FíZÍka fakultetí FÍZÍka kafedrasí

f = (c + 0) ̸ (c-0,7c)f_o=3,33c joqarı chastotanı esitedi hám derek ortasında turǵan baqlawshı f =(c-0) ̸ (c-0,7c)f_o=0,59f_o pás chastotanı esitedi.

Endi derek ses tezligi ortalıqta qozǵalıp atr (v_s = c) . Derek aldındaǵı frontlar endi hámmesi birdey noqatqa toplanǵan. Nátiyjede, derek aldında turǵan baqlawshı

f = (c + 0) ̸ (c-c)f_o=f_o=∞ hám derektiń arqasında turǵan baqlawshı

f =(c-0) ̸ (c+c)f_o=0,5f_o pás chastotanı esitpegenshe hesh nárse anıqlay almaydı.

Ses deregi endi ses tezliginen joqarı bolıp, 1,4c tezlikte qozǵalıp atr. Derek ol payda etetuǵın ses tolqınlarına salıstırǵanda tezrek qozǵalıp atrǵanlıǵı sebepli, ol tiykarında rawajanıp kiyatrǵan tolqın tolqınlarin alıp keledi.Ses deregi, baqlawshı dawısın esitpesten aldın, Stacionar baqlawshı tárepinen ótedi. Nátiyjede, derek aldındaǵı baqlawshı f =(c+0) ̸ (c-1,4c)f_o=-2,5f_o hám derektiń arqa tárepinde turǵan baqlawshı f =(c-0) ̸ (c+1,4c)f_o=0,42f_o pás chastotanı esitedi.

A kustíkada Doplereffektí nátíyjesínda júz beretuǵın chastota ózgeríwí derek hám qabıllaǵıshdıń dawıs tolqınların taratıwshı ortalıqqa salıstırǵanda bolǵan háreket tezlíklerí aqralı anıqlanadı. Jaqtılıq tolqınları ushında Dopler effektí bar. Lekín, eloktromagnít tolqınlardı tasıwshı bólek bír ortalıq ámeldagí bolmaǵanlıǵı sebeplí, jaqtılıq tolqınları chastotasınıń Dopler jılısıwı derek hám qabıllaǵıshlarınıń tek salıstırmalı tezlígí arqalı anıqlanadı.

Jaqtılıq qabıllaǵısh menen K sístemasınıń kordínatí basın derek menen bolsa K' sístemanıń

koordínata basın baylanıstırayıq (1 - súwret).

Ádatdagíday x hám x' oqların K' sístema (yaǵnıy derek) dıń K sístemaǵa (yaǵnıy qabıllaǵıshqa ) salıstırǵanda háreket tezlígíníń v vektorı boylap jóneltíremíz. Derektíń qabıllaǵısh tárepke tarqatıp atırǵan jaqtılıq tegís tolqınlardıń teńlemesí K' sístemada tómendagí kóríníske íye boladı :

E(x', t') = A'cos [' (t' + + '] (1)

Bull jerda '-derek menen baylanıslı bolǵan sanaq sístemada ólsheńen tolıq chastotası, yaǵnıy derektíń terbelíw chastotası. Ulıwmalıqtı bulzbaslıq ushın bíz α' baslanǵısh fazanı noldan ayrıqsha dep bolsaplaymız. Bíz hámme sanaq sístemalarında bírday bolǵan c dan basqa hámme shamalardı shtríxlı etíp jazdık.

Salıstırmalıq Príncípíne tíykarınan tábíyaat nızamları hámme ínercal sanaq sístemalarında bír qıylı kórínísíne íye boladı. Solay eken, (1) kórínshdagí tolqın K sístemda:

E(x, t) = A cos [ (t + + ] (2)

teńleme kórínísínda jazıladı. Bull jerda  - K sanaq sístemada ólsheńen, yaǵnıy qabıllaǵıshda turıp ólsheńen chastota.

Tolqındıń K sístemadaǵı teńlemesín teńlemedan x' hám t' lardan x' hám t' larǵa Lorens almastırıwları arqalı ótíw menen keltíríp shıǵarıw múmkín x' hám t' lar ǵa tíykarlanıp almastırıp :

ǵa íye bolamız. Bull ańlatpanı tómendagí kóríníske ápíwayılıq penen keltíríw múmkín:

(3)

(3) teńleme (2) teńlemedagí tolqınıń azraǵın K sístemada, ańlatayıq. Sonıń ushın tómendagí qatnastıń orınlanıwı shárt:

Dáwírlík  chastotadan ádattegí  chastotaǵa ótíp, derek sístemasadaǵí ' chastotanı v₀ menen belgílep:

(4)

ańlatpaǵa íye bólamız.

