Euroopa Ühenduse ja Lõuna-Aafrika Vabariigi vaheline leping veinikaubanduse kohta

Appellation d'origine contrôlée/Gecontroleerde oorsprongsbenaming

Hagelandse Wijn

B. LÕUNA-AAFRIKAST PÄRIT VEINIDE GEOGRAAFILISED TÄHISED

1. Piirkondade nimed

Breede River Valley

Klein Karoo

Coastal Region

Olifants River

Boberg

2. Piirkondade, ringkondade, linnaosade (wards) ja kinnistute (estates) nimed

2.1. Breede River Valley piirkond

2.1.1. Ringkond Robertson

a) Wards

Agterkliphoogte

Bonnievale

Boesmans River

Eilandia

Hoops River

Klaasvoogds

Le Chasseur

McGregor

Vink River

b) Estates

Ardein

Bon Courage

Dewetshof

Excelsior

Le Grand Chasseur

Mon Don

Mont Blois

Rietvallei

Springfield

Wonderfontein

Zandvliet

Goedverwacht

Van Zylshof

Weltevrede

Nicholaas L Jonker

2.1.2. Ringkond Swellendam

a) Wards

Buffeljags

Stormsvlei

b) Estates

–

2.1.3. Ringkond Worcester

a) Wards

Aan-de-Doorns

Goudini

Nuy

Scherpenheuvel

Slanghoek

b) Estates

Bergsig

Deetlefs

Du Preez

Opstal

Leopard Hill

2.2. Klein Karoo piirkond

a) Wards

Montagu

Tradouw

b) Estate

Mons Ruber

2.2.1. Ringkond Calitzdorp

a) Wards

–

b) Estates

–

2.3. Rannikupiirkond

a) Ward

Constantia

b) Estates

Groot Constantia

Klein Constantia

2.3.1. Ringkond Cape Point

a) Wards

b) Estates

–

2.3.2. Ringkond Tygerberg

a) Ward

Durbanville

b) Estates

Altydgedacht

Bloemendal

Diemersdal

Meerendal

2.3.3. Ringkond Paarl

a) Wards

Franschhoek Valley

Simonsberg-Paarl

Wellington

b) Estates

Backsberg

De Zoete Inval

Johann Graue

Laborie

Landskroon

Nelson's Creek

Rhebokskloof

Ruitersvlei

Welgemeend

Cabriere

L'Ormarins

Jacaranda

Onverwacht

Oude Wellington

Seidelberg

Hildenbrand

Mischa

Upland

Akkerdal

2.3.4. Ringkond Stellenbosch

a) Wards

Jonkershoek Valley

Papegaaiberg

Simonsberg-Stellenbosch

Bottelary

Devon Valley

b) Estates

Alto

Avontuur

Bonfoi

Elsenburg

Grand Provence

Jacobsdal

Klawervlei

L'Avenir

Meerlust

Neethlingshof

Overgaauw

Rust-en-Vrede

Simonsig

Uiterwyk

Asara

Vergenoegd

Zevenwacht

Oude Nektar

Kanonkop

Le Bonheur

Lievland

Muratie

Uitkyk

Vera Cruz

Warwick

Bellevue

Goede Hoep

Hartenberg

Kaapzicht

Koopmanskloof

Mooiplaas

Devonvale

Middelvlei

Klein Gustouw

Slaley

Morgenhof

Fort Simon

Lushof

Remhoogte

Monterosso

Mount Rozier

Morgenster

2.3.5. Ringkond Swartland

a) Wards

Riebeekberg

Malmesbury

b) Estate

Allesverloren

2.3.6. Ringkond Darling

a) Ward

Groenekloof

b) Estate

Ormonde

2.3.7. Ringkond Tulbagh

a) Wards

–

b) Estates

Kloofzicht

Lemberg

Theuniskraal

Twee Jonge Gezellen

De Heuvel

2.4. Olifants River piirkond

a) Wards

Spruitdrift

Vredendal

Piekenierskloof

Bamboo Bay (Bamboesbaai)

