Socialliq geografiya

I.Sociallıq geografiya - Ǵarezsiz pán sıpatında ;

Sotsial geografiya, geografiya pánleri dizimindegi jan’a payda bolıp kiyatırǵan baǵdarlardan biri. Onın’ izertlew obekti hám predmeti tolıq payda bolmaǵan hám bunın’ u’stinde alımlar ortasında házirge shekem tartısıwlar bolmaqta.

Tu’rli dáwirlerde tikkeley xalıq, yaǵnıy onın’ jasaw, miynet etiw, demalıw, den-sawlıqtı saqlaw hám taǵı basqa sotsial, mádeniy-ruwxıy jasaw iskerlikleri menen baylanıslı máseleler shet ellerde ham, burınǵı awqam ekonomikalıq geografiyası ko’qeminde de u’yrenilip kelingen.

Sonın’ ushın da Yu.G.Saushkin sotsial geografiyanı ekonomikalıq geografiyadan ajıratıw, ekonomikalıq hám sotsial geografiyanın’ rawajlanıwına keri ekenligin, real barlıqtı an’lawǵa tolıq juwap bermesligin, yaǵnıy insannın’ sotsial turmısı quramlılıqları menen ekonomikalıq geografiyadan suwırıp taslap bolmaslıǵın da ayttı (Voprosı geografii, №115, str.19). Házirgi ku’nde sotsial geografiyanın’ tar hám ken’ mánistegi ko’rinisi bar. Solardan, professor A.S.Solievtin’ aytıwınsha tar mánistegi sotsial geografiya (yaǵnıy sotsial geografiya) – bul tikkeley insan o’miri menen baylanıslı máselelerdin’ aymaqlıq táreplerin, onın’ o’zi jasap turǵan ortalıq penen qatnasın u’yreniwshi pán. Ken’ mánistegi sotsial geografiya bolsa o’z ishine tar mánistegi sotsial geografiya hám insannın’ sotsial jasaw tárizi, mádeniy, ruwxıy rawajlanıw máselelerinin’ aymaqlıq táreplerin de o’z ishine aladı.

Sotsial geografiyanın’ rawajlanıwdaǵı birinshi o’zgerisler Evropada ko’zge taslandı. Tiykarınan, «sotsial geografiya» tu’sinigi XIX-ásirdin’ aqırlarında frantsuz mektep wákili, ekonomist hám sotsialog Le-Ple tárepinen paydalanǵanlıǵı dereklerden belgili. Jáne bir izertlewshi G.S.Dunbardın’ aytıwınsha bul tu’sinik birinshi ret P.Ruzchenin’ 1884-jılda shıqqan sotsial geografiya boyınsha izleniwlerde qollanılǵan. Le-Ple ilimiy mekteptin’ belgili alımı E.Demelon bolsa sotsial geografiyanı «sotsiogeografiya» tárizinde ko’redi hám onın’ áhmiyeti máhálliy shárt-shárayatlar (solardan tábiyiy shárayatlardı) sotsial rawajlanıwǵa « sotsial gruppalardın’» payda bolıwına tásiri sıpatında tu’sindiredi.

Usı dáwirlerde, yaǵnıy 1895-jıl sotsial geografiya tu’sinigi E.Reklyu tárepinen onın’ salmaqlı shıǵarması bolǵan «Ulıwma geografiyada» qollanıladı. Bunda sotsial geografiyanı tábiyiy shárayatlardın’ adamlardı miynet hám turmıs tárizine aymaqlıq jaqtan o’zgeriwinin’ tásir etiwi mánisinde tu’singen. Biraq soǵan qaramay «Sotsiografiya» mektebinin’ wákilleri de E.Reklyu hám sotsial geografiya tu’siniginin’ áhmiyetin anıq ashıp bere almadı hám geografiya páninde jan’a pán baǵdarın jarattı dep te bolmaydı.