Arnawli bilimlendiriw ministrligi berdaq atinda


 Máselelerdıń, oqıwshılarģa fizika shınıǵıwların islewdegi tálim hám



Download 0,74 Mb.
Pdf ko'rish
bet9/19
Sana22.01.2022
Hajmi0,74 Mb.
#399642
1   ...   5   6   7   8   9   10   11   12   ...   19
Bog'liq
Abduraximova Sevara

2.2. Máselelerdıń, oqıwshılarģa fizika shınıǵıwların islewdegi tálim hám 

tárbiya beriwdegi ornı. 

Fizikadan  máseleler  sheshiw  texnologiyası  pánin  oqıtıwdan  maqset  -  fizikalıq 

máselelerdiń  túrleri, sheshiw  metodı,  másele  sheshiw  sabaqların  shólkemlestiriw, 

másele  sheshiwdiń  tárbiyalıq  áhmiyeti  sıyaqlı  máselelerge  tiyisli  bólek  temalar 

kiritilgen bolıp, shınıǵıwlardı ótiwde máseleler sheshiw metodikasına bólek itibar 

qaratılıwı názerde tutıladı. Bolajaq fizika oqıtıwshı teoriyalıq bilimge ıyelewi menen 

birge oqıtıw metodikasın da puqta iyelegen bolıwı zárúr, atap aytqanda máseleler 

sheshiw metodikasın da etarli dárejede ózlestirgen bolıwı talap etiledi. Hár bir fizika 

oqıtıwshı  fizikalıq  máseleler  sheshiw  metodikasın  jetilisken  bilgendagina  óz 

oqıwshılarında  fizika  pánine  bolǵan  qızıǵıwshılıqtı  qáliplestira  aladı  hám  olarǵa 

tereń bilim bere aladı.

 

 Pánniń  wazıypası  -  fizikadan  máseleler  sheshiw  metodı,  máseleler  haqqında 

ulıwma  túsinikler,  fizikalıq  máselelerdiń  túrleri,  oqıw  máseleler,  olardıń  dúzilisi 

hám qásiyetleri, másele sheshiwdiń tiykarǵı basqıshları, fizikalıq máseleler sheshiw 

processinde  pánleraro  baylanıstı  ámelge  asırıw  usılları  ;  fizikalıq  máseleler 

sheshiwdiń  algoritmik  usılı,  dóretiwshilik  máseleler  hám  olardı  sheshiw  usılları, 

másele shártini analiz qılıw, másele sheshiw rejesin dúziw, fizika oqıtıwda másele 

sheshiwdiń áhmiyeti, qadaǵalaw jumısların ótkeriw metodikası, olardıń maqset hám 

wazıypaları, olimpiada máseleleri, máseleler sheshiwde zamanagóy pedagogikalıq 

texnologiya  qurallarından  hám  de  innovciyalıq  texnologiya  metodlarınan 

paydalanıw sıyaqlılardı aytılıwı wazıypalardı úyretiwden ibarat. 

 Ekenin aytıw kerek, fizika oqıtıwda teoriyalıq hám ámeliy metodlar bar. Ámeliy 

metodlar ishinde fizikadan máseleler sheshiwdiń áhmiyeti salmaqlı bolıp tabıladı. 

Másele  sheshiw  processinde  oqıwshılarǵa  bilim  beriw  menen  birge  oqıwshılar 

qábiletlerin  rawajlandırıw,  oqıwshılarǵa  tárbiya  beriw  sıyaqlı  zárúrli  máseleler 

sheshiledi. 

 Fizikadan  máseleler  tarqatıp  alıw  processinde  oqıwshılardıń  logikalıq 

pikirlewleri kengayadi, dóretiwshilik qábiletleri rawajlanadı. Fizikalıq qubılıslardıń 

túpkilikli  mánisin  keńlew  túsinediler,  fizikadagi  nızamlardıń  ámelde  qollanılıwın 



11 

 

tereńrek tusinip jetediler. Kóplegen fizikalıq ólshew ásbaplarınıń wazıypası, dúzilisi, 



islew  principleri  menen  tanıwadılar,  olar  menen  islew  kónlikpe  hám  ilmiy 

tájriybelerine  iye  boladılar.  Sonıń  menen  birge,  máseleler  oqıwshılarda 

miynetsevarlik, erliklilik, shıdamlılıq hám xarakterdi tárbiyalaydı. 