b) Estates

–

2.4.1. Ringkond Lutzville Valley

a) Ward

Koekenaap

b) Estates

–

2.5. Ringkonnad, mis ei kuulu konkreetsesse piirkonda

2.5.1. Ringkond Douglas

a) Wards

–

b) Estates

–

2.5.2. Ringkond Overberg

a) Wards

Walker Bay

Elgin

b) Estates

Goedvertrouw

Hamilton Russel Vinyards

Paul Cluver

Wildekrans

2.5.3. Linnaosad ja kinnistud, mis ei kuulu konkreetsesse ringkonda

a) Wards

Hartswater

Lower Orange

Cederberg

Ceres

Herbertsdale

Riet River, FS

Ruiterbosch

Swartberg

Elim

Prince Albert Valley

b) Estates

Goudveld

Loopspruit

¹ Nimetuse “Sherry” puhul võetakse arvesse TDC lepingu X lisa sätteid.

² Nimetuse “Port” puhul võetakse arvesse TDC lepingu X lisa sätteid.

PROTOKOLL

LEPINGUOSALISED LEPIVAD KOKKU JÄRGMISES.

I. Seoses lepingu artikliga 2 käsitatakse ühendusest pärit ja ühenduse eeskirjade kohaselt valmistatud toodet “Retsina” Lõuna-Aafrikasse importimise ja seal turustamise eesmärgil Lõuna-Aafrika õigusaktide kohase viinamarjadest valmistatud alkohoolse joogina. Viinamarjadest valmistatud alkohoolsete jookide suhtes kohaldatakse Lõuna-Aafrikas kohaldatavaid tavapäraseid imporditollimakse ja muid riigimakse.

II. Ilma et see piiraks lepingu artikli 3 punktis a osutatud mõiste “on pärit” kohaldamist, kohaldatakse lepingut harmoneeritud süsteemi rubriiki 2204 kuuluvate veinide suhtes, mis toodetakse Lõuna-Aafrikas veinidest, mille geograafiline päritolu on erinev, tingimusel et vähemalt 85% veinivalmistuseks kasutatud viinamarjadest on koristatud Lõuna-Aafrikas. Ühendus lubab kõnealuseid veine oma territooriumile importida ja seal turustada vastavalt ühenduse õiguse alusel sätestatud asjakohastele märgistamiseeskirjadele ja protokolli punktile X.

III. Lepingu artikli 3 punktis k osutatud viinamarjasortide määratluse kohaselt lepivad lepinguosalised kokku järgmistest sortidest saadud veinide importimise ja turustamise keelamises:

– Clinton

– Herbemont

– Isabelle

– Jacquez

– Noah

– Othello.

IV. Vastavalt artiklile 4 lubavad lepinguosalised, ilma et see piiraks rangemate siseriiklike õigusaktide kohaldamist, kasutada viinamarjasordi nime või vajadusel sünonüümi veini kirjeldamiseks ja esitlemiseks, isegi kui sama veini puhul kasutatakse rohkem kui ühe viinamarjasordi nimesid, üksnes järgmistel tingimustel:

a) pärast võimalikuks magustamiseks kasutatud toodete koguse mahaarvamist on vähemalt 85% veinist saadud nimetatud viinamarjasortidest;

b) juhul kui on nimetatud üle ühe sordi, on vein pärast võimalikuks magustamiseks kasutatud toodete koguse mahaarvamist saadud nendest sortidest, tingimusel et kõiki nimetatud sorte on vähemalt 20% ja sorte nimetatakse kahanevas koguselises järjestuses;

c) kui viinamarjasordi nimi või selle sünonüüm koosneb mitmest sõnast, trükitakse see liitnimetus või sünonüüm etiketile ühesuguste ja ühesuuruste tähtedega ühele või mitmele reale muud teavet vahele kirjutamata;

d) seda nime ei tohi kasutada viisil, mis võib tarbijaid veini päritolu osas eksitada; selleks võivad lepinguosalised kindlaks määrata otstarbekohased tingimused, mille alusel seda nime võib kasutada.

