2.5. Erte balalıq dáwirinde balalar shaxsınıń rawajlanıwı.
Bul dáwirdegi balalardıń is-háreketleri olardıń qálew hám sezimleri júdá ózgeriwsheń boladı. Máselen, balanıń jılawı hám jılawdan toqtawı júdá tez ózgeredi. Erte balalıq dáwirde balada óz jaqınlarına: anası, atası, kempir apa-ataları, tárbiyashısına qaraǵanda muhabbat qáliplesedi. Bala óz jaqınlarınan maqtaw esitiwge háreket etedi. Ata-analar tárepinen balanıń is-háreketleri hám jeke ózgesheliklerine beriletuǵın unamlı emotsional bahaları olarda ózleriniń uqıp hám imkaniyatlarına qaraǵanda isenimdi qáliplestiredi. Ol óz ata-anasına oǵada qattı bawır basıp, intizamlı hám boysınǵısh boladı. Áne, usı baylanıslılıq sebepli balanıń tiykarǵı qájetleri qanaatlandırıladı, qáweterligi kemeyedi. Anasınıń qasında bolǵan balalar kóbirek háreket etedi hám átirap-ortalıqtı úyreniwge umtıladı. Bul dáwirde bala óz ismin júdá jaqsı ózlestiredi. Bala bárqulla óz ismin qorǵaydı, onı basqa at penen shaqırıwına narazılıq bildiredi. Úlkenlerdiń bala menen qılatuǵın mámile-múnásibeti onıń ózin óz aldına shaxs sıpatında ańlawdıń baslanıwına imkaniyat beredi. Bul processte áste-aqırınlıq penen ámelge asadı. Úlkenlerdiń bala menen qanday mámile qılıwına qaray onıń óz «Men» in ańlay baslawı birqansha aldınlaw ya keshlew júzege keliwi múmkin. 3 jasar bala ózin, óz qálew hám zárúrliklerin qandırıwı múmkin bolǵan derek dep biledi hám bul onıń “Maǵan beriń”, “Kóteriń”, «Men de baraman» sıyaqlı talaplarında kórinedi. Úsh jasar balalar ózlerin ózgeler menen salıstıra baslaydı, bunıń nátiyjesinde balalarda óz-ózin bahalaw júzege keledi. Sol dáwirden baslap balalarda erkin bolıw zárúrligi júzege keledi hám bul olardıń «ózim isleymen” sıyaqlı sózlerinde kórinedi. 3 jastaǵı krizis: 3 jasqa kelip bala ózin úlkenler menen salıstıra baslaydı hám úlkenler islewi múmkin bolǵan (huqıqı bolǵan), olar orınlay alatuǵın háreketlerdi orınlawǵa umtıladı. ―Men úlken bolsam mashina aydayman”, «Men sizge úlken tort alıp kelemen», «Mende júz kuwırshaq boladı» kibi qálewlerin óz tili menen aytadı hám ol kelesi máhálde sóylese de óziniń barlıq qálewlerin usı búgin ámelge asırıwǵa háreket qıladı. Kóbinese bunday qásiyet qatallıq hám qaysarlıq penen kórinetuǵın boladı. Bul qaysarlıq tiykarınan balanıń úlkenlerge bildirgen unamsız is-háreketlerinde kórinedi. Bala ózin erkin háreket ete alıwın ańlaǵan waqıttan baslap, onda «ózim isleymen» baslanadı hám bul jáne qaysarlıq hám ójetlik tárizinde kórinedi. 3 jastaǵı krizis bala shaxsınıń belgili bir dárejede rawajlanǵanlıǵın hám úlkenler orınlaytuǵın is-háreketlerdi qıla almay atırǵanlıǵın ańlawı nátiyjesi bolıp esaplanadı. Krizis dáwirinde júzege keletuǵın jiger, uqıp hám basqa bir qansha qásiyetler onı shaxs bolıp qáliplesiwge tayarlaydı.
Úsh jasqa shekemgi bolǵan balalardıń psixikalıq rawajlanıwındaǵı tiykarǵı jańa ózgerisler jas dáwirleri, biliwi, háreketi, mámilesi 3 jas sóylewdiń qáliplesiwi. Kórgizbeli háreket oylawdıń rawajlanıwı. Obrazlı oylawdıń dáslepki belgileri. Átirap-ortalıqtan ózin ajıratıwı; qatallıqtı ańlawı. Qol predmetli háreketlerdiń rawajlanǵanlıǵı óz is-háreketlerin jigerli basqarıwdıń kórinisleri. Ózin-ózi ańlawdıń júzege keliwi. Dáslepki ádep-ikramlıq qaǵıydalardı iyelewi. Aktiv sóylewdi, qol hám ayaq. Xarakter 2 jasta túsiniwi hám ózinde júzege keliwi múmkin bolǵan funkciyalarınıń anıq belgileniwi tiykarlarınıń qáliplesiwi. 1 jas sóylewdi túsiniwdiń dáslepki belgileri. Erkin halda tik turıw hám júriw. Sóylewdi qollanıwdıń dáslepki belgileri. 10 aylıq Sensomotor intellekttiń rawajlanıwı. Erkin halda tik turıw hám júriwge háreket qılıw. Baylanıslılıq reakciyasınıń júzege keliwi, ózge ortalıq hám ózgeler arasında qáweterlilik 8 aylıq Sensomotor intellekttiń júzege keliwi. Tayanıp júriwi. Jest, mimika hám pantomimika járdeminde verbal emes baylanıs 7 aylıqta járdem menen turıwı. Sezimlerdiń rawajlanıwı. Járdem menen otırıwı. 3 aylıqta kóriw qábiletiniń qáliplesiwi. Qaptal tárepke burılıwı. Anasınıń kúliwine juwap qaytarıwı. 2 hápte. Ananıń dawısın basqa dawıslardan parıqlawı. Qol hám ayaq háreketlerde turaqlılıq.
1 hápte. Háreketlerdi baqlawı. Qol hám ayaqlardıń biytártip háreketi. Tákirarlaw hám dodalaw ushın sorawlar: 1. Bóbeklik dáwiri, onıń tuwma ózgeshelikleri hám rawajlanıwınıń ózine tán ózgeshelikleri 2. Erte balalıq dáwirindegi baylanıstıń psixikalıq tárepleri. 3. Erte balalıq dáwirindegi tiykarǵı iskerlik túri. 4. 3 jastaǵı krizis: onıń sebepleri hám bildiriliwi. 5. Erte balalıq dáwirinde shaxstıń qáliplesiwiniń psixologiyalıq tiykarları.
Do'stlaringiz bilan baham: |