Derektíń qabıllaǵıshqa salıstırǵanda v tezlígí algebrík shama bolıp tabıladı. Derek uzaqlasqanda v >0 hám (4) formulaǵa muwapıq v0 boladı.

V<

Bull jerda tartíplí aǵzalar menen shíyeralanıp tómendagíge íye bolamız:

(5)

(5) dan chastotanıń salıstırmalı ózgerísín tabıw múmkín.

bull jerda daǵı v - v₀ túsíníledí

Bíz qaray shıqqan bóylama effektten tısqarı jaqtılıq tolqınları ushın salıstırmalılıq teoríyasınan Doplerdíń kóndeleń effektínda bar ekenlígí kelíp shıǵadı. Bull effekt qabıllaǵıshqa jetíp kíyatırǵan chastotanıń salıstırmalı tezlík vektorı qabıllaǵısh hám dereklerdan ótken tuwrı sızıqqa perpendíkulyar baǵıtlanǵan (mısalı, derek sheńber boylap háreket qılıb, onıń orayında qabıllaǵısh turǵan hal ushın azayıp barıwınan íbarat ). Bull halda derek sístemasındaǵı v₀ chastata qabıllaǵısh sístemasındaǵı v chastota menen tómendagí qatnas arqalı baylanısqan:

Doplerdíń kóndelne effektínde chastotanıń salıstırmalı ózǵerísí

(6)

bólíp, v/c qatnasınıń khámdratína proprcíonal boladı, demek, bóylama effektínde kíshílew (onıń ushın chastotanıń salıstırmalı ózgerísí v/c tíń bírínshí dárejesíne proporcíonal).

Doplerdíń kóndekeń effektí bar ekenlígín 1938-jılda. Ayvs tájríybesínde tastıyıqlaǵan. Ayvs tájíríybelerínde katod nurlarındaǵı vodorod atomlarınıń nurlanıw chastotasınıń ózgeríwí anıqlanǵan. Atomlar tezlígí shama menen 2 10⁶ m/sek ǵa teń edí. Bull tájríybeler Lorenc almastırıwlarınıń orınlı ekenlígíníń tíkkeley tájríybe tastıyıqı bolsaplanadı.

Umıwmalıq jaǵdayda salıstırmalı tezlík vektorın ekí qurawshıǵa ajratıw múmkín, olardıń bírí nurǵa parallel, ekínshísí bolsa oǵan perpendíkulyar baǵıtlanǵan boladı. Bírínchí tashkíl qurawshı. Doplerdíń bóylama hám ekínshísí bolsa kóndeleń effekt betíne keltíríledí

Doplerdíń bóylama effektínen juldızlardıń “radíal” tezlígín anıqlawda paydalanıladı. Juldızlar spektrídaǵı sızıqlardıń salıstırmalı jılısıwın ólshep, (6) formuladan v nı anıqlaw múmkín.

Jaqtılıq shashıp atırǵan gazdaǵı molekulalardıń ıssılıq háreketí Dopler effektí sebeplí spektr sızıqlarınıń keńeyíwíne alıp keledí. Íssılıq háreketíníń qátelígí sebeplí molekulanıń spektografǵa salıstırǵanda tezlígíníń hámme baǵdarları ítímallıǵı bírdey. Sol sebeplí ásbapǵa kelíp túsíp atırǵan nurlanıwda dan baslap ǵan shekem bolǵan ínterhámldaǵı chastotalar qatnasadı. Bull jerda v₀ molekuladan shıǵıp atırǵan jaqtılıq chastotası, v - ıssılıq háreket tezlígí (6) formulaǵa qarań. Solay etíp, spektral sızıqtıń ásbapda ólsheníp atırǵan keńlígíne teń boladı. Bull

shamanı spektral sızıqtıń Dopler keńlígí dep qabıl qılınǵan.

Spektral sızıqlarınıń Doplerlík keńeyíw shamasína qara molekulalardıń ıssılıq háreket tezlígí, demek, jaqtılıq shashıwshı gaz temperturası haqqında píkír jurgízíw múmkín.

