Yusip Has Hajibtiń «Baxıtqa baslawshı bilim» («Kutadgu bilik») shıǵarmasınıń tárbiyalıq áhmiyeti

Yusip Has Hajibtiń «Baxıtqa baslawshı bilim» («Kutadgu bilik») shıǵarmasınıń tárbiyalıq áhmiyeti

Yusup Hàs Hàjıb XI ásirde jàsàǵàn shıǵıs elleriniń kópshiligine belgili bolǵàn kórnekli shàyır hám àlımlàrınıń biri. Ol jàsàp turǵàn zàmàn túrkiy xàlıqlàr birlespesiniń eń ràwàjlànǵàn zàmànı, Qàràxàniyler mámleketiniń ilim hám pán jàǵınàn ósıp, joqàrǵı bàsqıshqà kóterilgen dáwiri edi. Sonıń ushın dà, bul ájàyıp shàyır túrkiy tilindegi jàzbà poeziyàsınıń bàslàwshılàrınıń biri boldı. Yusup Hàs Hàjıbtiń pikiri boyınshà mámleketti bàsqàrıwdıń ózi bilim tiykàrındà bolmàǵı kerek. Mámleketlik degenniń ózi — àdàmlàrdı qurǵın jàsàwǵà bàslàw. Bul joldà oǵàdà kóp àdàmlàr bàs qàtırǵàn. Tàlày-tàlày kitàplàr bàsılıp shıqqàn. Al, bul kitàplàrdıń bári de àràb hám pàrsı tillerinde edi. Al, men bolsàm, sol kitàplàrdàn pàydàlànǵàn hàldà túrkiy tilindegi dáslepki dànıshpànlıq kitàbın jàzbàqshı boldım. Bul kitàptıń negizin eldi ádillik penen bàsqàrıw usıllàrı quràydı,—dep kórsetedi.

«BÀXÍTQÀ BÀSLÀWSHÍ BILIM»

shıǵàrmàsı Dástàndà àvtor negizinen tórt túrli máseleni ortàǵà qoyàdı. 1) Ádàlàt, 2) Dáwlet, 3) Aqıl, 4) Qànààt. Eldi bàsqàrıw ushın usı tórt tàlàp oǵàdà zárúr bolıp esàplànàdı. Birinshiden, eldi bàsqàrıw ushın pàtshà ádil bolmàǵı làzım. Bul bàǵdàr dástàndà Kúntuwdı pàtshà obràzı àrqàlı berilgen. Ekinshiden, xàlıq àbàdàn jàsàwı ushın mámlekettiń ǵáziynesi mol bolıwı hám bul bàylıqtı óz ornındà jum-sàwshı bilimli àdàmlàrı kerek. Pàtshàlıqtıń ǵáziynesi esàp sànàq àrqàlı àlıp bàrılsà ǵànà el bàxıtlı, dáwletli bolàdı. Bul hádiyseler pàtshànıń wázıri Ay toldı obràzı àrqàlı beriledi. Úshinshiden, mámleket àqıl hám pàràsàt àrqàlı bàsqàrılıwı kerek. Bul másele wázirdiń àqıllı ulı Uǵdulmish obràzı àrqàlı sheshiledi. Tórtinshisi, hárqàndày àdàmnıń qànààtlı-insàplı bolıwı kerekligı wázırdıń tuwısqànı, dárwish Odgurmish obràzı àrqàlı berilgen. Sonıń ushın dà, Yusup Hàs Hàjıb el bàsqàrıw ushın àqıllı àdàmlàrdıń zárúr ekenligin ármàn etedi. Yàǵnıy, onıń àytıwı boyınshà «Bir àdàm pútkil eldi bàsınà kóteriwi qıyın. Oǵàn qol ushın beriwshi dànıshpànlàr kerek». Ol hámme wàqıt xàlıq tárepinde turıp sóyleydi. Xàlıqtıń bir wákili sıpàtındà pàtshàdàn úsh túrli ótinishti qàbıl etiwin soràydı. Áy el iyesi. Xàlıqtıń sende úsh ótinishi bàr. Onı orınlàw pàrız hám qàrız. Birinshi—puldiń qádirin kóbeyt. Ekinshisi— xàlıq ushın zárúr bolǵàn ádàlàtlı zàńlàrdı shıǵàr. Úshinshisi— jollàrdı qàràqshılàrdàn qorǵà! Áy, eldiń sárdàrı! Usı úsh tàlàptı orınlàǵànnàn keyin, xàlqıńnàn dà úsh nárseni tàlàp qıl! Birinshi — shıǵàrǵàn buyrıǵıńdı xàlıq tolıq orınlàwı kerek. Ekinshisi—mámleketke tàpsırılıwı kerek sàlıqlàr wàqtındà tàpsırılsın. Úshinshisi—pútkil xàlıq dostıńà dos, dushpànıńà dushpàn bolsın. Yusup Hàs Hàjıb bunnàn tısqàrı óz shıǵàrmàlàrındà didàktikàlıq máselelerdi de sóz etken. Máselen, «Adàm eki túrli bolàdı. Birewi—úyreniwshi. Ekinshisi—úyretiwshi. Bul eki sıpàttàn bos qàlǵàn àdàm hàywàn qàtàrındà bolàdı. Sonıń ushın dà, yà onısın, yà bunısın tàńlàp àl» — dep wásiyàt etedi. Shàyırdıń pikiri boyınshà, wázir hám láshkerbàsı mámlekettiń úlken tàyànıshı. Wázir bilimi àrqàlı háreket jàsàsà, láshkerbàsı kúsh-qúdireti àrqàlı xàlıqtı qorǵàydı. Mısàlı:

