Lekciya №1 Tema: Ómir qáwipsizligi páninin maqset ham waziypalari rej e



Download 0,54 Mb.
Pdf ko'rish
bet22/22
Sana09.02.2022
Hajmi0,54 Mb.
#438751
1   ...   14   15   16   17   18   19   20   21   22
Bog'liq
1- тема (2)

 
II kategoriyali 
- hár hápte tsex basliǵi ulken jámiyetlik -qadaǵalawshi menen
birgelikte tsexdaǵi jumis orinlarin aylanip shiǵip ushiraǵan kemshiliklerdi ońlaw
ilajlarin kóredi. 
III kategoriyali
- ayina bir mártebe kárxana bas injeneri miynetti qorǵaw 
instruktori menen birgelikte jumis orinlarin aylanip shiǵadi. Bul qadaǵalaw 
boyinsha kárxanada qarar shiǵariladi. 
Qadaǵalawshi shólkemler. 
 

zbekstan
“Sanaatkontexnazarot” 
agentligi 

zbekstan Respublikasi Miynet 
h

m xaliqti sotsialliq qor

aw 
ministrligi. 


14 
 
 
 
 
 
 
 
 
Miynetti qorg
́́́́awdı oqıtıw ha`m túsindiriw jumısları 
 

Miynetti 
qor

awdi 
oqitiw h


t

sindiriw 
jumislari 
1. 
Miynetti qor

aw boyinha 
q

niygeligin jetilistiriw h


oqitiwdi sh

lkemlestiriw. 
4. Islep shi

ariwda

i payda 
bol

an jaraqatlaniwdi

yreniw usillari
3.Baxitsiz h

diyselerdi tekseriw
h

m esapqa aliw 
2. 
Miynetti qor

aw boyinha jol 
jobalar. 
Jumısshılarǵ
a

tkeriletu
ǵın jol
-
jobalar
 
 
Jumis orninda

tkeriletu

in jol-
jobalar
 
K

ndelikli
 jol-jobasi


15 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Vizual materiallar 
 
 
 
Q

wipsizliklerdi

sıpat 
ja
ǵınan ana
lizi. 
Аyırıqsha 
ja
ǵdaylar boyınsha 
teo
riyalıq há


meliy bilimlerdi 
iyelewden ibarat.
Jumis orninda texnika 
q
áwipsizligi talapları

Q

wipsizlikler 
haqqinda
ǵı
t

sinikler h
ám onın` 
tiykar
ǵı anıqlaması

uyreniw 
Q

wipsizliklerdi

sıpatı há

san k

rsetkishini

analizi 


16 
 
 
.
 
Miynetti qor

aw 
Q

wipsizlik texnikasi 
Islep shi

ariw sanitariyasi 
Ergonomika
Islep shi

ariw estetikasi 
1





Jaraqatlaniw 
Miynet etiw ja

daylari 
Jeke qor

aniw qurallari 

8




17 
 
 
 
 
 
T

biy

iy 
Texnogen 
Antropogen 
Ekologiyaliq 
Aralas q

wipler 





Q

wipler tiykarinan 
t

mendgilerge b

linedi

Texnogen q

wipti

tiykar

i derekleri.


18 
 
Tema boyınsha bahalaw sorawlları
Sorawlar 
Juwaplar 
1. Ómir qáwipsizligi páninin’ maqseti haqqinda aytip beriń. ? 
2. Ómir qáwipsizligi pániniń waziypasin aytip beriń ?
3 Qáwip túrleri haqqinda túsinik beriń? 
4. Biosfera degenimiz ne ? 
5.Jumısshılar hám xızmetkerlerge jol-joba ótkeriwden maqset ne? 
6. Ergonomika neni úyretedi? 