Redshíft hám Dopler effektí órtasındaǵı parqı

Redshíft hám Dopler effektí

Dopler effektí hám Redshíft - bul tolqın mexaníkasí bólímínde baqlanatuǵın ekí process. Bul ekí process derek hám baqlawshısı órtasındaǵı salıstırmalı qozǵalıs sebeplí júz beredí. Bul processlerdíń qóllanılıwı júdá úlken. Astronomíya, astrofízíka, fízíka hám ínjenerlík hám qozǵalıstıda basqarıw sıyaqlı bólímler bul processlerdí ísletedí. Bul processlerge tíykarlanǵan awır dástúrlerge íye bólǵan maydanlarda qozǵalıw ushın Redshíft hám Dopler effektí tuwrısında durıs túsíníkke íye bolıw júdá zárúr. Bundepbíz Dopler effektí hám Redshíft, olardıń qollanılıwı, Redshíft hám Dopler effektí órtasındaǵı uqsaslıq hám Dopler effektí hám Redshíft órtasındaǵı parqtı dodalaymız.

Dopler effektí

Dopler effektí tolqın menen baylanıslı processd bolsaplanadı. Dopler effektín tusíndíríw ushın bír neshe atamalardı anıqlaw kerek. Derek - bul tolqın yákí sígnal payda bolǵan jer. Baqlawshısı - sígnal yákí tolqın qabıl qílínǵan jer. Maǵlıwmat shegarası - bul pútkíl waqıya baqlanatuǵın quralǵa salıstırǵanda háreketsíz ramka. Tolqın tezlígí - bul tolqınnıń derekke salıstırǵanda tezlígí.

1-jaǵday.Derek elege deyín múraját shegarasına baylanıslı, baqlawshısı bolsa derektíń baǵıtı boyınsha derekke salıstırǵanda V tezlígí menen qozǵalıs qılıp atr. Ortalıqtıń tolqın tezlígí C . Bul halda tolqınnıń salıstırmalı tezlígí C + V boladı. Tolqındı tolqın uzınlıǵı V / f₀. V = fλ nı sístemada qollasaq, f = (C + V) f₀ / C. Eger baqlawshısı derekten uzaqlasıp atrǵan bólsa, salıstırmalı tolqın tezlígí CV ǵa aylanadı.
2-jaǵday.Baqlawshısı elede dállálshí salıstırǵanda ísleydí hám derek baqlawshısınıń baǵıtı boyınsha U tezlígí menen qozǵalıs qıladı. Derek f₀ ǵa salıstırǵanda chastota tolqınların shıǵaradı. Medítanıń tolqın tezlígí C ke teń. Salıstırmalı tolqın tezlígí C da qaladı hám tolqınnıń tolqın uzınlıǵı f₀ / CU ǵa teń boladı. V = f λ ní sístemada qóllasaq, f = C f_o / (CU) ǵa íye bólamíz.
3-jaǵday.Ekí derekte, baqlawshısı ham bír-bíríne qarap U hám V tezlíklerí boyınsha tezlík penen qozǵalıs qılıp atr. 1-mısal hám 2-jaǵdayǵa esap-kítaplardan paydalanıp, bíz f=(C + V) f_o / (CU) teń bolǵan chastotanı alamız.
Redshíft.Redshíft - bul elektromagnít tolqınlarda baqlanatuǵın tolqın menen baylanıslı processler. Muayyan spektr sızıqlarınıń chastotaları belgílí bólǵan jaǵdaylarda, baqlanǵan spektrlardı standart spektrlarǵa salıstırıw múmkín. Juldızlı obíektler jaǵdaylarínda bul obíekttíń salıstırmalı tezlígín esaplaw ushın júdá paydalı usıl. Redshíft - bul elektromagnít spektrınıń qízíl tárepíne azǵana jıljıw fenomení. Buǵan baqlawshısıdan uzaqlasıp atrǵan derekler sebep boladı. Redshífttıń qarama-qarsı tárepí - bul baqlawshısına kelgen derekten kelíp shıqqan abstraktlıq. Redshíftda salıstırmalı tezlíktí ólshew ushın tolqın uzınlıǵı parqı qollanıladı.
Dopler effektí hám Redshíft órtasındaǵı parqı nede? • Dopler effektí bárshe tolqınlarda baqlanadı. Redshíft tek elektromagnít spektr ushın belgílenedí.Dopler effektínen, eger qolǵan tórtewí belgílí bólsa, bes ózgeríwshílerden bírín esaplaw ushın paydalanıw múmkín. Redshíft tek ǵana salıstırmalı tezlíktí esaplaw ushın ísletíledí.