V. Vastavalt artiklile 4 lubavad lepinguosalised kasutada geograafilist tähist veini kirjeldamiseks ja esitlemiseks üksnes juhul, kui vein on täielikult saadud kõnealuses geograafilises üksuses koristatud viinamarjadest. Üksikute selgelt piiritletud ja piiratud tootmispiirkondade puhul võib sellise piirkonna nime kasutada tingimusel, et vähemalt 85% asjaomasest veinist on saadud kõnealusel alal koristatud viinamarjadest.

VI. Vastavalt lepingu artikli 5 lõikele 1 lubab ühendus Lõuna-Aafrikast pärit veine, mida on Lõuna-Aafrika eeskirjades sätestatud tingimustel stabiliseerimise eesmärgil dimetüüldikarbonaadiga töödeldud, ajutiselt oma territooriumile importida ja seal turustada, kuni Rahvusvaheline Veiniamet kõnealust toimingut tunnistab. Kui Rahvusvaheline Veiniamet ei tunnista kõnealust toimingut kolme aasta jooksul, tühistatakse luba pärast üheaastast üleminekuaega.

VII. Vastavalt lepingu artikli 5 lõikele 1 ning seega erandina lepingu artiklist 4 lubab ühendus oma territooriumile importida ja seal turustada Lõuna-Aafrikast pärit veine, mis vastavad järgmistele koostise kirjeldustele ja muudele tootekirjeldustele.

1. Muude kui punktis 2 osutatud veinide puhul määratakse kindlaks järgmiste parameetrite piirmäärad.

1.1. Alkoholisisaldus:

a) tegelik alkoholisisaldus 6,5–16,5 mahuprotsenti; ja

b) üldalkoholisisaldus kuni 20 mahuprotsenti, välja arvatud magusate naturaalveinide ja “Noble Late Harvest” veinide puhul, mille jääksuhkrusisaldus on kõrge ilma rikastamiseta ning mille puhul üldalkoholisisaldus võib ületada 20% piirmäära.

1.2. Lenduvate hapete sisaldus:

a) “noble late harvest” veini, magusate naturaalveinide ja päikese käes kuivatatud viinamarjadest valmistatud veinide puhul mitte üle 1,8 g/l, väljendatud äädikhappena (30 meq/l);

b) muude kui punktis a osutatud veinide puhul mitte üle 1,2 g/l, väljendatud äädikhappena (20 meq/l).

1.3. Üldhappesus: vähemalt 3 g/l, väljendatud viinhappena.

1.4. Vääveldioksiidi üldsisaldus:

a) muude kui punktides b ja c osutatud veinide puhul: mitte üle 160 mg/l; kui jääksuhkrusisaldus on üle 4 g/l, ei ületa piirnorm 200 mg/l;

b) veinide puhul, millel on õigus kanda kirjeldust “Noble Late Harvest” või muid samaväärseid mõisteid: mitte üle 300 mg/l;

c) magusate naturaalveinide puhul, mille jääksuhkrusisaldus on kõrge ilma rikastamata: mitte üle 300 mg/l.

2. Liköörveinide/kangendatud veinide puhul määratakse kindlaks järgmiste parameetrite piirmäärad.

2.1. Alkoholisisaldus: tegelik alkoholisisaldus 15–22 mahuprotsenti.

2.2. Vääveldioksiidi üldsisaldus: mitte üle 160 mg/l.

3. Kõikide veinide puhul määratakse naatriumisisalduse piirmääraks 100 mg/l, väljendatud naatriumina.

VIII. Vastavalt lepingu artikli 5 lõikele 2 ning seega erandina lepingu artiklist 4 lubab Lõuna-Aafrika oma territooriumile importida ja seal turustada ühendusest pärit veine, mis vastavad järgmistele koostise kirjeldustele ja muudele tootekirjeldustele.