Kúndelikli jol-joba qanday waqitta ótkeriledi? 
8. 
Miynetti qorǵaw 
pániniń maqseti ne? 
Test sorawlari 
Soraw 





Ómir 
qáwipsizligi 
degenimiz ne 
*Miynet 
protsessinde 
insanlarǵa 
texnika 
qáwipsizligi 
qaǵiydalarina 
ámel etiwdi 
úyretiw 
Miynet 
protsessinde 
insan den 
sawliǵin 
bekkemlew 
Miynet protsessinde 
óz huqiq hám 
erkinliklerin qorǵaw 
Islep shiǵariw 
hám islep 
shiǵariwdan 
tisqari ortaliqta 
insanniń 
qorshaǵan 
ortaliqqa tásirin 
esapqa alǵan 
halda 
qáwipsizlikti 
támiyinlewge 
H

r qiyli 

nimlerdi h

m energiyalardi aliw, energetikaliq, 
sanaatti, transportti h

m basqalarin rawajlandiriw

a adamni

iskerligi. 
Islep shi

ariwdi

obektiv 

siwini

quramalili

i, ya

niy 
texnologiyalardi 

melge asiriwda, konsentratsiyalawdi talap 
tiwshi energiyani

joqari, adam 

mirine q

wipli bol

an material 
h

m b

leksheler menen belgilenedi.
Islep shi

ariw 

skenelerin, transport qurallarini

bekkemliligini

joq boliwi, texnologiyalardi

jetilistirilmegenligi 
h

m eskertip qal

anli

i, h

m miynet intizamini

t

menlegenligi.
Q

wipli t

biy

iy processler h

m h

diyseler, sanaat h

m
basqa o

ektlerde avariya h

m apatshiliqlardi keltirip shi

aradi. 



3


19 
baǵdarlanǵan 
bilimler sistemasi. 

Qáwip
degenimiz ne 
Kúndelikli 
turmista 
ushiraytuǵin 
baxitsiz 
hádiyseler 
*Waqıyalar, 
protsessler, 
ob`ektler 
bulardın` qaysısı 
belgiligi 
jaǵdayda adam 
den sawlıǵına 
tuwrıdan tuwrı 
yamasa tosattan 
zıyan tiygizse, 
yaǵnıy qolaysız 
aqıbetlerege 
hám den 
sawlıǵına keri 
tásir kórsetiwshi 
protsess, waqıya 
predmetleri. 
Miynet 
protsessindegi 
ayriqsha jaǵdaylar 
Jol transport hám 
avto avariyalar 

Biosfera-
degenimiz ne 
Ósimlikler 
du’nyasi 
Zatlar hám 
energiya 
aǵiminiń
almasiwi 
*Barliq túrdegi 
organizmler, 
tiykarinan insan 
jasawi mumkin 
bolǵan qorshaǵan 
ortaliq bolip, ol 
quramali dúzilistegi
jer shariniń zárúr 
qabiǵi esaplanadi. 
Qáwip bar yaki 
waqti-waqti 
menen payda 
bolip turatuǵin 
álem

Texnosfera-
degenimiz ne 
Ótmishte 
biosfraǵa 
baylanisli 
bolǵan keyinirek 
insandi óziniń 
materialliq hám 
sotsial-
ekonomikaliq 
mútájliklerin 
elede jaqsilaw 
maqsetinde 
tuwridan tuwri 
yaki sirttan 
texnik qurallar 
menen tásir 
etken ortaliq. 
Meteorologiyali
q ayriqsha 
jaǵdaylar 
Eń qáwipli hám 
wayran etiwshi 
ayriqsha awhallar 
*Insanyattiń 
xojaliq iskerligi 
sebepli júzege 
keliwshi 
antropogen 
faktorlar tásirinde
biosferaniń sifat 
jaǵinan ózgeriwi 
hám nátiyjede 
insanlar ómirine,
ósimlik hám 
haywanat 
dúnyasina hámde 
qorshaǵan 
ortaliqqa taqdid 
saliwshi hám 
ulken qáwip 
tuwdiriwshi 
hádiyseler 

Ómir 
qáwipsizligi 
pániniń maqseti. 
*Qáwipsizlikler
diń sıpatı ha`m 
san 
kórsetkishinin` 
analizi etiw 
esaplanadi 
Islep 
shıǵarıwdaǵı 
qáwipli 
faktorlardıń 
jumısshılarǵa
tásirinin` aldın 
alatuǵın 
Аyırıqsha 
jaǵdaylar boyınsha 
teoriyalıq ha`m 
ámeliy bilimlerdi 
iyelewden ibarat. 
Islep shiǵariwda 
avariyasiz 
awhalǵa erisiw, 
jarahatlaniwdiń 
aldin aliw, insan 
den sawliǵin 
saqlaw, miynet 


