Tashqi iqtisodiy aloqalari
. Eksportga temir rudasi, rangli metallar, banan,
kofe, shakarqamish, yog‘och, mashinasozlik mahsulotlarini chiqaradi. Neft va
neft mahsulotlari, mashinasozlik mahsulotlarini import qiladi. Eksporti 250 mlrd.,
importi 170 mlrd. AQSH dollarini tashkil etadi.
Amaliy ish
1. Braziliyaning tabiiy xaritasini tuzib, uni tavsiflang.
2. Mamlakatning iqtisodiy xaritasini tahlil qilib bering.
Savol va topshiriqlar
1. Braziliyaning geografik o‘rni va uning asosiy xususiyatlarini aniqlang. Jahon
siyosiy xaritasidan unga o‘xshash mamlakatlarni topishga harakat qiling.
2. Braziliya qimmatli mineral boyliklarning qaysilariga boy va qaysilariga kambag‘al?
68-§. Umumlashtiruvchi takrorlash darsi
Jahon iqtisodiy-ijtimoiy geografiyasi darsligi va o‘quv «Atlas»i materiallari
asosida tuzilgan test topshiriqlari, amaliy ishlarni tashkil etish bo‘yicha
topshiriqlar asosida nazorat ishlarini tashkil qilish tavsiya etiladi.
196
T/r
m
amlakatlar
Poytaxti
m
aydoni,
ming
km
2
Aholisi
Y
m
D, milliy
valuta sotib olish
qobiliyatining
pariteti
(s
OQP)
Davlat tuzumi,
boshqaruv
shakli
soni, mln.
kishi
o‘rtacha yillik
o‘sish sur’atlari,
%
shahar
aholisi
ulushi, %
jami, mlrd.
dollar
aholi jon
boshiga, ming
dollar hisobida
1.
A
vstraliya
k
anberra
7692,0
21,6
0,9
88,2
700,6
33,3
Federativ
parlament
davlati, k
onstitutsion
monarxiya
2.
A
vstriya
V
ena
83,9
8,2
0,1
66,0
316,8
38,1
Parlamentl
ik
respublikasi,
federativ davlat
3.
Albaniya
t
irana
28,7
3,6
0,1
52,8
20,9
6,6
Parlamentlik respublikasi
4.
Angola
Luanda
1246,7
12,5
0,2
53,3
74,9
4,4
Prezidentlik respublikasi
5.
Ar
gentina
Buenos-A
yres
2780,0
41,6
0,9
90,1
513,0
13,0
Parlamentlik
re
sp
ub
lik
as
i,
federativ
respublika
6.
Armeniya
Yerevan
29,7
3,0
0,1
64,1
17,7
5,9
Prezidentlik respublikasi
Il
O
v
A
l
AR
1- jadval
Dunyo
mamlakatlarining
hududiy-demografik
salohiyati
va
rivojlanishining
asosiy
ko‘rsatkichlari
(2012-yil ma’lumoti)
197
7.
Andorra
Andorra-la-
V
elya
0,468
0,07
1,0
90,6–
–
–
K
onstitutsion
monarxiya,
parlament
kny
az
lig
i
8.
Antigua va
b
arbuda
Sent-Jons
0,443
0,068
–1,0
44,7
0,753
9,6
Konstitutsion
monarxiya
(b
uyuk
b
ritaniya
qirolichasi)
9.
Aruba
o
ranyestad
0,8
0,2
1,1
70,4
–
–
n
iderlandiyaning
tarkibiy
qismi
(ichki
avtono
miya)
10.
Afg‘oniston
k
obul
652,1
32,7
3,0
22,9
17,1
0,7
Islom
respublikasi
11
.
Angiliya
(b
.b
r.)
V
alli
0,096
0,001
0
60,0
–
–
O‘z-o‘zini
boshqa
ruvchi
Britaniya
hududi
12.
Avliyo
Yelena
oroli (
b
.b
r.)
Jeymstaun
0,4
0.007
–
–
–
–
b
uyuk
b
ritaniya
mustamlakasi
(Vozneseniya va
Tristan-da-Kunya
orollari
ham
kiradi)
13.
Antil orollari
V
illemstad
0,2
n
iderlandiya
n
in
g
tarkibiy
qismi
(ichki
avtonomiya)
14.
AQ
sh
Vashington
9372,6
314,7
1,2
82,6
13829,0
45,9
Prezidentlik
respublikasi,
federativ
respublika
15.