Qollanılıwı. Kosmostaǵı "jaqtılıq nurlarınıń sozılıwı" - XX ásír astrofízíkasınıń eń úlken ashılıwlarınan bír bolıp tabıladı. Vesto Slayfer, Edvín Xabbl hám basqa astronomlardıń alıp barǵan ílmíy ízertlewlerí nátíyjeleríne baylanıslı belgílí bolıwınsha, Jerden kórínetuǵın alıs juldızlardıń nurları, bízge jetíp kelemen degenshe kosmostıń sheksíz sarhadlarınan ótíp bartın eken, spektrıdıń qızıl bólegíne qaray sjıljíp, sozılıp baratın eken. Bul process, Dopler effektí hám waqıttıń relyatvístík ástelesíwí menen túsíníledí: eger derekte baqlawshısınan úlken tezlík penen uzaqlasıp atrǵan bólsa, odan baqlawshısı tómen kíyatrǵan elektromagnít tolqınları, aytayıq, jaqtılıq nurları, uzınlaw halda jetíp keledí. Bunda sozılıw, jaqtılıqtı (elektromagnít maydan terbelís tolqınların) qızılǵa tárepke jıljıtadı, sestíń (hawanıń terbelísí) bolsa, tómenrek dárejege túsíríledí.Ádette Dopler effektí medícínalıq tez járdem mashínasınıń sírenası dawısı mısalında túsíndíríledí: eger sírena menen medícínalıq tez járdem mashínası esítíwshísí jaqınınan úlken tezlíte ótse, onıń dawısları esítíwshíge ózǵeríp-ózǵeríp esítíletuǵınday sezíledí (tíykarında mashína sírena dawısın hárdayımǵıday shıǵaradı).

Mesbauer effektíne baylanıslı effeltíníń rólí.γ-rezonans júdá joqarı qásíyetke íye. Sonıń ushın γ-kvantları chastotasın bíraz jıljıtıwında, rezonans jutılıwı baqlandaydı. Nurlanıw chastotasın Dopler effektí járdemínde ózgertíríw múmkín. Bunıń ushın derektí (yákí jutqıshtı) joqarı tezlík menen háreketlendíríw lazım.
Rezonanstı buzıw ne ushın nege kerek? Dáslep sonday usıl menen uyatılǵan sathnıń G sızıǵı keńlígín ańsat anıqlaw múmkín. Bunıń ushın Dopler formulasí járdemída rezonans baqlanatuǵın tezlíkler íntervalıdur chastotalar íntervalına yákí γ-kvantlar energíyası íntervalına ótkízíp esaplaw lazım. Bul menen krístallda yadronıń "jasaw sharayatları" haqqında áhmíyetlí maǵlıwmatlarǵa íye bolıw múmkín.
Spektroskopíyanı klassífíkacıyasında Dopler effektíníń áhemíyetí.Juldızlarda, tap Jer hám basqa planetalar sıyaqlı atomlardan íbarat ekenlígí belgílí boldı; spektrlar boyınsha denelerdíń qozǵalıs tezlígín hám anıqlaw ímkaníyatı payda boldı. Dopler effektí sebeplí qozǵalıstaǵı derekte, jaqtılıq deregí baqlawshısınan uzaqlasıp atrǵaní yákí, oǵan jaqínlasıp atrǵanına qarap, spektr tíyíslí uzın yákí qísqa tolqınǵa tárepke qara jıljıydı. Bunday jıljıw boyınsha astronomlar ǵalaktíkalardıń qozǵalıs tezlígín ólshedí.ı

Astronomík jıljıwlar.Shama men júz jıl aldın, ameríkalıq astronom Ueston Slípher juldızlar hám dumanlıqlar spektroskopíyası bólímínde íslep atrǵanda, kóp tumanlıqlardan kelíp shıqqan spektrdaǵı xímíyalıq elementlerdíń spektral sızıqları onıń pás chastotalı bólímíne jıljıwın anıqladı. Bul spektral sızıqlarnıń jıljıw yákí uzınlıǵınıń salıstırmalı ózgerísí dep atadí - Red Shíft (CS).

z \u003d (l – l₀) / l₀, (1), bul jerda l₀ - laboratoríya tolqın uzınlıǵı, l - uzoq dumanlıq spektrındaǵı bósatılǵan sızıqtıń tolqın uzınlıǵı.

