«Улы7ма техникалы3 п1нлер» кафедрасы о3ыты7шыларыны4 2011-2012- о3ы7 жылыны4 ы-ярым жыллы2ында 5тету2ын саба3лар кестеси

LEKCİYA № 3.
Tema: Óndiris sanitariyasi hám gigienasi.

Reje:

1. 
   Miynet gigienasi hám islep shiǵariw sanitariyasi.
   
2. 
   Sanitariya normalari hám qaǵiydalari.
   
3. 
   Islep shiǵariw ob́ektlerine qoyilatuǵin uliwma talaplar
   
4. 
   Klimatliq kórsetkishleri hám oniń insan salamatliǵina tásiri.
   
5. 
   Islep shiǵariw mikroklimatiniń gigienaliq normalari.
   

1. Miynet gigienasi hám islep shiǵariw sanitariyasi.

Miynet gigienasi- islep shiǵariwdaǵi jumis processleri hám qorshaǵan ortaliqtiń insanlar organizmine tásirin úyreniwshi pán esaplanadi hám olardiń sanitar gigienik awhallarin jaqsilaw boyinsha usinislar islep shiǵadi, bulardiń hámmesi jumisshilardiń den sawliǵin hám jumis qábiletin saqlap qaliwina járdem beredi.

Islep shiǵariw sanitariyasi islep shiǵariw kárxanalari aymaqlariniń awhalin jaqsi saqlaw, sanitariya-abadanlastiriw, islep shiǵariw imaratlari hám xanalarin, sanitar-texnik qurilmalari(ventilyaciya, isitiw, jaqtilandiriw) , sanitar-xizmet kórsetiw xanalari qurilmalari, jeke qorǵaniw qurilmalarinan paydalaniw, miynet sharsayatin jaqsilaw, islep shiǵariwdaǵi záhárleniwlerdi hámde kásip kesellikleriniń aldin aliw xizmetkerler den sawliǵin saqlaw, sonday-aq miynetti ilimiy shólkemlestiriw hám islep shiǵariw estetikasi menen baylanisli bolǵan gigiena is-ilájlarin islep shiǵiw máseleleri sheshiledi

Islep shiǵariw záhárli faktorlardiń islewshilwrge kórsetetuǵin tásiriniń aldin aliw maqsetinde sanitariya-gigiena hám dawalawdiń aldin aliw is-ilájlari islep shiǵiladi. Islep shiǵariw sanitariyasi sanaat kárxanalarin asiraw qaǵiydalari, texnologiyaliq processlerdi payda etiw hám úskenelerdi ornatiw qaǵiydalarin islep shiǵadi. Sirtqi ortaliqtiń fizikaliq faktorlarin hám jumis xanalariniń hawasi quramindaǵi ximiyaliq zatlardiń ruxsat etilgen parametrlerin belgileydi.

Miynet gigienasi boyinsha Rossiyada dáslepki izertlewlewler XVIII ásirde ótkerilgen bolip , oniń avtori M. Lomonosov, keyinrek A. Nikitin boldi. Rus alimlari F. F. Erisman hám M. M. Seshenov gigiena pánine tiykar saldi. F. Erisman tashabbusi menen Moskvada sanitar vrashlar gruppasi Moskva gubernasiniń zavod hám fabrikalarin birinshi mártebe tekserdi. I. Seshenov fizikaliq miynet penen shuǵillaniwshi adam ushin jumis kúni dawamin belgilewshi fiziologiyaliq kriteriyani islep shiqti.

1913-jilda akademik A. A. Skoshinskiy, prof. N.A. Vigdorshik hám basqalar tárepinen miynetti qorǵaw hám gigiena boyinsha Rossiyada birinshi kórgizbe shólkemlestirildi. Miynet gigienasi pánine prof. G.V. Xlopin hám ulken ules qosqan, ol birinshi bólip jumisshiǵa vibratsiya (titrew) diń ziyanli tásirin ilimiy jaqtan dálillep berdi. Akademik I.P. Pavlov óziniń ilimiy islerinde jumis waqtinda insan iskerliginiń hár túrli orayliq nerv sistemasinda payda bolatuǵin processler menen baylanisti dálillep berdi. Muskullar járdeminde jumis islengende nerf qan-tamir hám dem aliw sistemasi eń kóp sharshaydi, aqiliy jumis bolsa orayliq nerv sistemasi jumisiniń kúsheyiwi menen baylanisli.

Jeke gigiena túsinigine kiretuǵin máseleler sheńberi júdá keń. Bul deneni taza tutiw, islegende, awqatlanǵanda jeke gigienaǵa itibar beriw, ózi jasaytuǵin jerdi taza tutiw ham basqalar. Jeke gigiena qaǵiydalarin islew tek individual emes, bálki socialliq áhmiyetke de baylanisli boladi. Eger bir adam jeke gigiena qaǵiydalarina ámel qilmasa , ol óz shańaraǵinda hám jumis isleytuǵin jámáátte juǵimli keselliklerdiń tarqaliwina sebepshi boliwi múmkin.

Salamat jumis sharaytiniń jaratiliwiniń negizinde sanitariya normalari hám qaǵiydalari jatadi, eń joqari jol qoyilatuǵin koncentraciya , eń joqari jol qoyilatuǵin muǵdar , eń joqari jol qoyilatuǵin dárejeler islep shiǵarilǵan. Joqaridaǵi normalar dárejelerge ámel qiliw hám olardi támiyinlew salamat miynet sharayatlari jaratiliwina kepillik beredi.

Házir ámeldegi “Sanitariya normalari SM 245-71», «Qurilis normalari hám qaǵiyalari», « Hár qiyli sharayatlar ushin sanitariya qaǵiyalari», «Qáwipsizlik hám miynet gigienasi» boyinsha traktor hám awil xojaliq mashinalariniń konsrukciyalarina uliwmaliq talaplar», «Ońlaw texnologiyaliq úskenelerige qáwipsizlik hám islep shiǵariw sanitariyasiniń uliwma talaplari», «Islep shiǵariw kárxanalariniń úskeneleri hám xanalardiń sanitariyaliq awhallari boyinsha qollanba», « Radiacion qáwipsizlik normalari», « Islep shiǵariw xanalarin mikroklimatliq sanitariya normalari» hám basqa kárxalardi jaylasiwina olardiń territoriyasin rejelestiriw, islep shiǵariw maqsetinde qurilǵan imaratlarǵa uliwmaliq talaplar belgileydi.

Járdemshi imaratlar hám xanalar ushin sanitariya talaplari, sanitariya-qorǵaniw sheńberin normalaydi, mikroklimatliq parametrleri muǵdarin, hawa ortaliǵin, jaqtiliq dárejesin, shawqimdi , titrewdi, nurlaniwdi, dem aliw hám miynet tártiplerin rejelestiredi. Kórsetilgen normalar islep shiǵariw ortaliq parametrlerin múmkin bolǵan kórsetkishlerin támiyinlewge tiykar boladi.

4.