Bangladesh
Dakka
147,6
161,1
1,7
25,1
212,7
1,3
Parlamentlik
respublikasi
16.
b
elarus
Minsk
207,6
10,3
0,1
72,3
104,2
10,7
Prezidentlik
re
sp
ub
lik
as
i
17.
b
elgiya
b
ryussel
30,5
10,4
0,1
97,2
373,1
35,1
Konstitutsion
monarxiya
(qirollik)
198
18.
b
enin
Porto-Novo
1
12,6
8,3
3,3
40,1
1
1,9
1,3
Prezidentlik
respublikasi
19.
b
olgariya
Sofiya
1
10,9
7,9
0,1
70,0
85,4
1
1,2
Prezidentlik
respublikasi
20.
b
oliviya
La-Pas
1098,6
10,0
2,1
64,2
39,4
4,1
Prezidentlik
respublikasi
21.
b
osniya va
Gersegovina
s
arayevo
51,1
4,2
2,0
45,8
28,6
7,3
Parlamentlik
respublikasi,
federativ
respublika
(Bosniya
va
Gersogovina
va
Serb
Respublikasi
federatsiyasi)
22.
b
otsvana
Gaborone
581,7
1,8
2,1
57,4
16
10,0
Prezidentlik
respublikasi
23.
b
raziliya
b
razilia
8547,4
201,0
1,2
86,9
1795,7
9,4
Prezidentlik
respublikasi,
federativ
respublika
24.
Burkina
Faso
Uagadugu
274,0
15,3
2,4
18,3
16,5
1,1
Prezidentlik
respublikasi
25.
b
urundi
b
ujumbura
27,8
8,7
2,1
10,0
2,8
0,33
Prezidentlik
respublikasi
26.
b
uyuk
b
ritaniya
London
244,9
61,1
0,2
89,7
2097,9
34,3
Konstitutsion
monarxiya
(b
uyuk
b
ritaniya
va
Shimoliy
Irlandiya
Birlashgan
qirolligi)
27.
b
agam
orollari
hamdo‘stligi
n
assau
13,9
0,317
1,1
90,4
4,5
15,3
Konstitutsion
m
on
ar
xi
ya
(b
uyuk
b
ritaniya
qirolichasi)
28.
b
arbados
b
rijtaun
0,431
0,3
0,4
52,3
4,2
1,5
Konstitutsion
monarxiya
(b
uyuk
b
ritaniya
qirolichasi)
29.
Bahrayn
Manama
0,7
0,7
2,7
96,5
14,6
20,9
Konstitutsion
monarxiya
(amirlik)
1-jadvalning davomi
199
30.
b
eliz
Belmopan
23,0
0,3
2,0
48,3
1,3
4,9
Konstitutsion
monarxiya
(b
uyuk
b
ritaniya
qirolichasi)
31.
b
ermud orollari
Gamilton
0,053
0,1
0,4
100
–
–
b
uyuk
b
ritaniya
mustamlakasi
32.
Bruney–Dar
-us-
s
alam
Bandar
-Seri
b
egavan
5,8
0,4
2,5
73,5
9,8
24,6
Mutlaq
monarxiya
(sultonlik),
teokratik
monarxiya
33.
b
utan
Tximxu
47,0
0,9
2,5
1
1,1
3,2
1,4
Konstitutsion
monarxiya
(qirollik)
34.
Birlashgan
Arab
Amirliklari
Abu-Dabi
83,6
4,6
5,0
76,7
108,1
25,2
Yetti
amirlik
Federatsiyasi,
mutlaq
monarxiya
35.
Daniya
Kopengagen
43,1
5,4
0,4
85,6
200,6
36,7
Konstitutsion
monarxiya
(qirollik)
36.
Dominikan Respublikasi
Santa-Domingo
48,4
10,0
1,6
66,8
57,0
6,7
Prezidentlik
respublikasi
37.
Dominika (Dominika
h
amdo‘stligi)
Rozo
0,8
0,1
0,1
72,9
0,5
5,4
Parlamentl
ik
r
espublikasi
38.
e
ron
Tehron
1648,0
80,0
1,5
71,3
766,9
10,8
Islom
respublikasi
39.
e
kvador
k
ito
272,0
13,0
1,8
62,8
93,9
7,0
Prezidentlik
respublikasi
40.
e
ritreya
Asmera
1
17,6
5,0
2,6
19,4
1,9
0,4
Prezidentlik
respublikasi
41.
e
stoniya
t
allin
45,1
1,3
1,1
69,1
18,6
14,3
Parlamentlik
respublikasi
200
42.
Efiopiya
Addis-Abeba
1
104,3
82,1
2,3
16,0
61,7
0,8
Parlamentlik
respublikasi,
federativ
respublika
43.
e
kvatorial
Gvineya
Malabo
28,1
0,6
2,6
38,9
1,44
2,4
Prezidentlik
respublikasi
44.
Filippin
Manila
300,1
90,4
2,2
62,7
327,8
3,7
Prezidentlik
respublikasi
45.
Finlandiya
Xelsinki
338,1
5,2
0,3
61,1
186,5
35,3
Parlamentlik, prezide
ntlik
respublikasi
46.
Fransiya
Parij
549,2
62,0
0,4
76,7
2064,5
33,5
Prezidentlik
respublikasi
47.
b
ritaniya
Virgin
Rod-
t
aun orollari
0,02
b
uyuk
b
ritaniya
mustamlakasi
48.
Farer
orollari
Torsxvan
1,4
48
0,1
–
–
–
Daniya
qirolligining
avtonom
qismi
49.
Fiji
s
uva
18,3
0,9
1,0
50,8
5,3
5,9
Parlamentlik respublikasi
50.