1. Muude kui punktis 2 osutatud veinide puhul määratakse kindlaks järgmiste parameetrite piirmäärad.

1.1. Alkoholisisaldus:

a) tegelik alkoholisisaldus 6–20 mahuprotsenti, välja arvatud teatavate mpv-kvaliteetveinide puhul, mille jääksuhkrusisaldus on kõrge ilma rikastamiseta ning mille puhul tegelik alkoholisisaldus võib olla alla 6%, kuid mitte alla 4,5%;

b) üldalkoholisisaldus kuni 20 mahuprotsenti, välja arvatud teatavate veinide puhul, mille jääksuhkrusisaldus on kõrge ilma rikastamiseta ning mille puhul üldalkoholisisaldus võib ületada 20% piirmäära.

1.2. Lenduvate hapete sisaldus:

a) muude kui punktis b osutatud veinide puhul mitte üle 1,20 g/l, (20 meq/l) väljendatud äädikhappena;

b) järgmiste konkreetsete veinide puhul:

i) Saksamaalt pärit veinide puhul:

1. kirjelduse “Eiswein” või “Beerenauslese” kandmise õigusega mpv-kvaliteetveinide puhul 1,8 g/l (30 meq/l), väljendatud äädikhappena;

2. kirjelduse “Trockenbeerenauslese”kandmise õigusega mpv-kvaliteetveinide puhul 2,1 g/l (35 meq/l), väljendatud äädikhappena;

ii) Prantsusmaalt pärit veinide puhul:

1,5 g/l (25 meq/l), väljendatud äädikhappena, järgmiste mpv-kvaliteetveinide puhul:

– Barsac

– Cadillac

– Cérons

– Loupiac

– Sainte Croix du Mont

– Sauternes

– Anjou-Coteaux de la Loire

– Bonnezeaux

– Coteaux de l'Aubance

– Coteaux du Layon

– Quarts de Chaume

– Coteaux de Saumur

– Monbazillac

– Jurançon

– Pacherenc de Vic Bihl

– Alsace ja Alsace grand cru, mida on kirjeldatud mõistetega “vendange tardive” või “sélection de grains nobles”;

iii) Itaaliast pärit veinide puhul:

1. 1,5 g/l (25 meq/l), väljendatud äädikhappena, järgmiste mpv-kvaliteetveinide puhul:

– “Vernaccia di Oristano”

– “Bianco dell'Empolese”, mida on kirjeldatud sõnadega “vin santo”;

2. 1,5 g/l (25 meq/l), väljendatud äädikhappena, Sardiinias koristatud sordist “Vernaccia” saadud lauaveinide puhul, mida on kirjeldatud sõnadega “Vernaccia di Sardegna”;

iv) Austriast pärit veinide puhul:

1. kirjelduse “Beerenauslese” või “Eiswein” kandmise õigusega mpv-kvaliteetveinide puhul 1,8 g/l (30 meq/l), väljendatud äädikhappena;

2. kirjelduste “Ausbruch”, “Trockenbeerenauslese” või “Strohwein” kandmise õigusega mpv-kvaliteetveinide puhul 2,4 g/l (35 meq/l), väljendatud äädikhappena;

v) Ühendkuningriigist pärit veinide puhul:

1,5 g/l (25 meq/l) mpv-kvaliteetveinide puhul, mida on kirjeldatud mõistega “botrytis” või muude samaväärsete mõistetega nagu “noble late harvested”, “special late harvest” või “noble harvest”.

1.3. Üldhappesus: vähemalt 3 grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena.

1.4. Vääveldioksiidi üldsisaldus:

a) muude kui punktides b, c ja IX osutatud veinide puhul: mitte üle 160 mg/l; kui jääksuhkrusisaldus on üle 5 g/l, ei ületa piirnorm 200 mg/l;

b) vahuveinide puhul: mitte üle 200 mg/l;

c) mitte üle 300 milligrammi liitri kohta järgmiste veinide puhul, mille jääksuhkrusisaldus ületab 5 g/l:

i) kirjelduse “Spätlese” kandmise õigusega mpv-kvaliteetveinid;

ii) järgmised mpv-kvaliteetveinid:

