Tema: Úshinshi áWLÁd elektron esaplaw mashinalarí jobasí

TEMA: ÚSHINSHI ÁWLÁD ELEKTRON ESAPLAW MASHINALARÍ

JOBASÍ:

1. 
   Elektron esaplaw mashinalarí payda bolíwi tariyxí.
   
2. 
   Hár dáwir elektron esaplaw mashinlaríníń ózgeshelikleri.
   
3. 
   Úshinshi áwlád elektron esaplaw mashinalarí. Integrallasqan sxemalar dáwiri.
   

Elektron esaplaw mashinalarí házirgi insanlar paydalaníp atírǵan kóriniske kelemen degenshe bir qansha basqíshlardí basíp ótken. Elektron esaplaw mashinalarí payda bolíw tariyxín tiykarínan biz tórt toparǵa bólip úyreniwimiz múmkin boladí.

1-áwlad: 1949-1950-jíllarǵa tuwrí keledi. Ǵárezsiz mámleketler doslíq awqamí mámleketleriniń alímlarí tárepinen jaratílǵan MESM, BESM-1, BESM-2, MINSK-1, URAL-1, URAL-2 hám soǵan uqsas basqa elektron esaplaw mashinnalarí kiredi. Bul elektron mashinalar tiykarínan elektron lampalardan dúzilgen. Bul elektron esaplaw mashinalar kólemi ádewir dárejede úlken, oníń awírlíǵí hám elektr quwatlílíǵín júdá kóp dárejede saríp etetuǵín bolǵan. Onnan qala berdi, bul mashinalar sekundína ortasha 10000 ámel orínlaytuǵín bolǵan, yadína bolsa 2047 sózden artíq síymaytuǵín bolǵan.

2-áwlad: 1950-1965 – jíllarǵa tuwrí keledi. Tranzistorlar (yarím ótkizgishler hám magnitli elementler) arqalí jaratílǵan. Bul áwládqa tiyisli mashinalardíń ózine tán qásiyetlerinen biri, olar qallaníw tarawí boyínsha qánegelestirilgen. Ekinshi áwlád elektron esaplaw mashinalarínda aldínǵíǵa qaraǵanda maǵlíwmatlardí kóplew, tezlew hám isenimli qayta islew imkaniyatí jaratíldí. Olarǵa tiykarínan MINSK-2, Razdan-3, M-220, BESM-6, MIR, NAYIRI, MINSK-22, URAL-14 hám taǵí basqalarí missal bola aladí. Bul mashinalar sekundína 100000 ámeldi orínlay alatuǵín hám yadína 10000 sózge shekem síydíra alatuǵín bolǵan. Elektron esaplaw mashinalaríníń bunday túrleriniń payda bolíwí elektron esaplaw mashinalaríníń birinshi náwbette kóleminiń azayíwín, keyin bolsa ámeller orínlaw tezliginiń artíwín talap etetuǵín edi.

Integral sxemadan paydalaíw arqalí mashinalardíń texnikalíq hám isletiw

3-áwlad: 1965-1975 – jíllarǵa tuwrí keledi. Endi bul dáwirge kelip transistor hám túrli artíqsha bóleklerden waz keship integral sxemadan keń kólemde paydalaníw menen xarakterlenedi.

xarakteristikasín ádewir jaqsílaníwína, sonday-aq,

bunday mashinalardiń islewi bir qansha jaqsi hám isenimli boldi. Olardiń yad siyimliǵi 2048 kbaytqa shekem keńeydi.Bul áwlad mashinalarin bir neshe mámleketler birgelikte islep shiqqani ushin olardi bir sistema menen (ES-?????????) túrindegi mashinalar dep atadi. Olardiń atlari «ES» qisqartpasinan baslanadi: ES-1050, ES-1022 hám basqalar.

Bul mashinalar túrine qarap, sekundina 2 mlnǵa shekem túrli arifmetikaliq ámellerdi orinlawi múmkin boldi.

Pán hám texnikaniń rawajlaniwi adam menen EEM ortasinda baylanis qilaw múmkin bolǵan esaplaw mashinalarin jaratiw rárúrligin tuwdirdi. Bul inkaniyat jańadan payda bolǵan tórtinshi áwlad mashinalarinda ámelge asirildi.

4_áwlad: 1975-jillardan baslanadi. Olarda element bazasi sipatinda úlken integral sxemalar, yaǵniy 1sm³ kólemde 100 mińǵa shekem elementti birlestirgen mikrosxema qollaniladi. Házirgi kúnde besinshi áwlad mashinalarin islep shiǵiw ústinde úlken kólemde jumislar alip barilmaqta.Ásirese bul tarawda XX-ásirdiń 80-jillarinda Yaponiya alimlari usinis etken besinshi áwladdiń joybari diqqatqa ilayiq. Bul joybar keyingi dáwir

Mashinalarin jaratiwdi kózde tutqan.Yaponiya alimlariniń aytiwlarina qaraǵanda, usi áwlad mashinalari ligikaliq máselelerdi sheshe alatuǵin, awizeki gáplerdi “esitetuǵin hám túsinetuǵin”, tekstlerdi oqip atirǵan tezlikte awdarma qilatuǵin hámde “kóretuǵin hám túsinetuǵin” boliwi kerek. Bul kompyuterlar úlken hám júda úlken integral sxemalar tiykaninda islewi názerde tutilǵan. Aqirǵi waqitlarda rawajlanǵan mámleketlerdegi ilimiy laborotoriyalarda belok molekulalari menen tájriybe ótkizilmetke.Olar kompyuterlerdiń arifmetikakiq tiykarin qurawshi tiykarǵi element ekilik sanaq sistemasinda este saqlawshi keteksheler waziypasin atqarmaqta.

Álbette bul jónelis boyinsha EEM quriw haqqinda gáp júritiwge álbette erte, biraqtájriybeler jaqsi nátiyjelerge alip barsa, kompyuterlerdiń jańa áwladin baslaytuǵin kompyuterlerge iye boliwimiz múmkin. Esaplaw texnikasiniń dúzilisi hám olardi islep shiǵariwdiń rawajlaniwi menen elektron esaplaw mashinalariniń jańalari payda bola beredi. Házirde EEMlardi tómendegi túrlerge ajiratiw múmkin: mikro, jeke, mini, ortasha tezlikte isleytuǵin, úlken tezlikte isleytuǵin super EEMlar.

Házirgi kúnde EEMlardan fizika, matemstika, astronomiya, geofizika, texnika, hám basqa kóplegen pán tarawlarinda hár túrli quramali ámeliy máselelerdi sheshiwde jemisli paydalanilmaqta, yaǵniy: atom energetikasi , gidrotexnika imaratlarin quriw, kemesazliq, kosmosliq keńislikti iyelew hám basqa usi siyaqli kóplep tarawlardiń joraqi dárejede tez rawajlanip ketiwi , esaplaw texnikasiniń keń kólemde paydali qollanilip atirǵaniniń nátiyjesi esaplanadi. Házirgi kúnde EEMlar qollanilmaytuǵin tarawdi tabiw qiyin, jaqin keleshekte oniń jánede keńirek rawajlaniwi hám insan iskerligine tereńrek kirip bariwi kútilmekte.