Fransiya
Polineziyasi
Papeete
4,2
0,257
1,6
51,2
–
–
Fransiyaning
avtonom
hududi
51.
Folklend
orollari
Port-Stenli
12,2
0,002
0
60,0
–
–
b
uyuk
b
ritaniya
mustamlakasi
52.
Gaiti
Port-o-Prens
27,7
10,0
2,0
38,8
10,1
1,1
Prezidentlik
respublikasi
53.
Gana
Akkra
238,5
23,4
2,2
47,8
31,2
1,3
Prezidentlik
respublikasi
54.
Gvatemala
Gvatemala
108,9
13,0
2,0
13,0
55
4,1
Prezidentlik
respublikasi
55.
Gvineya
k
onakri
245,9
10,2
2,2
33,0
10,5
1,1
Prezidentlik
respublikasi
1-jadvalning davomi
201
56.
Germaniya
b
erlin
357,0
81,0
0,1
75,2
2782,7
33,8
Federativ
respublika,
parlamentlik
respublikasi
57.
Gonduras
Tegusigalpa
1
12,1
7,0
2,2
46,5
22,4
3,2
Prezidentlik
respublikasi
58.
Gretsiya
Afina
132,0
1
1,0
0,3
59,0
364,1
32,5
Parlamentlik
respublikasi
59.
Gruziya
t
bilisi
69,7
4,6
0,3
52,2
21,0
4,8
Prezidentlik
respublikasi
60.
Gabon
Librevil
267,7
1,5
2,0
83,6
7,2
6,0
Prezidentlik
respublikasi
61.
Gayana
Jorjtaun
215,0
0,8
0,4
28,2
3,2
4,0
Prezidentlik
respublikasi
(kooperativ
respublika)
62.
Gambiya
b
anjul
1
1,3
1,7
3,1
53,9
2,4
1,7
Prezidentlik
respublikasi
63.
Gvineya-Bisau
b
isau
36,1
1,5
2,4
29,6
1,1
0,9
Prezidentlik
respublikasi
64.
Grenada
Sent-Jorjes
0,3
0,1
0,8
30,6
0,5
5,0
k
onstitutsion
monarxiya
65.
Grenlandiya
Gotxob
2175,16
0,06
0
82,9
–
–
Daniya
qirollig
i
tarkibidagi
o‘zini
o‘zi
boshqaruvchi
hudud
66.
Guam
Aganya
0,541
0,2
1,0
94,1
–
–
AQSH
ga
qarashli
67.
Gvadelupa
Bas-T
er
1,8
0,466
0,4
60,0
–
–
Fransiyaning
dengizorti
departamenti
68.
Gibraltar
Gibraltar
0,006
0,029
0,1
100
–
–
b
uyuk
b
ritaniya
mustamlakasi
69.
Gviana
k
ayenna
91,0
0,2
0,3
60,0
–
–
Fransiyaning
dengizorti
departamenti
70.
h
indiston
Dehli
3287,0
1221,0
1,7
30,3
3078,7
2,7
Parlamentlik
respublikasi,
federativ
respublika
202
71.
isroil
Tel-A
viv
20,8
7,1
2,8
91,6
186,0
25,9
Parlamentlik
respublik
as
i
72.
indoneziya
Jakarta
1904,5
237,6
1,4
48,1
807,9
3,6
Prezidentlik
respublikasi
73.
iordaniya
Ummon
89,4
6,2
3,4
82,3
29,5
5,2
Konstitutsion
m
on
ar
xi
ya
(qirollik)
74.
irlandiya
Dublin
70,3
4,0
0,9
60,5
161,7
37,0
Parlamentlik respublik
as
i
75.
Ispaniya
Madrid
504,8
40,9
0,7
76,7
1351,1
30,1
Konstitutsion
m
on
ar
xi
ya
(qirollik)
federalizm
elementlari
bilan
76.
italiya
Rim
301,0
58,3
0,1
67,6
1775,3
29,9
Parlamentlik respublik
as
i
77.
Iroq
b
ag‘dod
435,1
28,2
2,4
66,9
–
–
Prezidentlik
respublikasi
78.
islandiya
Reykyavik
103,0
0,3
0,9
92,8
10,6
35,7
Parlamentlik respublik
as
i
79.
JAR
Pretoriya
1219,1
43,8
0,4
59,3
454,8
9,6
Prezidentlik
respublikasi,
federalizm e
le
m
en
tl
ar
i
mavjud
unitar
re
sp
ub
lik
a
80.
Jazoir
Jazoir
2381,7
33,8
1,9
63,3
185,8
5,5
Prezidentlik
respublikasi
81.
Jibuti
Jibuti
23,2
0,5
0,1
86,1
1,4
1,3
Prezidentlik
respublikasi
82.
k
ambodja
Pnompen
181,0
13,8
1,7
19,7
27,6
2,0
Konstitutsion
monarxiya
(qirollik)
83.
k
amerun
Yaunde
475,4
18,5
2,5
54,6
39,2
2,1
Prezidentlik
respublikasi
Do'stlaringiz bilan baham: |