– Bordeaux supérieur

– Graves de Vayres

– Côtes de Bordeaux

– St. Macaire

– Premières Côtes de Bordeaux

– Ste-Foy Bordeaux

– Côtes de Bergerac

– Côtes de Saussignac

– Haut Montravel

– Côtes de Montravel

– Rosette

– Allela

– La Mancha

– Navarra

– Penedés

– Rioja

– Rueda

– Tarragona

– Valencia

iii) Ühendkuningriigist pärit valged mpv-kvaliteetveinid, mida kirjeldatakse mõistega “botrytis” või muude samaväärsete mõistetega nagu “noble harvest”, “noble late harvested” või “special late harvested”.

2. Liköörveinide puhul määratakse kindlaks järgmiste parameetrite piirmäärad.

2.1. Alkoholisisaldus: tegelik alkoholisisaldus 15–22 mahuprotsenti.

2.2. Vääveldioksiidi üldsisaldus: mitte üle 150 mg/l; kui jääksuhkrusisaldus on üle 5 g/l, ei ületa piirnorm 200 mg/l.

IX. Vastavalt lepingu artikli 5 lõikele 2 ja seega erandina lepingu artiklist 4 lubab Lõuna-Aafrika ajutiselt kuni 31. detsembrini 2004 oma territooriumile importida ja seal turustada järgmisi ühendusest pärit veine (välja arvatud punkti VIII alapunktis 2 osutatud veinid), mille vääveldioksiidi üldsisaldus ületab 300 mg/l:

1. mitte üle 350 mg/l kirjelduse “Auslese” kandmise õigusega veinide puhul, kui jääksuhkrusisaldus ületab 5 g/l;

2. mitte üle 400 mg/l järgmiste veinide puhul, mille jääksuhkrusisaldus ületab 5 g/l:

a) kirjelduste “Ausbruch”, “Ausbruchwein”, “Beerenauslese”, “Eiswein” or “Trockenbeerenauslese” kandmise õigusega mpv-kvaliteetveinid;

b) järgmised mpv-kvaliteetveinid:

– Sauternes

– Barsac

– Cadillac

– Cérons

– Loupiac

– Sainte-Croix-du-Mont

– Monbazillac

– Bonnezeaux

– Quarts de Chaume

– Coteaux du Layon

– Coteaux de l'Aubance

– Graves Supérieures

– Jurançon.

Ajutise loa kehtimise ajal uurivad lepinguosalised kõnealuste piirmäärade tehnoloogilisi ja tervisega seotud aspekte, eesmärgiga võtta vastu lõplik otsus.

X. Vastavalt lepingu artiklile 14 kohaldatakse järgmisi eeskirju.

1. Importiva lepinguosalise pädevatele asutustele tõendatakse, et artikli 4 sätted on täidetud, esitades:

a) päritoluriigi vastastikku tunnustatud ametiasutuse poolt esitatud sertifikaadi; ja

b) päritoluriigi poolt ametikult tunnustatud laboratooriumi poolt koostatud analüüsiaruande, kui vein on ette nähtud vahetult inimtoiduks. Analüüsiaruanne peab sisaldama järgmist teavet:

– üldalkoholisisaldus mahuprotsentides

– tegelik alkoholisisaldus mahuprotsentides

– kuivekstrakti üldsisaldus

– üldhappesus, väljendatud viinhappena

– lenduvate hapete sisaldus, väljendatud äädikhappena

– sidrunhappesus

– jääksuhkur

– vääveldioksiidi üldsisaldus.

2. Lepinguosalised määravad vastastikkusel kokkuleppel kindlaks kõnealuste eeskirjade konkreetsed üksikasjad, eelkõige kasutatavad vormid ja edastatava teabe.¹

XI. Lepingu IV jaotise kohaldamisel lepivad lepinguosalised kokku, et Rahvusvahelise Veiniameti poolt standardmeetoditena tunnustatud ja nimetatud ameti avaldatud analüüsimeetodeid või, kui kõnealuse väljaandes asjakohast meetodit ei esitata, rahvusvahelise standardiorganisatsiooni (ISO) poolt soovitatud standarditele vastavat analüüsimeetodit käsitatakse standardmeetodi(te)na veini analüütilise koostise kindlaksmääramiseks kontrollitoimingute raames.

