İnsaniyat hámme waqıt qarsılıqlar

 
 
 
4. İ.A.Karimovtıń ruwxıyattıń ólshemleri haqqında kontseptsiyası 
Biz, ruwxıyat ólshemleri degenimizde insan sanasına tásir kórsetetu
ǵ
ın, 
onıń dúnya
ǵ
a kóz qarasın pikirlew tárizin málim ba
ǵ
dar
ǵ
a salatu
ǵ
ın, 
ózgerttiretu
ǵ
ın, jámiyetke, milletke tán bol
ǵ
an ruwxıy-mádeniy materiallıq 
tiykarlar, dástúrler, qádiriyatlar, miyras, turmıs tárizi, ideyalar hám kóz-
qaraslardı túsinemiz. Bul túsiniktiń mazmunı İ.A.Karimovtıń «Joqarı 
mánawiyat-jeńilmes kúsh» kitabında tereń hám hár tárepleme tiykarlap berilgen. 
Bul shı
ǵ
arma
ǵ
a tayan
ǵ
an halda ruwxıylıqtı qáliplestiriw ólshemin shártli 
ráwishte bir neshe topar
ǵ
a bóliw múmkin: 

---

12 
Birinshi topar: millet, xalıq, mámleket, mádeniyat, arxitekturalıq estelikler 
hám basqalardı qamrap alıwshı tariyxtı, mıń jıllar dawamında rawajlanıp 
kiyatır
ǵ
an awıl hám suw xojalı
ǵ
ı menen baylanıslı agrar ruwxıy dástúrlerdi, 
geografiyalıq jaylasıwına baylanıslı tariyxıy qatnaslardı hám bulardı kórsetiwshi 
materiallıq miyras; 
Ekinshi topar: xalqımız
ǵ
a tán bir neshe mıń jıllıq diniy isenim, tálim-
tárbiya, sonday-aq barlıq ilim-pán tarawları hám olar rawajında áhmiyetli orın 
tutqan oyshıllar menen olardıń miynetleri, xalıq dóretiwshiligin orap alıwshı 
mádeniy miyras; 
Úshinshi topar: xalqımız
ǵ
a tán dástúrler, úrp-ádetler, máresimler, 
bayramlar, turmıs tárizi menen baylanıslı basqada mádeniy faktorlar; 
Tórtinshi topar: xalıq qádiriyatları, pikirlew tárizi, ideologiyası, xalıqqa tán 
ruwxıy qásiyetler, ideyalar, ruwxıyat hám óz-ara sotsiallıq qatnaslar; 
Besinshi topar: házirgi jámiyetimizde ámeliy is alıp barıp atır
ǵ
an, insan 
tárbiyasında úlken tásirge iye, ulıwma ruwxıy dúnyaqarası hám qáliplesiwinde 
bas rol oynaytu
ǵ
ın tálim-tárbiya orınları, 
ǵ
alaba xabar quralları, kitapxana, teatr, 
kórkem óner sarayları hám basqada ruwxıy tálim quralları.
Ruwxıylıqtı joqarılatıw máselesi hár bir dáwir hám jámiyetke tán bolıp, 
bunda mámleket hám jámiyet aldında ruwxıylıqtı qáliplestiretu
ǵ
ın hám o
ǵ
an 
tásir ótkeretu
ǵ
ın barlıq sebep hám ólshemlerdi tereń talıqlap, olardıń bunda 
qanday orın tutıwın jaqsı ańlap alıw maqseti de jatadı. Hár qaysı xalıq yaki 
milletti onıń tariyxı, ózine tán úrp-ádeti hám dástúrleri, turmıslıq 
qádiriyatlarınan ajıratqan halda kóriw múmkin emes. Bunda tábiyiy ruwxıy 
miyras, mádeniy baylıqlar, tariyxıy estelikler eń áhmiyetlisi sanaladı. Máselen, 
ulıwmainsanıy tsivilizatsiya hám mádeniyattıń tı
ǵ
ız bir bólegine aylanıp ketken 
dúnyalıq hám diniy ilimlerdiń, ásirese, islam dini menen baylanıslı bilimlerdiń 
tariyxıy eń joqarı basqıshqa kóteriliwinde ana jerimizde tuwılıp kamal
ǵ
a kelgen 
ullı alımlardıń, siyasatshı hám sárkardalardı xızmeti úlken. Bul jerde biziń 

