agressiya dep ataladı.
1-tapsırma.
Xalıq aralıq huqıq subyektlerine hám ayırım ellerdiń
agressiyasına mısallar keltiriń.
DÚNYANÍŃ HUQÍQÍY KARTASÍ
Dúnyada hár qıylı mámleketler kóp. Házirgi dúnyanıń «yuridikalıq»
kartasında júdá ráńbáreń huqıq sistemaların ushıratıw múmkinligi biy-
kardan emes. Sonlıqtan, hárbir mámleket óziniń milliy huqıq sistemasın
dúzedi. Olardıń hárbiri óz ózgeshelikleri menen ajıralıp turadı, biraq sonıń
menen birge olar kóp ǵana ulıwma táreplerge de iye boladı.
Huqıqtanıw páninde túrli huqıq sistemaların olardıń uqsaslıǵına qarap
birden-bir «huqıqıy shańaraq»qa biriktiriw qabıl etilgen.
Do'stlaringiz bilan baham: |