemlikke uyqas) iskerlik, kontsert iskerligi, bos waqıtta kewil ashar islerdi shólkemlestiriw, háweskerlik, etnografik kórkem óner hám óner, sonıń menen birge, olardı támiyinlep beretuǵın iskerlik (mádeniyat ekonomikası, finanslıq támiynlew, basqarıw, informaciya, kásiplik iskerlikke tayarlaw hám qayta tayarlaw). Mádeniyat sheńberindegi iskerlik túrli rásmiy keńseler (mámleket, munitsipal, jeke, jámiyetlik shólkemleri hám t.b.), sonıń menen birge, geypara adamlar tárepinen ámelge asıriladı. Bunnan keyin olardıń barlıǵı qısqa etip firmalar dep ataladı.
Házirgi globallasıw procesi miynet mentalitetiga da óz tásirin ótkeredi. «Keyingi waqıtlarda shólkem mádeniyatı degen termin ilimiy mámilege de kirgizildi. Bul másele boyınsha izertlew alıp baratırǵan belgili sotsiolog M. Bekmurodovtıń pikrine qaraǵanda, shólkem mádeniyatimuassasaning tekǵana ıskerlik ózgeshelikin ańlatadı, bálki shólkemge tán bolǵan mádeniyat hár bir xızmetker háreketlerinde sawleleniwi, shaxstıń minez-qulıqları motivı dárejesine rawajlanıwın názerde tutadı. Shólkem mádeniyatı xızmetkerler tárepinen óz-ózinshe ózlestirilmeydi, bálki rejeli tiykarlarda izbe-izlik menen qánigeler sanasın, ruwxıylıǵına sińirip barıladı"
Házirgi kúnde mádeniyat hám kórkem óner sheńberi qálegen firma iskerligine tiyisli bolıp tabıladı (tekǵana mádeniyat sheńberine), sonıń menen birge, olardaǵı menedjmentlarge de Mádeniyat jumıslarında usıdan ayqın boladı, zamanagóy menedjment (bul haqqında kuyiroq tolıq aytıp ótiledi), nafakat óz social -materiallıq kontekstlerine, social sheńber degi firmalarına jáne de kóbirek baǵlıq boladı, bálki ózi hám jańa kórinistegi social -materiallıq texnologiya táreplerin hám ózlestirip aladı. Bunıń ústine, hár bir firma anıq bir mádeniyat tasıwshısına aylanadı (bul haqqında hám bólek suxbatlashamiz). Mádeniyat sheńberi-zamanagóy menedjment hám ózindegi bar ayrıqshalıqlarǵa tıykarlanıp, mádeniyat sheńberindegi mákemeler menen júdá zárúrli hámkárlik júrgizedi: qáwenderliktiń keń jayılıwı, qayırqomlıq, jámiyetshilik ortasındaǵı túrli baylanıslar (Public relations), bularsız xesh bir ámel júzege shıqpaydı.

Mádeniyat hám kórkem óner tarawı menejmentiniń dáslepki kórinisleridaegi iskerligi esaplanǵan Mádeniyat hám kórkem óner tarawı menejmentiniń joqarı basqıshı adamlardıń bos waqıtın mazmunli shólkemlestiriw, qosımsha kásipler, ónerlerdi úyreniw, qızıǵıwshılıqlar tiykarındaǵı klublar, dógereklerde jumıs alıp barıw sıyaqlı gúmiralıqlar formasında ámel ete basladı.

1.