O‗zbekiston respublikasi oliy va o‗rta maxsus ta‘lim vazirligi namangan davlat universiteti ijtimoiy-iqtisodiy fakul‘teti

Sog‗liqni saqlash tizimi — muayyan jamiyatda tibbiy xizmatni tashkil 
qilish. 
Sorokin  Pitirim  Aleksandrovich  (1889—1968)  —  sotsiolog,  rus 
sotsiologiyasida  pozitivizm  asoschisi.  S.  o‗zini  empirik  neopozitivizm  yoki 
tanqidiy  realizm  vakili  hisoblagan,  1906  y.  inqilobiy  faoliyati  uchun 
qamalgan.  1909  y.  Moskvadagi  psixonevrologiya  in-tiga  o‗qishga  kirdi. 
So‗ngra Peterburg un-tining huquqshunoslik f-tida tahsil ko‗rdi. 1914 y. e‘lon 
qilgan  ―Jinoyat  va  jazo,  jasorat  va  mukofot‖  asarida  o‗z  davrining 
kriminologiya  naz-yasi  yutuqlarini  umumlashtirdi.  1917  y.  Peterburg  un-
tining privat-dotsenti unvonini oldi. O‗z faoliyatida E.Dyurkgeym g‗oyalarini 
keng ommalashtirdi. 1920 y. sotsiologiya kafedrasining rahbari etib saylandi. 
Huquq va sotsiologiya bo‗yicha qator darslik va qo‗llanmalar yaratdi. S.ning 
ikki jildlik ―Sotsiologiya sistemasi‖ (1920) asari unga katta shuhrat keltirdi. 
1922  y.  Rossiyadagi  ilg‗or  ziyolilar  ommaviy  ravishda  qamoqqa  olina 
boshladi.  S.  oilasi  b-n  chet  elga  ketishga,  dastlab  Pragada,  so‗ng  umrining 
oxirigacha  Amerikada  yashashga  majbur  bo‗ldi.  Bu  davrda  ―Revolyusiya 
sotsiologiyasi‖  (1925),  ―Sotsial  mobillik‖  (1927),  ―Hozirgi  sotsiologik 
nazariyalar‖ (1930-1932), ―Jamiyat, madaniyat va shaxs‖ (1947) ―Sotsial va 
madaniy  dinamika‖  (1937-1941)  va  b.  asarlarini  yaratdi.  C.  ―Sotsiologiya 
sistemasi‖  asarida  sotsiologiyaning  besh  asosiy  prinsipini  ko‗rsatdi:  1) 

---

 
157 
sotsiologiya tabiiy fanlarning prinsipi asosida yaratilishi mumkin va zarur; 2) 
sotsiologiya  har  qanday  normativizmdan  voz  kechishi  lozim;  3)  u  kuzatish, 
o‗lchash,  tekshirish  mumkin  bo‗lgan  hodisalarnigina  o‗rganishi  kerak;  4) 
sotsiologiya  faqat  faktlarga  tayanishi  va  faylasuflik  qilishdan  bosh  tortishi 
lozim;  5)  sotsiologiya  avval  boshdanoq  plyuralistik  fandir.  S.  sotsiologiyani 
nazariy  va  amaliy  sotsiologiyaga  ajratdi.  Nazariy  sotsiologiya  quyidagi  uch 
bo‗limni  o‗zi  ichiga  oladi:  1)  sotsial  analitika  (sotsial  o‗zaro  ta‘sir 
strukturasi);  2)  sotsial  mexanika  (sotsial  xulq-atvor  va  sotsial  sirkulyasiya 
mexanizmlari);  3)  sotsial  genetika  (jamiyat  rivojlanishining  asosiy 
tendensiyalari). Amaliy sotsiologiya o‗zaro ta‘sirni zarurlik nuqtai nazaridan 
o‗rganadi  va  sotsial  reallikni  yaxshilash  uchun  amaliy  tavsiyalar  beradi.  S. 
birinchi  bo‗lib  ―sotsial  mobillik‖  tushunchasini  ilmiy  muomalaga  kiritdi  va 
uni  jamiyatning  tabiiy-normal  holati  deb  tafsifladi.  S.  sotsial  mobillik 
deganda faqat individ va guruhlarning emas, balki sotsial ob‘ektlarning ham 
o‗rin  almashuvini  nazarda  tutdi.  Mobillik  vertikal  va  gorizontal  bo‗lishi 
mumkin.  Vertikal  mobillik  sotsial  yuksalish  va  sotsial  tushkunlikdir.S.  naz-
yasida  qadriyat  tushunchasi  markaziy  o‗rin  egallaydi.  U  o‗z  davri 
madaniyatining  chuqur  inqirozga  uchraganligini,  ―hissiy‖  madaniyatning 
so‗nib  borayotganligini,  insonning  degradatsiyalashuvida  uning  aybdor 
ekanligini ko‗rsatdi.