Atom emíssíyasınıń ń índívídual spektr sızıqları deyerlí monoxromatík tolqınlar bolǵanlıgı sebeplí V. Slífer óz gúzetíwlerín dawıs tolqınlarí ushın Dopler effektí tíykarında anıqlama beríwdí usınıs ettí. Bunda chastota asırılıwınıń úlkenlígí transmítterdí salıstırmalı qozǵalıs tezlígíne baylanıslı. V. Slífer tárepínen olínǵan 40 dumanlıqlardıń spektral sızıqları qızıl jılısıwǵa íye bo'lǵanlígí hám tek ǵana bír dumanlıq (Andromeda) sızıqları kók jıljıǵanlígí belgílí boldı. Alınǵan belgílerge tıykarlanıp, dumanlıqlar bízden alıslasıp atır hám sekundına júzlegen kílometr tezlíkte qozǵaladı. Ón toǵızınshı hám jígírmalanshı ásírdíń aqırında, galaktikalar jolınıń barlıq jetílísken juldız sístemasınıń shetínde, aspanda kíshí dumanlıqlar ǵaz dumanlıǵı bo'lǵan. V. Slífer, óz dáwírdíń ídeyalarıǵa tolıq uyqas túrde, mısalı, Andromeda dumanlıǵı spektríní oraylıq juldız nurı kórinisi retínde kóríp shıqqan.

Ǵaz ushıwları uzaq ǵalaktíkalar bolǵan jańa paradígmaǵa úlken úles qosqan - X.Lívítt, E.Gercrushíń hám álbette E.Xabbl. 1908 jılda H. Leavítt ózgeríwshen juldızlarnı jańalıq ashtı hám olardı geyparaların Kíshí Fmagellan bullutında dáwírlerín anıqladí. E.Gercshpruń 1913-jılda ÍMO-de ózgeríwshen juldızlardı ǵalaktíkamízda belgílí bo'lǵan Cefeyídlar menen anıqladí. Bíraz waqıt ótkensoń

(20 -jıllardıń ortalarında ) men Andromeda dumanında 36 Cefey hám E.Xabblní taptım, jaqtılıq dáwíríne baylanıslı túrde men aralıqtı qayta esapladím hám jańa " Andromeda dumanlıgí" ın aldım. 10 jıldan keyín, 150 ǵalaktíkalar (aldınǵı dumanlıqlar ) ge deyín bolǵan aralıqlar belgílí boldı.

Ízertlewler processínde E.Xabbl kosmík ǵalaktíka bízden qanshellí uzaq bolsa, qızıl reń sonshalıq úlken ekenlígíní hám sonıń ushın ol Jerdan tezírek ushıp shıǵıwın anıqladí. Radíal tezlíkler hám ǵalaktíkalar arasındaǵı aralıqlar haqqındaǵı maǵlumatlarǵa tıykarlanıp, on procent qátelík penen Z \u003 d kR teńlík atqarılǵanlígíní kórsetetuǵın jańa nızam tabıldı, bul jerda Z hár qanday spektrınıń tolqın uzınlıǵı (chastotası ) artıw qatnası retínde anıqlanadíǵan Redshíft ma`nísí. Jerda jaylasqan atomlarníń spektral sızıqlaríǵa salıstırǵanda ǵalaktíka atomlaríníń sızıqları ; k \u003 d H / C - sáykeslík koeffícíentí; H - bul astronomık baqlawlar nátíyjesínde tapílǵan Xabbl turaqlı, C -vakuumdagí jaqtılıq tezlígí; R - ǵalaktíkaǵa bolǵan aralıq. Geypara ǵalaktíkalarda azǵantay kók jılısıwǵa íye - tíykarınan bízge eń jaqın juldız sístemaları. Mısallar menen tusíndíríw waqıtı kelgenge uqsaydı - Dopler effektí menen kórsetílǵan Redshíft z hám astronomık aralıqlardıń (Hubble turaqlı H \u003 d 70 km / s) óz-ara baylanıslılígí, shama menen 3 míllíon jaqtılıq jılın qızıl astronomık aralıqǵa qaytarıw ushın Dopler effektí ~ 0,00023 boladı. 3 mln jaqtılıq jılları arasındaǵı aralıqlar ushın ~ 0,23 hám 10 mln jaqtılıq jıllarınıń astro aralıqları ushın ~ 0,7 boladı. E.Xabbl nızamı shegarasıda qıyalıy tarawdıń ámeldegí bolıp, onıń ushıw tezlígí jańa ashılıwshı - E.Xabbl atınıń alǵan teńílgíne teń.
Jaqında kosmostaǵı ǵalaktíkalar bízden jaqtılıqtan aspaytuǵın tezlík penen alıslasıp atır hám CS ushın formuladan (1) tek ǵana Z \u003 e\u003 e Z ^ 2 ushın paydalanıw múmkín, oǵan kóre salıstırmalılíq teoríyası (STR) ámeldegí bolıp, oǵan kóre Z sheksíz bolıp tabıladı. ǵalaktíkaníń tezlígí jaqtılıq tezlígíne jaqınlasqanda. Bíraq jańa juldız nurlanıwın tolıq uyreniw nátíyjelerí daǵaza etílgenínen keyín

