Kompleks birikmalar kimyosi


Oraliq baholash uchun savollari



Download 1,62 Mb.
Pdf ko'rish
bet34/191
Sana05.08.2021
Hajmi1,62 Mb.
#138840
1   ...   30   31   32   33   34   35   36   37   ...   191
Bog'liq
kompleks birikmalar kimyosi-3

Oraliq baholash uchun savollari. 
1.  Koordinatsion birikmalar kimyosining shakllanish tarixi, kimyo fanlari orasida tutgan 
o‘rni va  
ahamiyati. 
2.  Koordinatsion birikmalar kimyosining asosiy tushunchalari va obektlari. Markaziy 
zarra koordinatsion yadro, ligand, koordinatsion son, dentatlik, ichkiva tashqi sferalar. 
3.  Koordinatsion birikmalarda valent nisbatlarni tavsiflashda “valentlik” va 
“koordinatsion son” tushunchalari ahamiyati. Kovalentlik elektrovalentlik va 
markaziy ion oksidlanish darajsi. 
4.  Koordinatsion birikmalar nomenklaturasi.Vernerning ratsial nomenklaturasi. 
5.  YuPAK nomenklaturasi bo‘yicha kompleks birikmalarni nomlash qoidalari. 
6.  Ko‘p yadroli kompleks birikmalarni nomlanishi. 
7.  Koordinatsion birikmalarni olinish usullari. 
8.  Kompleks birikmalarni muvozanatli sintez qilish usuli. 
9.  Kompleks birikmalarni genealogik sintez usuli. 
10. Koordinatsion birikmalar hosil qilish uchun misollar. 
11. Koordinatsion birikma hosil qiluvchilar va ligandlar. 
12. Markaziy ion elektron tuzilishidagi xususiyatlari. 
13. Ligandlarning elektron tuzilishi. 
14. Kompleks birikma hosil bo‘lishda koordinatsion bog‘lanish hosil qilishda 
qatnashadigan orbitallar. 
15. Koordinatsion birikmalar sinflanishi. 
16. Molekulyar monodentatli koordinatsion birikmalar. 
17. Ion ligandli koordinatsion birikmalar. 
18. Siklik koordinatsion birikmalar. 
19. Sendvich koordinatsion birikmalar. 
20. Ko‘p yadroli kompleks birikmalar, klasterlar. 
21. Koordinatsion birikmalarda izomeriya xodisasi. 
22. Koordinatsion  birikmalarda  tuzilish  izomeriyasi;  koordinatsion  izomeriya,  ionlanish 
izomeriyasi,  gidrat  izomeriya,  koordinatsiyali  polimerlanish,  bog‘lanish  izomeriyasi, 
o‘rinbosar  izomeriya,  ligandlar  izomeriyasi,  konformatsion  izomeriya,  xolat 
izomeriyasi, elektron izomeriya, transformatsion izomeriya va formal izomeriya. 


 
23 
23.  Kompleks  birikmalarda  stereoizomeriya  xodisasi;  geometrik  izomeriyaning  sis-  va 
tarns- xolatlari, optik izomeriya. 
24.  Koordinatsion birikmalar kimyosining muxim qoidalari. 
25.  Peyrone va Iorgensen qoidalari. 
26.  Chugaevning xalqa qoidasi. 
27.  Kurnakov qoidasining geommetrik izomerlarni bir-biridan ajratishdagi ahamiyati. 
28.  Chernyaevning trans-ta’sir qoidasi. 
29.  Ligandlarning trans-ta’sir qatori. 
30.  Koordinatsion birikmalarda kimyoviy bog‘lanish tabiati. 
31.  Kossel va Magnusning elektrostatik nazariyasi 
32.  Kovalent bog‘lanish nazariyasi. 
33.  Valent bog‘lanish nazariyasi. 
34.  Kristall maydon nazariyasi. 
35.  Koordinatsion birikmalar uchun molekulyar  
orbitallar nazariyasi. 
36.  Koordinatsion birikmalarning barqarorligi va ahamiyati. 
37.  Eritmada koordinatsion birikmaning ionlanishi. 
38.  Beqarorlik va barqarorlik konstantalari. 
39.  Kompleks birikmaning barqarorligiga ta’sir etuvchi omillar. 
40.  Koordinatsion birikmalar kimyosining rivojlanishga xissa qo‘shgan o‘zbek olimlari. 
41.  Koordinatsion birikmalarning fanda va xalq xo‘jaligidagi ahamiyati.                      

Download 1,62 Mb.

Do'stlaringiz bilan baham:
1   ...   30   31   32   33   34   35   36   37   ...   191




Ma'lumotlar bazasi mualliflik huquqi bilan himoyalangan ©hozir.org 2024
ma'muriyatiga murojaat qiling

kiriting | ro'yxatdan o'tish
    Bosh sahifa
юртда тантана
Боғда битган
Бугун юртда
Эшитганлар жилманглар
Эшитмадим деманглар
битган бодомлар
Yangiariq tumani
qitish marakazi
Raqamli texnologiyalar
ilishida muhokamadan
tasdiqqa tavsiya
tavsiya etilgan
iqtisodiyot kafedrasi
steiermarkischen landesregierung
asarlaringizni yuboring
o'zingizning asarlaringizni
Iltimos faqat
faqat o'zingizning
steierm rkischen
landesregierung fachabteilung
rkischen landesregierung
hamshira loyihasi
loyihasi mavsum
faolyatining oqibatlari
asosiy adabiyotlar
fakulteti ahborot
ahborot havfsizligi
havfsizligi kafedrasi
fanidan bo’yicha
fakulteti iqtisodiyot
boshqaruv fakulteti
chiqarishda boshqaruv
ishlab chiqarishda
iqtisodiyot fakultet
multiservis tarmoqlari
fanidan asosiy
Uzbek fanidan
mavzulari potok
asosidagi multiservis
'aliyyil a'ziym
billahil 'aliyyil
illaa billahil
quvvata illaa
falah' deganida
Kompyuter savodxonligi
bo’yicha mustaqil
'alal falah'
Hayya 'alal
'alas soloh
Hayya 'alas
mavsum boyicha


yuklab olish