Arnawli bilimlendiriw ministrligi berdaq atinda

2.3. Máselelerdiń klassifikatsiyasi. 

 Fizikadan máseleler jıynaqlarında berilgen hámme máselelerdi túrli tiykarlarǵa 

kóre klassifikatsiyalanadi. Mısalı, máselelerdiń quramalılıq dárejesine kóre, ápiwayı 

máseleler,  qıyınlaw  máseleler,  másele  shártida,  sabaqlıqta  hám  sabaqta  kórip 

shıǵılǵan  máselelerde  xarakteristikalanganiga  salıstırǵanda  kemrek  tanıs  bolǵan 

jaǵday  xarakteristikalanǵan  máseleler,  oqıwshılar  jańa  bilimler  alıw  ushın 

paydalanıw múmkin bolǵan máseleler bolıp tabıladı. Máseleler mazmunına qaray, 

mexanikaǵa,  molekulyar  fizikaga,  elektrǵa  tiyisli  hám  hakozo  bolıwı  múmkin. 

Bunday  bóliniw  shártli  ekenin  bilamiz,  sebebi  kóbinese  bir  máseleniń  shártida 

fizikaning bir neshe bólimlerindegi maǵlıwmatlardan paydalanıladı. Sonıń menen 

birge, politexnik mazmunga iye bolǵan, dóretiwshilik qábiletlerdi rawajlandırıwǵa 

qaratılǵan,  tariyxıy  xarakter  degi  maǵlıwmatlardı  óz  ishine  alǵan  máselelerge 

klassifikatsiyalanadi. Tarqatıp  alıw usıllarına kóre  máseleler:  sapa, eksperimental, 

grafik  hám  dóretiwshilik  máselelerge  bólinedi.  Bunday  bóliniw  de  shártli  bolıp 

tabıladı, sebebi eksperimental máselelerdi tarqatıp alıwda da awızsha oy-pikirlerden 

de, grafiktan da, esaplaw jumıslarınan da paydalanamız. Biraq bul máselelerdiń hár 

biri mazmun hám quramalılıq tárepinen túrme-túr bolıp tabıladı. Bul máselelerdiń 

sheshimleri  anıq  bir  maqsetke  qaratılǵan  bolıp,  echilish  usıllarına  iye.  Bul 

máselelerdiń  hár  bir  túrleri  ushın  bólek  ádebiyatlar  bar.  Sonday  bolsada,  bul 

máseleler ústinde qısqasha toqtalıp ótemiz. Standart bolmaǵan máselelerdi sheshiw 

oqıwshılarǵa  salıstırıwlaw,  baqlawǵa  tiyisli  tájiriybelerdi  toplawǵa,  quramalı 

bolmaǵan matematikalıq nizamlıqlardı anıqlawǵa, tastıyıq talap etetuǵın boljawlardı 

ortaǵa taslawǵa múmkinshilik beredi. Sol munasábet menen oqıwshılarda deduktiv 

oy-pikir  júrgiziwge  mútajlik  tuwılıwı  ushın  sharayat  jaratadı.  Bunday  máseleler 

oqıtıwshına oqıwshılarda miynetsevarlik, maqsetke erisiwde ıqlaslılıq sıyaqlı jeke 

etikalıq  páziyletlerdi  tárbiyalawǵa  járdem  beredi.  Usınıń  menen  birge  máselege 

qızıǵıwshılıq,  máseleni  sheshiwge  bolǵan  qaleiw,  máseleniń  sheshimin  tabıwǵa 

isenim sıyaqlı páziyletlerdi quram taptiradi. Standart bolmaǵan máselelerdi sheshiw 

ushın, bir tárepden, oqıwshılarda máselelerdi sheshiwdiń ulıwma ilmiy tájriybelerin 

qáliplestiriw, basqa tárepden bolsa olardı arnawlı usıllar menen tanıstırıw zárúr. 

---

13