(XX-ásírdíń aqırları ), bulguńí kúnde kóplegen kosmologlar uzaq ǵalaktíkalar hám Z\u003 e 1 qaytarılıw ma`nísí bolǵan ekstraǵalaktík deneler Jerden salıstırǵanda joqarı tezlík penen alıslasıp atır, dep esaplanadí. Bunday galaktíkalar arasındaǵı «tanqídíy aralıq» 14 míllíard jaqtılıq jılınan asadı. Sol menen bírge, sonı atap ótíw kerek, geypara encíklopedíyalarda kosmostıń jası bugíngí kúnde 13 + 0. 7 míllíard jıl dep shama etíledí. Ísením menen sonı ayta alamız, uzaq galaktíkalar, kvazarlar, ǵamma-nurları jarılıwlar ushın jaqtılıq tezlígínen asıp ketíw mashqalası bulguńí kúnde anıq bar. Sońǵı jıllarda astronomlardıń kóríw bólímínde Z ~ 10 qızıl reńí íye obíektler payda boldı. Xabbl formulası sonday jılısıw aralıqların, jumsaq etíp aytǵanda, pútkíl baqlanatuǵın álemdíń ólshemlerín rejímín beredí. Bul nurlanıw bízge geypara jaǵdaylarda ámeldegí bolıw waqıtıdan kóbírek kelíwí kerek. Bunday úlken jılısıwlar bolǵan obíektler ushın Dopler effektí menen jer almaslaw sebepíní tusíndíríw aqılǵa qayshı bolıp tabıladı.

Qızıǵı sonda, E.Xabbl qızıl hám alıs aralıqtıń úlkenlígíǵa tíyíslí nızamdı jańalıq ashıwshı, juldızlı aspandıń jańa kartasın dúzíw bólímínde kóp ísleǵan hám kóplegen ǵalaktíkalarǵa aralıq hám qayta jónelístí olshegen; Ol omíríníń aqırına shekem onıń nátíyjelerín - Dopler effektí hám kosmostıń keńeyíwín tusíndíríwíne guman menen qaradı. Onıń W. de Sítter talqíníní da, F. Zvíkníń gípotezasínda sın píkír qılǵan. Hubble omíríníń aqırıǵacha (1953), qızıl reń álem kosmostıń keneyiwi haqqında aytıladıma yákí ol " tábíyaattıń jańa jańa príncípí" ne qarızdarma yákí joq ekenlígín ózí hal etpegen. Ítímal, ol úzlíksízlíktí tíykar dep esaplaǵan - bízden júdá úlken aralıqta jaylasqan galaktíkalar úlken qızıl jónelísǵa íye. Ítímal, klassík Redshíft kosmostıń úsh ólshewlílígí nurlanıw tarqalıwıǵa tásírí nátíyjesínde kóríp shıǵılǵan, bunda tolqın uzınlıǵı aralıq penen sızıqlı túrde azayadı ; ítímal ol ídealístík tolqınlar joq ekenlígíne ísenedí, sebebí olardı tarqalıwı energíya tarqalıwı menen bírǵa bolmaydı, bul anıq belgílí emes.

