Tema: K. RaxmanovtíŃ shíǴarmalarínda affiksaciya usíLÍ menen jasalǵan kelbetlikler



Download 386,69 Kb.
Pdf ko'rish
bet12/20
Sana20.07.2022
Hajmi386,69 Kb.
#831581
1   ...   8   9   10   11   12   13   14   15   ...   20
Bog'liq
К Рахмановтын шыгармаларында аффиксация усылы келбетлик

 
1.4. 
-ǵı//-gi, -qı//-ki
 affiksiniń semantikası 
Házirgi qaraqalpaq tilinde 
-ǵı//-gi, -qı//-ki
affiksleri de qatnaslıq 
kelbetliklerdi jasawda ónimli qollanılatuǵın affikslerden esaplanadı. 
-ǵı//-gi, -qı//-ki
affiksi
1
járdemi menen jasalǵan qatnaslıq kelbetlikler zattıń 
orınǵa yamasa waqıtqa baylanıslı belgilerin bildiredi: 
búgingi, keshki, sırtqı, jazǵı 
hám t.b.
-ǵı//-gi, -qı//-ki
affiksi
1
tómendegidey mánilerdi bildiriwde jumsaladı: 
1
Ҳәзирги қарақалпақ тили. Морфология. – Нӛкис, «Қарақалпақстан», 1981. Б.77.; Ҳәзирги қарақалпақ 
әдебий тилиниң грамматикасы. сӛз жасалыў ҳәм морфология. – Нӛкис, «Билим», 1994. Б.47. 


15 
1) Waqıtlıq mánidegi atlıqlarǵa jalǵanadı hám zattıń yaki qubılıstıń belgisin 
bildiredi: 
a) waqıtlıq mánidegi atlıqlarǵa jalǵanıp, waqıtlıq mánidegi qatnaslıq 
kelbetliklerdi jasaydı: 
báhárgi, gúzgi, qısqı, jazǵı, azanǵı, túski, keshki 
hám t.b. 
Mısalı:
Agısqa ıqqan adamnıń, 
Qara jer – 
sońgı
ármanı. (Ómir, sen ullısań, 13) 
Jaslıqtıń 
sońgı
soqpagı, 
Qay jerde piter bilmeymen. (Watan muhabbatı menen, 91) 
b) 
-ǵı//-gi, -qı//-ki
affiksi waqıtlıq mánidegi qatnaslıq kelbetliklerdi payda 
etiwde orın sepligindegi atawısh sózlerge jalǵanadı: 
báhárdegi, gúzdegi, tústegi, 
azandaǵı 
hám t.b. Mısalı:
Shomıldırsın 
báhárdegi
sel-jawın, 
Kiyindirsin gózzallıqqa Nawrız. (Watan tuygısı, 5) 
Soraganman 
báhárdegi
nóserden, 
Quya ber dep shólirkegen dalama. (Watan tuygısı, 9) 
v) kelbetlik sózlerge jalǵanıp, waqıt mánisin bildirip keledi. Mısalı:
Jaslıqtagı
ármanlarım, 
Toyım bilmes posa yańlı. (Watan muhabbatı menen, 75) 
2) Orınlıq mánini bildirgende túbir sózlerge tikkeley jalǵanıp ta, qatnaslıq 
kelbetliklerdi jasay aladı: 
ishki, sırtqı, joqarǵı, tómengi 
hám t.b. Mısalı:
Mashqalalı sózi me 
Qasımdagı
qostardıń? (Watan muhabbatı menen, 70) 
1
Қазақ тiлiнiң грамматикасы. I. морфология. – Алматы, «Ғылым», 1967. Б.72. 


16 
3) 
-ǵı//-gi, -qı//-ki
affiksi adam múshelerine baylanıslı atlıq sózlerge 
jalǵanıp, kelbetlik jasaydı. Mısalı:
Julıp alıp 

Download 386,69 Kb.

Do'stlaringiz bilan baham:
1   ...   8   9   10   11   12   13   14   15   ...   20




Ma'lumotlar bazasi mualliflik huquqi bilan himoyalangan ©hozir.org 2024
ma'muriyatiga murojaat qiling

kiriting | ro'yxatdan o'tish
    Bosh sahifa
юртда тантана
Боғда битган
Бугун юртда
Эшитганлар жилманглар
Эшитмадим деманглар
битган бодомлар
Yangiariq tumani
qitish marakazi
Raqamli texnologiyalar
ilishida muhokamadan
tasdiqqa tavsiya
tavsiya etilgan
iqtisodiyot kafedrasi
steiermarkischen landesregierung
asarlaringizni yuboring
o'zingizning asarlaringizni
Iltimos faqat
faqat o'zingizning
steierm rkischen
landesregierung fachabteilung
rkischen landesregierung
hamshira loyihasi
loyihasi mavsum
faolyatining oqibatlari
asosiy adabiyotlar
fakulteti ahborot
ahborot havfsizligi
havfsizligi kafedrasi
fanidan bo’yicha
fakulteti iqtisodiyot
boshqaruv fakulteti
chiqarishda boshqaruv
ishlab chiqarishda
iqtisodiyot fakultet
multiservis tarmoqlari
fanidan asosiy
Uzbek fanidan
mavzulari potok
asosidagi multiservis
'aliyyil a'ziym
billahil 'aliyyil
illaa billahil
quvvata illaa
falah' deganida
Kompyuter savodxonligi
bo’yicha mustaqil
'alal falah'
Hayya 'alal
'alas soloh
Hayya 'alas
mavsum boyicha


yuklab olish