Z islomov, D. Rahimjonov, J. Najmiddinov

DÚNYALÍQTÍŃ MÁNISI 
Dúnyalıq  degende  barlıq  dinler  hám  de  túrli 
kózqaraslardı  teń  húrmet  etiw,  puqaralardıń  qanday 
dinde  bolıwına  qaramastan  nızam  aldında  teń  eken-
ligi  názerde  tutıladı.  Dúnyalıq  turmıs  tárizine  din-
niń  iykemlesiw  procesin  dálillew  hám  din  menen 
siyasattıń  óz  ara  qatnasıǵın  klassifikaciyalaw  ushın 
ilimiy  ádebiyatlarda  «sekulyarizaciya»  ataması  keń 
qollanıladı.
Máselen,  Ózbekistannıń  kópshilik  xalqı  belgili  bir 
dinge  sıyınadı.  Mámleket  diniy  shólkemlerge  húrmet 
penen  múnásibette  boladı,  olardıń  nızam  tiykarın-
da  xızmet  kórsetiwine  hám  dindarlardıń  emin-er-
kin  sıyınıwına  sharayat  jaratıp  beredi.  Sonıń  menen 
birge, onıń hesh qaysı dinge óz aldına ústemlik hám 
«Sekulyarizaciya»  sózi  latınsha  «saeculum»  sózinen  alınǵan 
bolıp,  «dúnyalıq»  degen  mánini  ańlatadı.  Ol  mámleket  hám  já-
miyet  basqarıwında  diniy  dástúrler  ornın  dúnyalıq  nızamshılıq 
sisteması  iyelewine  qaray  qollanıladı. 
Júrip  baratırǵan 
adamǵa  atlı, 
otırǵan  adamǵa 
júrip  baratırǵan, 
kópshilikke 
azshılıq  sálem 
bersin! 
Hádis       

---

134
jeńillik  bermeytuǵın,  óz  Kostituciyası,  nızamshılıq  tiykarları,  mámleketlik 
nıshanları  bar.
Din  tek  ǵana  diniy  isenim  hám  ibadatlardı  óz  ishine  alıw  menen 
sheklenbey,  jámiyettegi  insanlardıń  óz  ara  húrmeti,  mehir-miriwbeti,  in-
sanıylıq  pazıyletlerin  belgilep  kelgen.  Sonıń  ushın  da,  hárqanday  dúnyalıq 
mámlekette  jámiyettiń  birligi,  óz  ara  tatıwlıǵı,  awızbirshiligi,  tınıshlıǵı, 
turaqlılıǵın  saqlawda  din  óziniń  áhmiyetli  ornına  iye.
Kóz  aldıńızǵa  keltiriń,  eki  insan  kóriskende  bir-birewine  «Assalawma 
áleykum»,  «Wa  áleykum  assalam»  dep,  tınıshlıq  tileydi.  Bir  insan  «Sálem 
sózi  diniy  mánige  iye  bolǵanı  ushın  dúnyalıq  aǵımdaǵı  adamlar  onı  qol-
lanbaydı»,  dep  sálem  bermese  yaki  sálemińe  alik  almasa,  júdá  qolaysız 
bolǵan  bolar  edi.
Diniy  dereklerde  tek  ǵana  sıyınıw  hám  ibadat  máseleleri  jarıtılmaǵan, 
bálkim, ótken xalıqlar turmısınan ibratlı gúrrińler de orın alǵan. Olarda awır 
sınawlardı basınan keshirgen payǵambarlarımızdıń ómiri, buzǵınshılıqlarǵa 
berilgen  xalıqlar  hám  olardıń  basına  jaza  sıpatında  túsken  qáwipler  úlgi 
etip  kórsetiledi.  Olardı  oqıp,  durıs  juwmaq  shıǵarǵan  adam  gúnalardan 
tıyılıwǵa,  sawaplı  islerdi  kóbirek  islewge  háreket  etedi.  Bul  hárqanday  já-
miyette  salamat  sociallıq  jaǵdaydıń  júzege  keliwine  járdem  beredi.
Dúnyalıq  mámlekette  xalıqtıń  úrp-ádet,  dástúr  hám  ádep-ikramlılıq 
qádiriyatları  nızam  dárejesine  kóteriliwi  múmkin.  Diniy  qádiriyatlar  ulıw-
ma  insanıylıq  qádiriyatqa,  xalıqtıń  mánáwiy  múlkine,  ádep-ikramlıq  nor-
malarına  aylanǵan  jaǵdayda  ǵana  ol  mámleket  kóleminde  áhmiyetke  iye 
bolıwı  múmkin.  Elimizde  Ramazan  hám  Qurban  hayıtlarınıń  mámleket 
kóleminde  dem  alıs  kúni  dep  daǵazalanıwı  sol  sıyaqlı  milliy  hám  diniy 
qádiriyatlardıń  birlesiwine  mısal  bola  aladı.