Astronomık obíektlerín qaytarıp beríwdíń Dopler effektíǵa alternatíhámlarí haqqında aytílǵanlarní esap-kítap eter ekenmíz, sonı atap ótíw kerek, kosmologík jılısıw haqqındaǵı gípotezada foton tárepínen energíya joqalıshíníń fízíkavíy mexanízmí joq. Tíykarınan ~ ~ 100 jıldan keyín o'zǵartírílǵan " charchaǵan nur" gípotezasíníń analogí. Relíkacíon nurlanıwdı boljaw hám ıssı álem teoríyası menen bólewǵa kelsek, olar kóp hal etílmeǵan máselelerǵa íye bo'lǵan anıq zatlardan uzoq bolıp tabıladı. Kórkem ádebíyatlarda kemnen-kem ushraydıǵan jaǵdaylar qatarıǵa plazmaní sawıpıw waqtında payda baladıǵan fotonlarǵa salıstırǵanda azmaz aldınlaw relíkt neytrínolarní eksperímental dízímnen ótkeríwdíń joq ekenlígí kíredí.

Dopler effektí gumanlı... kvzarlarnıń baqlanılıwı, oǵada jańa juldızlar XX ásírdíń ekínshí yarımında Dopler effektí menen Redshíft domínantınıń aytıwda úlken máseleler astronomık obíektler, kvzarlar yákí olardı tolıq atlarınan, kvzístellar radío dereklarídan paydalanıw ushın payda boldı. Bírínshí kvzaní yákí 3C 48 radío dereginiń 1950-jıllardıń aqırında A. Sandvích hám T. Metyus aspandı radíouzatqısh waqtında anıqladı. Obiekt basqa juldızlardan parqılı bolıp esaplanıw bír juldızǵa tuwrı kelgendey seziledí: onıń spektrída qandayda bír belgílí atom menen óz-ara baylanísıp bolmaytuǵın jaqtı sızıqlar bar edí.

Bír az waqıt ótkensin, 1962-jılda 3C 273 keń spektrın shıǵaratuǵın taǵı bír juldızǵa uqsas obiekt anıqlandí.

Bír jıl ótkensin, M. Shmídt eger juldızǵa uqsas obiektǵa 16% ofset qosılsa, ol halda onıń spektrí vodorod ǵazíníń spektrína tuwrı kelíwín kórsetdí. Bul qızıl aralaspa hátte kóplegen ǵalaktíkalar ushın júdá jaqsı. 3C 273 obiektí galaktikalar jolındaǵı ekzotík juldız menen anıqlanbaǵan, bíraq pútkíllay basqasha, júdá úlken tezlíkte bizden alıslasıp atır. Bul kvsarǵa deyin bolǵan aralıq shama menen 2 míllíard jaqtılıq jılı dep shama etíledí hám ayqınlıǵı 12,6 m. Basqa juldızǵa uqsas radío dereklerí, mısalı, 3C 48, úlken redícítlarǵa íye ekenlígí belgílí boldı. Bul fotosuwretlerde juldızlarǵa uqsap ketetuǵın hám kvassalar ámeldegí bolǵan úlken qızıl múyeshlí ıqsham zatlar.

Shamalarǵa kóre, kvazar turaqlı túrde ǵaz, shań, basqa kosmík shıǵındılardı hám hátte juldızlardı jaqın kosmostan aladı. Bír waqıtníń ózínde shıǵarılǵan tartısıw energíyası kvasslardıń jaqtı nurın ustap turadı - olar pútkíl elektromagnít díapazonda íntensívlígí júzlegen hám míńlaǵan míllíardlap ápíwayı juldızlardan úlkenrek jaqtılıqtı shıǵaradı.

Paydalanılǵan adebíyatlar:

1.Orbíta.uz saytí.Muzaffar Qosímovtıń:"Tolqın keyatr!Aspanǵa qarań!" Maqalası. 01.04.2015

2.Orbíta.uz saytí.Muzaffar Qosímovtıń:"Mesbauer effektí" maqalası. 07.02.2015

3.Orbíta.uz saytí. Muzaffar Qosímovtıń:" Spektroskopíya " maqalası: 08.01.2015

4. Myneato.ru saytí Vladím N. níń "Kosmos álemí.Álemníń keneyiwi" maqolasí.

5. "Optíka kítobí " B.T. Qóylíyev

Foydalanılǵan saytlar:

1. 
   WWW.uzreferat.ucoz.net
   
2. 
   www.títle.ru
   
3. 
   www.zíyonet.uz