20 
shólkemlestiriw 
ilájlari hámde 
texnikalıq 
qurallar 
sisteması 
esaplanadi. 
qábiletin asiriw, 
miynet sipatin 
asiriw esaplanadi 

Instruktajlar 
tiykarinan
neshege 
bólinedi. 
*3 




Ergonomika
neni úyretedi 
ergonomikaliq 
kórsetkishlerdi 
*Ó́́́́́rt 
qáwipsizligi 
tiykarlari
haqqinda
túsinikti. 
islep shiǵariw
protsssinde
jumisshiniń
sharshamastan,
miynet qábileti
páseymegen hám
den sawligiń
joǵaltpaǵan halda eń 
joqari jumis
ónimdarliǵina
erisiwde
funktsional
imkaniyatlardi ́́
baxitsiz hádiyse 
júz bergende
puqara ózin 
qanday tutiwi 
haqqinda
túsiniklerdi 

 
Jumis ornindaǵi
jol-jobalar 
qashan 
ótkeriledi 
jańadan jumısqa 
kirgenler ushın,
sonday-aq, 
basqa 
bólimlerden
ótken
jumısshılarǵa
yamasa kimge
jańa is 
tapsırılǵan 
bolsa, solarǵa
ótkeriledi.
fiziologiya, 
psixologiya, 
antropometriya, 
miynet gigienasi 
hám insanniń
jumis iskerligin 
kompleks túrda 
óz ishine aliw 
ushin. 
*Jumis quralı 
almastırılg`anda
yamasa
modernizatsiya
qılınǵanda, ásbaplar
jańalanǵanda,
shiyki zat hám
basqalar,
xızmetkerler
tárepinen miynet
qáwipsizlik
qaǵıydaları qopal
búzılǵan halda 
ótkeriledi. 
Ayriqsha 
jag’daylar 
ha’diysleri júz,
bergende,
jumishi 
xizmetkerler ózin
qanday tútiwi
hám
átirapdaǵilarǵa
ámeliy járdem 
kórsetiwi. 

Miynetti qorg
́́́́́́aw
boyınsha jol – 
jobalardi
ótkeriw hám 
xizmetkerlerdi 
óqitiw “Miynet 
Kodeksi” niń 
neshinshi 
statyasinda atap 
ótilgen 
19 
27 
36 
*13 
10 
Ergonomika
sózi qaysi 
tiliden aling
́́́́an 
*Latin 
grek 
anglishan 
frantsuz 
11 
*Ózbekstan
Respublikasi
“Sanaatkontexna
zarot” agentligi, 
Ózbekstan
Respublikasi
Respublika Ishki 
isler 


21 
Miynetti
qorǵawdi 
qadaǵalawshi
shólkemlerdi 
atap ótiń 
Miynet hám
xaliqti
sotsialliq
qorǵaw 
Ministrligi, 
“Sanaatkontexna
zarot” agentligi, 
Ózbekstan 
Respublikasi 
Den sawliqti 
saqlaw 
sanitariya 
epidemiologiya 
tekseriwi, 
Respublika Ishki 
isler 
ministrliginiń 
órtten qorǵaw 
Bas basqarmasi, 
Ózbekstan
Respublikasi 
energetika hám 
elektrlestiriw 
Mámleketlik 
aksionerlik 
jámiyeti. 
Ózbekstan 
Respublikasi 
Den sawliqti 
saqlaw 
sanitariya 
epidemiologiya 
tekseriwi, 
Respublika Ishki 
isler 
ministrliginiń 
órtten qorǵaw 
Bas basqarmasi, 
Miynet hám xaliqti
sotsialliq qorǵaw 
Ministrligi, 
“Sanaatkontexnazaro
t” agentligi, 
Ózbekstan 
Respublikasi Den 
sawliqti saqlaw 
sanitariya 
epidemiologiya 
tekseriwi, 
ministrliginiń 
órtten qorǵaw Bas
basqarmasi, 
Ózbekstan
Respublikasi 
energetika hám 
elektrlestiriw 
Mámleketlik 
aksionerlik 
jámiyeti. 
12 Islep shig’ariw
ka’rxanalari
neshe
kategoriyali
qadag’alawdi 
a’melge asiradi: 
 