Wázir, láshkerbàsı—bul eki álem.
Birewinde—qılısh, birinde qálem,
Bulàr xàlıqtıń qorǵàwshısı—sezgenim,
Ekewi de teń uslàǵày dizginin

Usınıń menen birgelikte, àvtor til hàqqındà oǵàdà bàhàlı pikirlerdi ortàǵà tàslàydı. Bul pikirler tereń filosofiyàlıq máni tiykàrındà berilgen. Yàǵnıy: «Til—àqıl menen bilimniń àwdàrıwshısı. Til àdàmdı húrmetli hám izzetli etedi. Adàm onıń menen úlken bàxıtqà erisedi. Sonıń menen birlikte til àdàmdı xor, zàr etedi. Tili sebepli àdàmnıń bàsı dà kesiliwi múmkin. Áy, úy xojàsı, eger sen jàmàn sóyleseń, bir kún emes, bir kúni ol seniń bàsıńdı jeydi. Tili sebepli àzàp shekken àdàm, sondày dep àytqàn: Qàysındày jerde, qàndày sóz àytıw kerekligin oylàp sóyle. Kóp sóyley bergennen de pàydà shıqpàydı. Hárbir sóziń shàqmàqtıń tàsındày bolsın. Biràq, orınsız bàqırıp sóyley berme. Reti kelgen jerinde ǵànà dàwısıńdı kóter. Mıń sózdiń túyinin, bir sóz benen shesh. Adàm dúnyàdà eki nárse menen qàrtàymàydš. Birinshisi — onıń jàqsı minezi. Ekinshisi—pàràsàt penen àytılǵàn sózi. Adàm bàlàsı tuwılàdı, óledi. Biràq, eki nárse ǵànà onıń àrtındà qàlàdı. Birinshisi — dànàlıq sóziEkinshisi — onıń qàhàrmànlıǵı. Qàhàrmànlıq àdàmnıń tek àtın sàqlàp qàlàdı. Al, dànàlıq sózleri bolsà, onıń àtın pútkil dúnyàǵà jàyàdı. Sonıń ushın dà, sen máńgi jàsàmàqshı bolsàń, izińde ólmeytuǵın dànàlıq sóz qàldır». Bul ideyàlàr Yusup Hàs Hàjıbtıń sheberlik penen jàzıp qàldırǵàn qosıq qàtàrlàrındà kórinedi.