XII. Vastavalt lepingu artikli 20 punktile b käsitatakse järgmisi koguseid väikeste kogustena:

1. kuni 5-liitristes ühekorrasulguriga suletud märgistatud mahutites veinid, kui transporditav üldkogus (olenemata sellest, kas tegemist on eraldi saadetistega või mitte) ei ületa 100 liitrit;

2. a) reisijate isiklikus pagasis olevad veinikogused, mis ei ole suuremad kui 30 liitrit reisija kohta;

b) kuni 30-liitrised kogused, mis moodustavad osa ühelt üksikisikult teisele saadetavatest partiidest;

c) veinikogused, mis moodustavad osa kolivate üksikisikute eluruumides kasutatavatest tarbekaupadest;

d) kuni ühe hektoliitrised veinikogused, mida imporditakse teaduslike või tehniliste katsete tegemiseks;

e) diplomaatiliste-, konsulaar- ja muude selliste asutuste jaoks ettenähtud veinikogused, mida imporditakse tollivabade soodustuste raames;

f) veinikogused, mida hoitakse pardavarudena rahvusvaheliste transpordivahendite pardal.

Punktis 1 osutatud erandjuhtum ei tohi esineda koos ühe või mitme punktis 2 osutatud erandjuhtumiga.

XIII. Lepinguosalised lubavad kasutada veinide etikettidel mõisteid, mis osutavad keskkonnasõbralikele tootmismeetoditele, kui kõnealuste mõistete kasutamist reguleerib päritoluriik.

¹ Eraldi kirjevahetusena, mille suhtes tuleb vastastikku kokku leppida.

Lõppakt

Täievolilised esindajad, kes esindavad

EUROOPA ÜHENDUST

ja

LÕUNA-AAFRIKA VABARIIKI,

ja kes on kokku tulnud Paarlis 28. jaanuaril 2002, et alla kirjutada Euroopa Ühenduse ja Lõuna-Aafrika vahelisele lepingule veinikaubanduse kohta,

on vastu võtnud allpool nimetatud ja käesolevale lõppaktile lisatud ühisdeklaratsioonid:

– ühisdeklaratsioon veini tootmise kohta muudest kui “Vitis vinifera” sortidest,

– ühisdeklaratsioon lenduvate hapete sisalduse osalise eemaldamise kohta pöördosmoosi teel,

– ühisdeklaratsioon ühenduse abi kohta TDC lepingu X lisa punktis 6 osutatud Lõuna-Aafrika veinide ja kangete alkohoolsete jookide sektori ümberkorraldamiseks,

– ühisdeklaratsioon lepingu artikli 9 kohta,

– ühisdeklaratsioon registrite vahetuse kohta,

– ühisdeklaratsioon;

ning on võtnud arvesse allpool loetletud ja käesolevale lõppaktile lisatud deklaratsioone:

– Lõuna-Aafrika deklaratsioon lepingu artikli 8 kohta,

– Lõuna-Aafrika deklaratsioon lepingu I lisa punkti 2 alapunktis 32 osutatud sahharoosi, kontsentreeritud viinamarjavirde või puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirde kasutamise kohta,

– ühenduse deklaratsioon lepingu I lisa punkti 2 alapunktis 32 osutatud sahharoosi, kontsentreeritud viinamarjavirde või puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirde kasutamise kohta,

– ühenduse deklaratsioon viinamarjasortide nimede kasutamise kohta Lõuna-Aafrika veinide kirjeldamiseks;

– ühenduse deklaratsioon segatud Lõuna-Aafrika veinide kohta,

– ühenduse deklaratsioon “Retsina” kohta.