 
 
5
 
 
 
*3
 
 
 
2
 
 
 
4
13 “Sanaatkontexna
zarot” agentligi 
waziypasi 
Hár kúni usta
ja’miyetlik -
qadaǵalawshi
menen birgelikte
tsexdaǵi jumis 
orinlarin aylanip
shiǵip
ushiraǵan
kemshiliklerdi
ońlaw ilajlarin
kóredi.
 
Órtke 
qarsi
gúres is-
ilajlarin, ot
óshiriw 
qurallariniń
awhalin, órt 
haqqinda xabar 
beriw 
qurilmalardiń 
jumisin 
qadaǵalaydi, 
 
*Puw qazanlariniń
tuwri islewi, basim
astinda 
isleytuǵin
idislardi, júk kóteriw 
mashinalarin 
ekskovatorlar, gaz 
úskeneleri, magistral 
liniyalar jumisin hám 
jariliwshi 
zatlardi 
isletiw, saqlaw hám 
tasiw 
jumislarin 
qadaǵalap baradi. 
Hár hápte tsex
basliǵi ulken
jámiyetlik -
qadaǵalawshi
menen birgelikte
tsexdaǵi jumis
orinlarin aylanip
shiǵip ushiraǵan 
kemshiliklerdi
ońlaw ilajlarin
kóredi
 
14 O’zbekstan
Respublikasi
Miynet ha’m
xaliqti
sotsialliq
qorg’aw
minisrligi 
waziypasi 
Kárxanalardaǵi
energiya 
sistemasiniń
texnikaliq 
eksplutatsiyasin
hám qáwipsizlik
texnikasi
qaǵiydalarina
ámel 
etiwin 
qadaǵalap 
Ayina 
bir
mártebe
kárxana bas
injeneri
miynetti
qorǵaw 
instruktori
menen
birgelikte jumis
orinlarin
Órtke qarsi gúres
is-ilajlarin, ot
óshiriw qurallariniń
awhalin, 
órt 
haqqinda 
xabar 
beriw qurilmalardiń 
jumisin qadaǵalaydi, 
*Kárxanalarda 
qáwipsiz islew , 
texnika 
qáwipsizligi 
boyinsha 
normativ
qaǵiydalarǵa, 
sanaat
sanitariyasi hám 
miynet 


22 
baradi. 
aylanip shiǵadi.
Bul qadaǵalaw 
boyinsha
kárxanada
qarar
shiǵariladi. 
gigienasina
hámde miynet 
nizamlarina ámel 
etiw máselelerin 
qadag’alap 
baradi.
15 Respublika Ishki 
isler 
ministrliginiń 
órtten qorg’aw 
Bas
basqarmasiniń 
waziypasi 
*Órtke 
qarsi
gures is-
ilajlarin, ot
óshiriw 
qurallariniń
awhalin, órt 
haqqinda xabar 
beriw 
qurilmalardin’ 
jumisin 
qadaǵalaydi, 
Ayina 
bir
mártebe
kárxana bas
injeneri
miynetti
qorǵaw 
instruktori
menen
birgelikte jumis
orinlarin
aylanip shiǵadi.
Bul
qadag’alaw 
boyinsha
kárxanada
qarar shiǵariladi 
Hár 
kúni 
usta
jámiyetlik 
-
qadaǵalawshi
menen 
birgelikte
tsexdaǵi jumis 
orinlarin 
aylanip
shiǵip ushiraǵan
kemshiliklerdi
ońlaw 
ilajlarin
kóredi. 
Kárxanalardaǵi
energiya 
sistemasiniń
texnikaliq 
eksplutatsiyasin
hám qáwipsizlik
texnikasi
qag
́́́́ydalarina
ámel 
etiwin 
qadaǵalap baradi. 