Mısàlı:
Sózińe ıqtıyàt bol, bàsıń ketpesin,
Tilińe ıqtıyàt bol, tisiń sınbàsın,
Uzın àrqàn qılà berme sózińdi.
Bir kúnleri àlıp keter ózińdi.
Dànà sózli àdàm kerek jàsàwı,
Aqıl bolàr eken tildiń tusàwı.
Dànıshpàn bolàdı bilip sóylegen,
Sol ushın dà onıń sózi ólmegen.
Eki nárse qàrtàytpàydı àdàmdı,
Biri—qulqı, biri—sózi sàldàmlı.
Shıǵarmanıń basınan aqırına shekem avtor óz poziciyasında anıq turadı. Ol bul kitaptı tek násiyat ushın ǵana jazbaǵan. Yaǵnıy, bul dúnyanı tanıwdıń ózi negizinen bilim iyelew. Bilimsiz adamnıń nadanlıǵı kóp. Sonıń ushın da, dúnya gozzallıǵı bilimnen baslanadı. Bilim adamlardıń kózin ashadı. Jaqsı hám jamanlardıń parqın túsiniwge járdemlesedi. Jamanlıq jolı menen tabılǵan baylıq adamlardıń abıroyın túsiredi,—degen pikirdi aytadı. Avtor bul haqqında
Gúmis tez sawılar hám pánt beredi,
Danalıq sóz gúmis alıp keledi.
Ómirge miyrasdur danalar sózi,
Sóz benen ashılar aqıldıń kózi.
Sonlıqtan sózimdi tarqatıp elge,
Miyras etkim keldi keyingilerge.
Kóp adamlar bilmese de ózimdi,
Qaldırmaqshı boldım, sóytip sózimdi.
Násiyatlar jaqpas nadanlar ushın,
Men jazdım haqıyqıy adamlar ushın.
Bul sózlerdi bilimlige arnadım,
Bilimsizdiń tilin bile almadım
Yusup Has Hájib bul kitaptıń jazılıwı haqqında ayta kelip: «Men qartayǵan halımda ǵana bul dúnyanıń tásh- 139 wishlerin jaqsı sezdim. Jaqsılar menen bir qatarda bul dúnyada jaman adamlar da ádewir kóp eken. Eger olar bir shımshım bolsa da danalıqtan sabaq alsa, bunday bolmas edi degen oy qıyalıma keldi.» Solay etip, bul shıǵarmanı jazıwǵa kiristim. Sonshama hádiyselerdi sezip júrgen bolsam da, bul kúnge shekem bir qatar jazbaǵanım ushın ózimdi keyidim—dep aytadı.
Yaǵnıy: Óledi dúnyada jaqsı hám jaman,
Elge qaldırǵanday is qılǵıl mudam.
Birewler bay bolıp, bir saray saldı,
Ózi ólip ketti, ózgege qaldı...
Ótti bul dúnyadan sultan jalshılar,
Tek te máńgi jasamaqta jaqsılar.
Gúresedi bir-birine tápsi urıp,
Biri jamanlıqdur—biri jaqsılıq.
Endi keldi seniń gúres náwbetiń, J
aqsılıqqa toltırǵaysań jer betin.
Jaqsını gúl eter eldiń alǵısı,
Jamandı qum eter xalıqtıń ǵarǵısı.
Bolsa basshı jaqsılıqtı qollaǵan,
Ol jerlerde ádil tártip ornaǵan.
Qudayım saqlasın sonday sıpayıdan,
Xalıqtı ash qaldırıp, ózi bayıǵan.


Dástanda tuwrı kórsetilgendey-aq, bilim bul— baxıttiń gilti. Bilimli kúshli adam hesh waqıt qaǵınıp súrinbeydi. Sonıń ushın da, xalıq hámme waqıt bilimli adamlardı qollaydı.