Korrekt emes hám keri máseleler


Dara tuwındılı teńlemeler ushın korrekt máseleler



Download 61,34 Kb.
bet3/3
Sana02.03.2023
Hajmi61,34 Kb.
#915911
1   2   3
Bog'liq
1-lekciya

1.4. Dara tuwındılı teńlemeler ushın korrekt máseleler.
Shegaralıq hám baslanǵısh shártler dara tuwındılı differenciyallıq teńlemelerdiń sheshimler kópliginiń izlenip atırǵan sheshimdi ayırıp alıw ushın qoyıladı. Bul qosımsha shártler oǵada kóp bolmawı kerek (sheshim bar bolıwı ushın) hám oǵada azda bolmawı kerek (sheshim kóp bolmawı ushın). Bul jaǵdayda máseleniń korrekt qoyılıwı mene n tikkeley baylanıslı. Dáslep J.Adamar boyınsha máseleniń korrektligi túsinigine toqtap óteyik (klassikalıq mánistegi korrektlik)
Másele korrekt qoyılǵan dep aytıladı, egerde:

  1. máseleniń sheshimi bar;

  2. bul sheshim jalǵız;

  3. máseleniń sheshimi berilgenlerge úzliksiz baylanıslı bolsa.

Bulardıń ishinde eń tiykarǵısı korrektliktiń úshinshi shárti esaplanadı, sebebi, bul berilgenlerdiń az ózgeriwi menen sheshimniń az ózgeriwin támiynleydi. Bunda berilgenler degenimiz teńlemeniń koefficientleri, oń tárepi, shegaralıq hám baslanǵısh shártler bolıp tabıladı. Bular tiykarınan eksperimentler júrgiziw arqalı alınǵan mánisler hám olar barlıq waqıtta bazı bir qátelik penen alınadı. Baslanǵısh hám shegaralıq shártlerdiń, koefficientlerdiń hám teńlemeniń oń jaǵınıń az ózgeriwine sáykes sheshimniń az ózgeriwi onıń ornıqlılıǵı dep ataladı hám ol tiykarınan máseleniń qoyılıwına tikkeley baylanıslı boladı, yaǵnıy ol máseleniń qoyılıwın, onıń tiykarın hám barlıq izertlewlerdiń áhmiyetin kórsetip beredi.
Matematikalıq fizikanıń teńlemeleri ushın qoyılǵan shegaralıq máselelerdi qaraǵanımızda, sheshimniń bar bolıwı, jalǵız bolıwı hám ornıqlı bolıwı birgelikte qoyılǵan máseleniń korrektliginiń tolıq izertlengenligin támiynleydi. Álbette, korrektlilik shárti bul yamasa ol máseleni qaraǵanımızda konkretlestiriliwi kerek. Máseleniń sheshimi hám berilgenlerdiń bazı bir haqıyqıy funkcionallıq keńislikler elementleri retinde qarawǵa boladı. Sonlıqtan, qoyılǵan másele bir keńislikti tańlaǵanımızda korrekt qoyılmaǵan bolıwı múmkin hám ekinshi bir keńislikti tańlaǵanımızda korrekt qoyılǵan bolıwı múmkin. Demek, másele korrekt (korrekt emes) degen sheshim absolyut xarakterge iye emes, sonlıqtan olar bazı bir túsinikler menen tolıqtırılıp barılıwı kerek.
Download 61,34 Kb.

Do'stlaringiz bilan baham:
1   2   3




Ma'lumotlar bazasi mualliflik huquqi bilan himoyalangan ©hozir.org 2024
ma'muriyatiga murojaat qiling

kiriting | ro'yxatdan o'tish
    Bosh sahifa
юртда тантана
Боғда битган
Бугун юртда
Эшитганлар жилманглар
Эшитмадим деманглар
битган бодомлар
Yangiariq tumani
qitish marakazi
Raqamli texnologiyalar
ilishida muhokamadan
tasdiqqa tavsiya
tavsiya etilgan
iqtisodiyot kafedrasi
steiermarkischen landesregierung
asarlaringizni yuboring
o'zingizning asarlaringizni
Iltimos faqat
faqat o'zingizning
steierm rkischen
landesregierung fachabteilung
rkischen landesregierung
hamshira loyihasi
loyihasi mavsum
faolyatining oqibatlari
asosiy adabiyotlar
fakulteti ahborot
ahborot havfsizligi
havfsizligi kafedrasi
fanidan bo’yicha
fakulteti iqtisodiyot
boshqaruv fakulteti
chiqarishda boshqaruv
ishlab chiqarishda
iqtisodiyot fakultet
multiservis tarmoqlari
fanidan asosiy
Uzbek fanidan
mavzulari potok
asosidagi multiservis
'aliyyil a'ziym
billahil 'aliyyil
illaa billahil
quvvata illaa
falah' deganida
Kompyuter savodxonligi
bo’yicha mustaqil
'alal falah'
Hayya 'alal
'alas soloh
Hayya 'alas
mavsum boyicha


yuklab olish