Paarl, 28. jaanuar 2002

ÜHISDEKLARATSIOON__ühenduse_abi_kohta_TDC_lepingu_X_lisa_punktis_6_osutatud_Lõuna-Aafrika_veinide_ja_kangete_alkohoolsete_jookide_sektori_ümberkorraldamiseks'>ÜHISDEKLARATSIOON__lenduvate_hapete_sisalduse_osalise_eemaldamise_kohta_pöördosmoosi_teel'>ÜHISDEKLARATSIOON__veini_tootmise_kohta_muudest_kui_“Vitis_vinifera”_sortidest'>ÜHISDEKLARATSIOON

veini tootmise kohta muudest kui “Vitis vinifera” sortidest

Lepinguosalised nõustuvad võtma lepingu artiklis 19 osutatud ühiskomitee esimesel koosolekul päevakorda küsimuse viinamarjasortide kohta, mis ei kuulu liiki Vitis vinifera, eesmärgiga teha objektiivsete kriteeriumide põhjal ja lisaks protokolli III punktis loetletud sortidele kindlaks need sordid, mis ei ole sobivad või mis on sobivad veini tootmiseks

ÜHISDEKLARATSIOON

lenduvate hapete sisalduse osalise eemaldamise kohta pöördosmoosi teel

Lõuna-Aafrika nõustub pöördosmoosil põhinevaid toiminguid lenduvate hapete sisalduse osaliseks eemaldamiseks kasutama üksnes eksperimendi korras , kuni Rahvusvahelise Veiniameti vastavad uuringud on lõpetatud ja nende otsused avaldatud. Eksperimendi korras toodetud veini ei ekspordita siiski ühendusse. Seejärel lepivad Lõuna-Aafrika ja ühendus kõnealuste toimingute edaspidise kasutuse osas kokku lepingu artiklis 6 sätestatud korras. Kui ühendus edaspidi tunnustab seda tava ühenduses veinivalmistamiseks kasutuselevõtmiseks, on ühendus nõus lisama selle tava lepingu I lisasse.

ÜHISDEKLARATSIOON

ühenduse abi kohta TDC lepingu X lisa punktis 6 osutatud Lõuna-Aafrika veinide ja kangete alkohoolsete jookide sektori ümberkorraldamiseks

Lepinguosalised lepivad kokku, et Lõuna-Aafrika kaubandus- ja tööstusministeerium koostab volitused ja taotleb ühenduse Pretoria delegatsioonilt vahendeid tehnilise abipersonali värbamiseks, et töötada välja programm veini ja kangete alkohoolsete jookide tööstuse ümberkorraldamiseks ettenähtud 15 miljoni euro kasutamiseks. Kokkulepitud programmi rahaline toetus võiks olla sihtotstarbelise sektori toetusprogrammi kujul, kui Lõuna-Aafrika valitsus seda soovib.

ÜHISDEKLARATSIOON

lepingu artikli 9 kohta

Lepinguosalised mõistavad portveini ja šerrit käsitlevate sätete puhul, et TDC lepingu X lisa liite punktides 2 ja 4 osutatud üleminekuperioodide alguskuupäev on 1. jaanuar 2000.

ÜHISDEKLARATSIOON

registrite vahetuste kohta

Mõlemad osapooled on arvamusel, et lepingu artikli 7 lõikes 8 sätestatud kohustus alustada kaubamärkide uurimist registrite vahetuse põhjal enne 30. septembrit 2002 eeldab Euroopa Ühenduselt ja Lõuna-Aafrikalt registrite edastamist tähtaja jooksul, mis võimaldab rakendada artikli 7 lõiget 8.

ÜHISDEKLARATSIOON

Lepinguosalised on nõus võimalikult kiiresti kokku kutsuma lepingu artiklis 19 osutatud ühiskomitee, et käsitleda läbirääkimiste viimastel voorudel tõstatatud tehnilisi küsimusi, mille suhtes üks lepinguosalistest on muret väljendanud ning eelkõige järgmisi küsimusi:

1. muude kui Vitis vinifera sortide kasutamine,

2. vääveldioksiidi piirmäärad teatavate ühendusest pärit veinide puhul,

3. gaasirõhuanalüüs vahuveinide ja poolvahuveinide (perlé) puhul,

4. veinide kirjeldamise ja esitlemise eeskirjad,

5. kontsentreeritud viinamarjavirde või puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirde lisamine viinamarjade, viinamarjavirde või veini naturaalse alkoholisisalduse suurendamiseks Lõuna-Aafrika veinide puhul,

6. osaline kontsentreerimine mehaanilise töötluse abil, sealhulgas pöördosmoos, et suurendada viinamarjavirde või veini naturaalset alkoholisisaldust Lõuna-Aafrika veinide puhul.