---

13 
eramız
ǵ
a deyingi dáwirde hám onnan keyin qurıl
ǵ
an suw inshaatları, ele de 
óziniń kórkin saqlap kiyatır
ǵ
an jerlerimiz áyyemnen-aq úlkemizde diyxanshılıq 
hám ónermentshilik mádeniyatınan, arxitektura iskusstvosınıń joqarı dárejede 
rawajlan
ǵ
anlı
ǵ
ınan dárek beredi. Mámleketimiz territoriyasında bar bol
ǵ
an tórt 
mıńnan zıyat materiallıq-ruwxıy esteliklerdiń ulıwma jáhán miyrasınıń úlgisi 
sıpatında YuNESKO dizimine kirgizilgenligi de bul pikirdi tastıyıqlaydı. 
Bunday ólmes estelikler bul jerde, búgin biz jasap kiyatır
ǵ
an topıraqta burınnan 
joqarı mádeniyat barlı
ǵ
ınan derek beredi hám ol tábiyiy halda insannıń ruwxıy 
dúnyasın qáliplestiriwde qanday kúshli tásirge iye bol
ǵ
anına itibarımızdı 
qaratadı. Milliy ruwxıylı
ǵ
ımızdı rawajlandırıwda xalıq awız eki dóretiwshiligi 
úlken áhmiyetke iye bolıp, ol milletimizdiń ózligin kórsetetu
ǵ
ın, onı 
áwladlardan áwladlar
ǵ
a ótkerip, tariyxta
ǵ
ı zulımlıqlardan, sınawlardan aman 
shı
ǵ
arıp, ózligin mudamı saqlap kiyatır
ǵ
an elimizdiń bawrıkeńlik, keńpeyillik, 
opadarlıq, sadıqlıq sıyaqlı jaqsı pazıyletlerin ózinde sáwlelendiredi.
Ruwxıylıqtı qáliplestiretu
ǵ
ın ólshemlerdiń biri bol
ǵ
an muqaddes 
dinimizdiń de áhmiyeti úlken. Din ázelden insan ruwxıylı
ǵ
ınıń qaynar bula
ǵ
ı 
sıpatında adamzattıń joqarı ideyaların, haq hám haqıyqat, insan hám ádalat 
tuwrısında
ǵ
ı arzıw-ármanların ózinde topla
ǵ
an.
Hár bir ilimiy jańalıq, dóretilgen ashılıw, jańasha pikir hám dúnyaqarasqa 
túrtki beredi hám ruwxıylıq ólshemlerdiń qáliplesiwine ózine tán tásirin 
ótkeredi. Sol kóz-qarastan qara
ǵ
anda, jerimizde jasap ótken ullı alımlarımız, 
oyshıl babalarımızdıń ibratlı turmısı hám miynetleri, ilimiy-dóretiwshilik 
ashılıwları búgin de dúnyanı tan qaldırıp atır
ǵ
anın maqtanısh penen aytıw 
múmkin. Al diniy hám a
ǵ
artıwshılıq, ilim-pán, mádeniyat sıyaqlı jetiskenlikler 
xalqımızdıń ruwxıy álemine qay dárejede bay ekenligin sıpatlap beriwde, onı 
úlgi etip kórsetiwde paydalanıladı. Bunday baylıqtı hár tárepleme úyrenip, onıń 

---

14 
mánis-mazmunın áwladlar
ǵ
a jetkeriw máselesi barlıq zıyalılar, pútkil 
jámiyetshilik ushın qarız hám parız bolıp esaplanadı.
Hár qaysı millettiń ózine tán mánawiyatın joqarılatıwda shańaraqtıń tásiri 
ayrıqsha. Sebebi, insannıń eń taza hám pákize tuy
ǵ
ıları, birinshi turmıslıq hám 
dúnya qarasın belgileytu
ǵ
ın ruwxıy ólshem hám kóz-qaraslar, jaqsılıq, 
kishipeyillik, mehir-aqıbet, ar-namıs sıyaqlı muqaddes tuy
ǵ
ılardıń deregi 
shańarakta qáliplesiwi tábiyiy. Sonıń ushın da shańaraqta payda bolatu
ǵ
ın ata-
ana
ǵ
a húrmet, olardıń aldında
ǵ
ı ómirlik qarızdarlıq wazıypasın tereń ańlaw hár 
bir insan
ǵ
a tán bol
ǵ
an adamıylıq pazıyletleri hám shanaraq qatnaslarınıń 
negizinde shańaraqtıń ózindegi ruwxıylıqtı qáliplestiriw ornı teńsiz bolıp 
esaplanadı.
Sonlıqtan 2017-jıl 3-fevralda
ǵ
ı Ózbekistan Respublikası Prezidenti
Shavkat Mirziyoevtıń «Máhalle institutın bunnan bılayda jetilistiriw ilajları
haqkında» pármanında «Jámiyetimizde óz-ara húrmet, miyrim shápáát hám 
awız birshilikti qáliplestiriwde, milliy hám ulıwmainsanıylıq qádriyatlardı
qásterlep saqlaw jáne rawajlandırıw, máhállelerdiń áhmiyetin hám abroyın
bunnan bılayda arttırıwda mámleketimizdiń joqarı 
ǵ
amxorlı
ǵ
ı belgilengen
8
.
Máhálle ázelden shın milliy qádiriyatlar ornı bolıp keldi. Óz-ara mehir, 
tatıwlıq, járdemge mútájlerden xabar alıw, jetimlerdiń basın sıypaw, toy-
tamasha, merekelerdi kópshilik penen másláhátlesip ótkeriw, jaqsı kúnde de, 
jaman kúnde de birge bolıw xalqımız ushın dástúrge aylan
ǵ
an. Dáslep, 
máhállede qáliplesken hám rawajlan
ǵ
an, xalqımız
ǵ
a tán ózin-ózi basqarıw 
sistemasınıń bul basqarıw usılı, burınnan adamlardıń tek tilinde emes, bálki 
qálbinde tereń orın iyelegeni biykar
ǵ
a emes. «Máhálle-hám ata, hám ana» degen 
hikmetli sóz júdá turmıslıq haqıyqat. Hár qaysı shańaraq pútkil el-jurtta
ǵ
ı 
ruwxıy ja
ǵ
daydı ańlamaqshı bol
ǵ
an adam haqıyqıy álemniń jarqın kórinisin, 
dáslep máhállede kóriw imkaniyatına iye boladı.
8
Erkin Qaraqalpaqstan gazetası 7-fevral` 2017 jıl

