«Yangiyo‘l Poligraf Servise» Tashkent – 2017 A. S. Sagdullaev, V. A. Kosteckiy Áyyemgi dúnya tariyxí



Download 7,91 Mb.
Pdf ko'rish
bet145/149
Sana01.07.2022
Hajmi7,91 Mb.
#727198
1   ...   141   142   143   144   145   146   147   148   149
Bog'liq
Áyyemgi dúnya tariyxı 6-klass

TARYIXÍ
Y ATAMALAR SÓZLIǴI
Avstralopitek
– eń áyyemgi adamnıń túri.
Akveduk
– Rim dáwirinde ústinde qalaǵa suw alıp keletuǵın 
kanalı bolǵan biyik kópir.
Altamir
– Ispaniyadaǵı sońǵı paleolitge tiyisli súwretler 
tabılǵan úńgir.
Amfiteatr
– Sahna átiparında tamashagóyler otırıwına 
arnalǵan qurılmalar menen qorshalanǵan, ústi ashıq úlken 
aylanba imarat.
Animizm
– Insanlardı qorshap turǵan ortalıqta tiri janlar hám 
ruwxlardıń barlıǵına iseniw. Latınsha «anima» sózi «jan», «ruwx» 
túsiniklerin ańlatadı. 
Antik tarix
– Áyyemgi Greciya hám Áyyemgi Rim dáwiri tariyxı.
Argonavtlar
– altın terini (sıyqırlı qoshqar terisi) izlep, «Argo» 
degen kóp eskekli kemede teńiz sayahatına shıqqan Ellada 
qaharmanları.
Arxeologiya
– Grekshe «arxayos» – áyyemgi,«logos» – ilim, 
degen mánilerdi bildiredi, ápsanalardı úyreniwshi hám olar 
boyınsha tariyxıy ótmishti qayta tiklewshi ilim; ótmish haqqında 
ili.
Budda
– Siddhartha Gautamanıń ekinshi atı, laqabı; «Bilim-
lengen» túrinde awdarma etiledi.
Buddalıq
– biziń eramızǵa shekemgi VI ásirde Hindistanda 
Siddhartha Gautama tárepinen tiykar salınǵan diniy táliymat.
Gilgamish
– Mesopotamiyadaǵı ápsanalıq qaharmanı, tariy-
xıy shaxs, Uruk qalasınıń patshası.
Goplit
– Áyyemgi Greciya hám Greciya-Makedoniya armi-
yalarınıń awır qurallanǵan piyada áskerleri.
Demokratiya
– Grekshe «xalıq hákimiyatı», hár bir puqara 
óz mámleketin basqarıw máselesi boyınsha óz pikirlerin bayan 
etetuǵın, sonday-aq, mámleket basqarıwında qatnasa alatuǵın 
jámiyetlik dúzim.
Zikkurat
– joqarısında ibadatxanası bolǵan teksheleri úlken
hám bálent bolǵan imarat.


182
Ibadatxana
– muqaddes dep járiya etilgen, adamlar quday-
larǵa sıyınatuǵın imarat yamasa orın. 
Koloniyalar
– áyyemgi dáwirlerde óz jurtın tárk etip ket-
ken a damlar tárepinen jańa jerlerdiń ashılıwına tiykar salınǵan 
qonıslar hám dalalar.
Konsul
– Respublika waqtında joqarı siyasiy lawazım. Hár jılı 
saylawdan eki konsul Senat hám armiyaǵa basshılıq etken.
Papirus
– paqalıınıń maǵıızı jazıw jazıwǵa material tayar-
law ushın paydalanılatuǵın qamıs.
Patriciylar
– Rimniń túpkilikli turǵıları.
Piramida
– firaunlar maqbarası, saltanatlı tas imarat.
Plebeyler
– Rimge kóship kelgen adamlar hám olardıń 
áwladları. 
Respublika
– «ulıwmalıq jumıs» mánisin ańlatadı; dúzim atı.
Senat
– «Aqsaqallar keńesi» mánisin ańlatadı.
Sfinks
– denesi arıslan hám bası adamdiki bolǵan, 
piramidalardı qorǵawshı úlken háykel-ápsanalıq maqluq.
Termler
– Áyyemgi Rim qalasındaǵı jámiyetlik monshalar.
Falanga
– awır qurallanǵan áskerlerdiń bir neshe,ádette 9 
yamasa 16 qatarma-qatar sap tartıwı.
Firawn
– Mısr húkimdarlıǵı; «ullı shańaraq» mánisin aılatadı.
Forum
– Rimde jıynalıw ornı hám sawda-satıq maydanı bolıp 
xızmet etken qala orayı.
Xronologiya
– ásirler, dáwirler, waqıt ólshemi haqqóndaǵı ilim; 
hár túrli waqıyalar sánesei xronologiya járdeminde anıqlanadı 
hám anıqlastırıladı.
Civilizaciya
– áyyemgi jámiyet rawajlanıwınıń bir qansha 
joqarı dárejesi (qalalar, jazıw hám mámleketlerdiń rawajlanıwı).
Ellinler
– áyyemgi Grekler; áyyemgi Greciyanıń barlıq jasaw-
shı xalıqları usılayınsha atalǵan.
Qul
– óziniń bir adamlıq múlki bolǵan hám jumısshı adam 
sıpatında jallanatuǵın erksiz adam («sóylewshi miynet quralı»); 
quldı satıp alıw hám satıp jiberiw múmkin bolǵan.


183

Download 7,91 Mb.

Do'stlaringiz bilan baham:
1   ...   141   142   143   144   145   146   147   148   149




Ma'lumotlar bazasi mualliflik huquqi bilan himoyalangan ©hozir.org 2024
ma'muriyatiga murojaat qiling

kiriting | ro'yxatdan o'tish
    Bosh sahifa
юртда тантана
Боғда битган
Бугун юртда
Эшитганлар жилманглар
Эшитмадим деманглар
битган бодомлар
Yangiariq tumani
qitish marakazi
Raqamli texnologiyalar
ilishida muhokamadan
tasdiqqa tavsiya
tavsiya etilgan
iqtisodiyot kafedrasi
steiermarkischen landesregierung
asarlaringizni yuboring
o'zingizning asarlaringizni
Iltimos faqat
faqat o'zingizning
steierm rkischen
landesregierung fachabteilung
rkischen landesregierung
hamshira loyihasi
loyihasi mavsum
faolyatining oqibatlari
asosiy adabiyotlar
fakulteti ahborot
ahborot havfsizligi
havfsizligi kafedrasi
fanidan bo’yicha
fakulteti iqtisodiyot
boshqaruv fakulteti
chiqarishda boshqaruv
ishlab chiqarishda
iqtisodiyot fakultet
multiservis tarmoqlari
fanidan asosiy
Uzbek fanidan
mavzulari potok
asosidagi multiservis
'aliyyil a'ziym
billahil 'aliyyil
illaa billahil
quvvata illaa
falah' deganida
Kompyuter savodxonligi
bo’yicha mustaqil
'alal falah'
Hayya 'alal
'alas soloh
Hayya 'alas
mavsum boyicha


yuklab olish