LÕUNA-AAFRIKA DEKLARATSIOON

lepingu artikli 8 kohta

Lõuna-Aafrika kinnitab, et säilitab oma seisukoha põhimõttes, et suuremat osa ühenduse liikmesriikide nimedest ei saa kaitsta geograafiliste tähistena GATTi TRIPS-lepingu raames.

LÕUNA-AAFRIKA DEKLARATSIOON

lepingu I lisa punkti 2 alapunktis 32 osutatud sahharoosi, kontsentreeritud viinamarjavirde või puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirde kasutamise kohta

Lõuna-Aafrika lubab Lõuna-Aafrikas turustatavate ühenduse veinide puhul kasutada sahharoosi, kontsentreeritud viinamarjavirret või puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirret, et suurendada viinamarjade, viinamarjavirde või veini naturaalset alkoholisisaldust, tingimusel et kõnealuseid lisamisi teostatakse üksnes vastavalt ühenduse määrustele, mis kehtivad lepingu alguskuupäeval.

ÜHENDUSE DEKLARATSIOON

lepingu I lisa punkti 2 alapunktis 32 osutatud sahharoosi, kontsentreeritud viinamarjavirde või puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirde kasutamise kohta

Ühendus pöörab tähelepanu Lõuna-Aafrika seisukohale sahharoosi, kontsentreeritud viinamarjavirde või puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirde kasutamise kohta, kuid peab veelkord kinnitama oma õigust muuta ühepoolselt praegust süsteemi.

ÜHENDUSE DEKLARATSIOON

viinamarjasortide nimede kasutamise kohta Lõuna-Aafrika veinide kirjeldamiseks

Euroopa Ühenduste Komisjon on nõus muutma komisjoni määruse (EMÜ) nr 3201/90 IV lisa hiljemalt kolm kuud pärast lepingu jõustumist, et asendada viinamarjasortide nimed punktis 1 “LÕUNA-AAFRIKA” järgmiste nimedega, mis on praegu Lõuna-Aafrikas heaks kiidetud:

LÕUNA-AAFRIKAS HEAKSKIIDETUD VIINAMARJASORTIDE NIMED

ÜHENDUSE DEKLARATSIOON

Lõuna-Aafrika segatud veinide kohta

Ühendus kinnitab, et kuni erinevat geograafilist päritolu veinide segamisel toodetud kolmandate riikide veinide märgistamise rakendamist käsitlevate erieeskirjade vastuvõtmiseni lubab ühendus lepingu protokolli punktis II osutatud veine importida ja turustada, tingimusel et märge “Lõuna-Aafrikast ja muudest riikidest pärit veinide segu” esineb põhietiketil selgesti loetavate ja kustutamatute piisavalt suurte tähtedega, mis eristuvad selgelt muudest etiketil olevatest kirjadest ja kujunditest.

ÜHENDUSE DEKLARATSIOON

“Retsina” kohta

1. Ühendus on arvamusel, et Lõuna-Aafrika turul kaitse tagamiseks peaksid ühenduse päritolu “Retsina” Lõuna-Aafrikasse importijad registreerima nime “Retsina” Lõuna-Aafrika seaduste alusel sertifitseeritud kaubamärgina.

2. Seoses kõnealuse meetmega nõuab ühendus asjakohases korras, et “Retsina” hõlmatakse tollimaksuvaba tariifkvoodiga, mis on Lõuna-Aafrika turul kehtestatud Euroopa Ühendusest pärit veinide jaoks.