23 
Paydalanilatuǵin sabaqliq hám oqiw qollanbalar hám xabar derekleri: 
Tiykarǵi adebiyatlar: 
1. Yormatov G'.YO. Yuldashev. O.R. Hamraev. A.I. "Hayot faoliyati xavfsizligi”. Darslik. Т.:” 
Aloqachi", 2009. - 348 b. 
2. Qudratov A. Ganiev.T. Yuldashev.U. Yormatov.G' "Hayot faoliyati xavfsizligi.” Darslik. Т.: 
“Aloqachi", 2006.
3. Tojiev M. X., Nigmatov I., " Hayot faoliyati xavfsizligi.” Darslik. T. Óqituvshi- 2012-y.
4. Qudratov A. «Favqulodda vaziyatlar va fuqaro muhofazasi» Darslik.-T: 2005 
Qosimsha adebiyatlar:
1.Mirziyoev. SH.M.” Buyuk kelajagimizni mard va olijanob xalqimiz bilan kuramiz” 488-
b. T “Uzbekistan” 2017-y. 
2. Mirziyoev. SH.M. Qonun utivarligi va inson manfaatlarini ta’minlash-yurt taraqqiyoti va xalq 
farovanligining garovi 48-b, T. “Uzbekiston” 2017-y 
3.Mirziyoev. SH.M. “ Erkin va paravon demokratik Uzbekiston davlatini birgalikda barpo 
etemiz” 56-b. “Uzbekiston” 2016-y 
4.A’zamatov.A. Tursuno.T.T. Shamuratova. Sh. M. Lutfullaeva.N.H. “Mehnatni muhofaza 
qilish” “Oquv qollanma” T. Sanostandart 2013, 200-b. 
5.Qudratov A. Ganiev.T. " Hayot faoliyati xavfsizligi.” Óquv qóllanma. -Т: 2004.
6.Raximova. X. Azamov. A. Tursunov.T. “Mehnatni muhofaza qilish ” Óquv qóllanma. -Т.: 
Uzbekiston , 2003 
7.Grajdanskaya oborona. Ushebnik dlya pedagogiheskiy institut . M. 2000. 
8.Qudratov A. Ganiev.T. Yuldashev.U. Yormatov.G. Xabibullaev.N. "Hayot faoliyati 
xavfsizligi.” Darslik. Т.: “Aloqachi", 2005. 356-b. 
9.Qurbanov.J.M. Fayziev.J.S. «Favqulodda vaziyatlar va fuqaro muhofazasi» Darslik.-T: Oquv 
qollanma SamISI 2009, 284-b 
 


24 


25 

Download 0,54 Mb.

Do'stlaringiz bilan baham:
1   ...   14   15   16   17   18   19   20   21   22




Ma'lumotlar bazasi mualliflik huquqi bilan himoyalangan ©hozir.org 2024
ma'muriyatiga murojaat qiling

kiriting | ro'yxatdan o'tish
    Bosh sahifa
юртда тантана
Боғда битган
Бугун юртда
Эшитганлар жилманглар
Эшитмадим деманглар
битган бодомлар
Yangiariq tumani
qitish marakazi
Raqamli texnologiyalar
ilishida muhokamadan
tasdiqqa tavsiya
tavsiya etilgan
iqtisodiyot kafedrasi
steiermarkischen landesregierung
asarlaringizni yuboring
o'zingizning asarlaringizni
Iltimos faqat
faqat o'zingizning
steierm rkischen
landesregierung fachabteilung
rkischen landesregierung
hamshira loyihasi
loyihasi mavsum
faolyatining oqibatlari
asosiy adabiyotlar
fakulteti ahborot
ahborot havfsizligi
havfsizligi kafedrasi
fanidan bo’yicha
fakulteti iqtisodiyot
boshqaruv fakulteti
chiqarishda boshqaruv
ishlab chiqarishda
iqtisodiyot fakultet
multiservis tarmoqlari
fanidan asosiy
Uzbek fanidan
mavzulari potok
asosidagi multiservis
'aliyyil a'ziym
billahil 'aliyyil
illaa billahil
quvvata illaa
falah' deganida
Kompyuter savodxonligi
bo’yicha mustaqil
'alal falah'
Hayya 'alal
'alas soloh
Hayya 'alas
mavsum boyicha


yuklab olish