 Kóplegen  metodikalıq  ádebiyatlardıń  analizine  kóre,  logikalıq  juwmaqlar, 

matematikalıq  ámeller  hám  fizikadagi  nızamlar  hám  de  metodlarǵa  tiykarlanǵan 

halda  yamasa  eksperiment  járdeminde  yechiladigan  mashqala,  ádetde  fizikalıq 

másele  dep  ataladı.  Fizikalıq  máselede  qoyılǵan  mashqalanı  sheshiw,  másele 

sheshiwden ibarat esaplanadi. 

Másele  shárti    boyınsha    keltirilgen  qubılıslardıń,  shamalardıń  fizikalıq 

mazmunın, nızamların hám olar arasındaǵı baylanıslardı anıqlaw  kerek. Máseleni 

sheshkende shártin túsindiretuǵın sızılmanı (eger sızılma járdemi menen túsindiriw  

kerek  bolsa)    taza    etip,    sızılma    quralınıń  járdemi  menen,    anıq    etip    korsetip 

túsinikli etip sızıw  kerek.  

Mektep oqıwshılar oqıw processinde fizikalıq qubılıs, processlerdi hám olardaǵı 

nızam hám nizamlıqlardı úyreniw menen birge, alınǵan teoriyalıq bilimlerdi ámelde 

qollay  biliw,  teoriyanı  ámelde  sınap  kóriw  maqsetinde  málim  nızamlar  hám 

formulalarǵa  baylanıslı  bolǵan  fizikalıq  máselelerdi  sheshiwge  úyrenip,  kónlikpe 

hám ilmiy tájriybeler payda etisleri hám olardı rawajlantirib barıwları zárúr. Standart 

bolmaǵan  máseleler  sheshiw  mamanlıǵın  qáliplestiriw  sabaqtıń  didaktik 

strukturasın úyrenilgen material boyınsha bilimlerdi tákirarlaw hám bahalawdı, jańa 

ilmiy tájriybelerdi qáliplestiriwdi hám barllarini rawajlandırıwdı, bilim hám ilmiy 

tájriybelerdi  jańa  sharayatta  zamanagóy  pedagogikalıq  hám  innovciyalıq 

texnologiyalar  tiykarında  shólkemlestiriwnini  óz  ishine  aladı.  Oqıwshın  ulıwma 

fizikadan  standart  bolmaǵan  máseleler  islewge  úyretiw,  oqıtıwdıń  eń  quramalı 

máselelerinen  biri  bolıp  tabıladı.  Másele  islewdiń  nátiyjeli  bolıwı,  oqıtıwshınıń 

qollaǵan metodikası hám oqıwshılardı másele islewdiń ulıwmalastırılǵan metodların 

ózlestirganligiga baylanıslı boladı. 

 

 




12 

 


Download 0,74 Mb.

Do'stlaringiz bilan baham:
1   ...   5   6   7   8   9   10   11   12   ...   19




Ma'lumotlar bazasi mualliflik huquqi bilan himoyalangan ©hozir.org 2024
ma'muriyatiga murojaat qiling

kiriting | ro'yxatdan o'tish
    Bosh sahifa
юртда тантана
Боғда битган
Бугун юртда
Эшитганлар жилманглар
Эшитмадим деманглар
битган бодомлар
Yangiariq tumani
qitish marakazi
Raqamli texnologiyalar
ilishida muhokamadan
tasdiqqa tavsiya
tavsiya etilgan
iqtisodiyot kafedrasi
steiermarkischen landesregierung
asarlaringizni yuboring
o'zingizning asarlaringizni
Iltimos faqat
faqat o'zingizning
steierm rkischen
landesregierung fachabteilung
rkischen landesregierung
hamshira loyihasi
loyihasi mavsum
faolyatining oqibatlari
asosiy adabiyotlar
fakulteti ahborot
ahborot havfsizligi
havfsizligi kafedrasi
fanidan bo’yicha
fakulteti iqtisodiyot
boshqaruv fakulteti
chiqarishda boshqaruv
ishlab chiqarishda
iqtisodiyot fakultet
multiservis tarmoqlari
fanidan asosiy
Uzbek fanidan
mavzulari potok
asosidagi multiservis
'aliyyil a'ziym
billahil 'aliyyil
illaa billahil
quvvata illaa
falah' deganida
Kompyuter savodxonligi
bo’yicha mustaqil
'alal falah'
Hayya 'alal
'alas soloh
Hayya 'alas
mavsum boyicha


yuklab olish