---

15 
Ruwxıylıqtı qáliplestiriw ólsheminen jáne biri ilim, pán, tálim-tárbiya bolıp, 
olar
ǵ
a insan kámalatı hám millet kelesheginiń eń tiykar
ǵ
ı shárti sıpatında 
qaraladı. Keleshek - bilim orınlarında jaratıladı. Anı
ǵ
ıra
ǵ
ı, xalqımız 
perzentleriniń erteńgi kúni qanday tárbiya al
ǵ
anı menen baylanıslı. Áne usı 
ápiwayı talaptan kelip shıqqan halda perzentlerin erkin hám keń pikirlew 
qábiletine iye, ańlı jasaytu
ǵ
ın kámil insanlar etip kamal
ǵ
a keltiriw isi tálim-
tárbiya tarawınıń tiykar
ǵ
ı maqseti bolıp qaladı. Bul bolsa, tálim hám tárbiya isin 
uy
ǵ
ınlastırıp alıp barıwdı talap etedi. Tálimdi tárbiyadan, tárbiyanı tálimnen 
ajıratıp bolmaydı. Sonıń ushın da 
ǵ
árezsizlik jıllarında pútkil mámlekette ilim-
pán, kásip-óner úyretiw sistemasın túpkilikli reformalaw
ǵ
a itibar qaratıldı. 
Kadrlar tayarlawdıń milliy ba
ǵ
darlaması islep shı
ǵ
ıldı. Onı ámelge asırıwda 
mektep tálimi, ásirese, ulıwma bilimlendiriw mektepleriniń materiallıq-
texnikalıq bazasın bekkemlewge itibardı kúsheytiw kún tártibindegi áhmiyetli 
máselege aylandı. Jaslarımız házirgi kúnde 
ǵ
árezsizlik dáwirinde qurıl
ǵ
an barlıq 
múmkinshiliklerge iye bol
ǵ
an akademiyalıq litsey hám kásip-óner kolledjleri, 
joqarı oqıw orınlarında bilim alıp, zamanagóy kásip óner hám ilim sırların 
úyrenip atır. Házirgi eki-úsh tilde sóylese alatu
ǵ
ın mıńla
ǵ
an oqıwshılar, úlken 
turmısqa kirip kiyatır
ǵ
an, óz sheberligin jarqın kórsetip atır
ǵ
an jas kadrlar 
mısalında ruwxıylıqtıń joqarılawın gúzetiw múmkin hám tábiyiy. İ.A.Karimov 
«Joqarı mánawiyat - jeńilmes kúsh» shı
ǵ
armasında ruwxıylıqtı qáliplestiriw 
ólsheminiń joqarıda aytıl
ǵ
an ruwxıylıqtıń tariyxıylı
ǵ
ı hám zamanagóyligi, 
materiallıq hám ruwxıy miyras, milliy ruwxıy estelikler menen birge 
mámleketimizde jetisip shıqqan danıshpanlar, oyshıllar, xalıq qaharamanları, 
ilimiy-dóretiwshilik islerinde joqarı ruwxıylıqqa tásir etip, onıń adam sanasında 
qáliplesiwinde úlken rol` atqaradı. 

---

16 
Ulıwma, İ.A.Karimov tárepinen islep shı
ǵ
ıl
ǵ
an milliy ruwxıy tikleniw 
hám ruwxıy jańalanıw kontseptsiyası júdá úlken teoriyalıq hám metodologiyalıq 
áhmiyetke iye. Ol tómendegilerden ibarat: