Bir o’zgaruvchili funksiya uchun differensial hisob hosilavauni hisoblash Tarif



Download 0,69 Mb.
Pdf ko'rish
bet1/3
Sana31.12.2021
Hajmi0,69 Mb.
#229413
  1   2   3
Bog'liq
Bir o’zgaruvchili funksiya uchun differensial hisob hosilavauni



 

 

BIR O’ZGARUVCHILI FUNKSIYA UCHUN DIFFERENSIAL HISOB 



Hosilavauni hisoblash 

Tarif.   

Berilgan  y= f (x) funkstiyaning  aniqlanish sohasiga tegishli bo’lgan biror 

nuqtasida olgan

      ortirmasining argumentining mos     ortirmasiga nisbatining 

quyidagi  limiti 

 

   



    

  

  



     

    


 (    )  ( )

  

     



 

( )                                           (1) 

Mavjud  bo’lsa bu limit  berilgan funkstiyaning  hosilasi, deb ataladi. 

Hosila uchun yana ko’pincha

     

 

 



  ( )

  

 



  

       


   belgilar  ham  ishlatiladi. 

 X ning har bir o’zgarmas qiymati uchun

  

  



  

   miqdor

      ning  funkstiyasi  bo’ladi. 

 

  (  )   (



  

  

) (      )  



f   funkstiyaning  x  nuqtada  hosilasi  mavjud bo’lishi  uchun  f  nainki  nuqtani o’zida, balki 

uning biror atrofida ham aniqlangan bo’lishi zarur. Shu holdagina

   (  )funkstiya nolga 

etarlicha yaqin bo’lgan (

  )lar uchun aniqlangan bo’ladi. 

 

Funkstiya hosilaga ega deganda asosan. (1) limit chekli bo’lishligi nazarda tutiladi, 



lekin agar (1) limit mavjud bo’lib cheksiz (

             ) bo’lsa, u holda funksiya 

berilgan nuqtada cheksiz hosilaga ega deymiz. 

 

Agar (1) formulada



       ,        bo’lganda limit mavjud bo’lsa, bu limitni 

funkstiyaning o’ng hosilasi,  deb atab, uni

  

  

 



( )  ko’rinishda belgilaymiz. 

Xuddi shunday, agar (1) limit

       ,        lar uchun mavjud  bo’lsa,  bu limitni 

funksiyaning chap hosilasi deb atab, uni

  

 

 



( )ko’rinishda belgilaymiz. 

 

Bunday holat, agar  funkstiya[



    ]oraliqda belgilangan bo’lsa,  shu oraliqning chekka 

nuqtalarida yuz beradi. Agar funksiyaning barcha

      (    ) nuqtalarda hosilasi, nuqtada 



 

 

o’ng hosilasi va



   nuqtada chap hosilasi mavjud bo’lsa, uholda funkstiyaning [    ] oraliq 

dadifferensiyallanuvchi deyiladi. 

Funkstiyaning berilgan nuqtadagi o’ng va chap limitlari mavjud va teng bo’lishi zarur 

ekanligidan, funkstiya

    nuqtada differensiyallanuvchi bo’lishi uchun uning shu nuqtada o’ng 

va chap nuqtalari mavjud 

                                                                   

 

 



( )= 

  

 



( )    

 

( ) 



bo’lishizarurdir. 

 

Agar funkstiyaning



 nuqtalar chap va o’ng hosilalari mavjud bo’lib , lekin ular teng 

bo’lmasa


  

 

 



( )    

  

 



( ) ),    u  holda  funkstiya  shu  nuqtada  differensiyallanuvchi 

bo’lmaydi.  



Misol. y= |

 | funkstiyauchun 

  

  

   



|      |   | |

  

 



Agar

                                                                   va 

  

  

   



          

  

   



  

  

    



Agar

     bo’lsa, u holda yetarlicha kichik    lar uchun            va 

  

  

   



(    )  (  )

  

 



  

  

=  - 1 



 

Demak chap hosila -1 ga va o’ng hosila +1 gateng, shu sababli berilgan funkstiya 



x=0 nuqtada differentstiyalanuvchi emas. 

 

Bizga ma’lumki,  y= |



 | funkstiya ning barcha qiymatlarida,  shu jumladan x = 0   

nuqtada ham uzluksiz. 




 

 

 



Demak, funkstiyaning nuqtada uzluksizligidan funkstiyaning shu nuqtada hosilasi 

mavjudligi kelib chiqmas ekan. Lekin, aksi hamisha o’rinli, ya’ni berilgan funkstiyaning 

nuqtada chekli hosilasi mavjudligidan uni shu nuqtada uzluksizligi kelib chiqadi. 

 

Haqiqatdan, (1) limit biror x nuqtada mavjud va chekli bo’lsa,uholda (1) ni quyidagi 



ko’rinishda yozsa bo’ladi. 

  

  



   

 

( )  +   (  ), buerda           (  )    , da                            (2) 



      

 

( )                (  )kelib chiqadi. 



Bunda

          da limitga o’tsak,    

    

        ya’ni funkstiya nuqtada uzluksiz 



ekan.  


Download 0,69 Mb.

Do'stlaringiz bilan baham:
  1   2   3




Ma'lumotlar bazasi mualliflik huquqi bilan himoyalangan ©hozir.org 2025
ma'muriyatiga murojaat qiling

kiriting | ro'yxatdan o'tish
    Bosh sahifa
юртда тантана
Боғда битган
Бугун юртда
Эшитганлар жилманглар
Эшитмадим деманглар
битган бодомлар
Yangiariq tumani
qitish marakazi
Raqamli texnologiyalar
ilishida muhokamadan
tasdiqqa tavsiya
tavsiya etilgan
iqtisodiyot kafedrasi
steiermarkischen landesregierung
asarlaringizni yuboring
o'zingizning asarlaringizni
Iltimos faqat
faqat o'zingizning
steierm rkischen
landesregierung fachabteilung
rkischen landesregierung
hamshira loyihasi
loyihasi mavsum
faolyatining oqibatlari
asosiy adabiyotlar
fakulteti ahborot
ahborot havfsizligi
havfsizligi kafedrasi
fanidan bo’yicha
fakulteti iqtisodiyot
boshqaruv fakulteti
chiqarishda boshqaruv
ishlab chiqarishda
iqtisodiyot fakultet
multiservis tarmoqlari
fanidan asosiy
Uzbek fanidan
mavzulari potok
asosidagi multiservis
'aliyyil a'ziym
billahil 'aliyyil
illaa billahil
quvvata illaa
falah' deganida
Kompyuter savodxonligi
bo’yicha mustaqil
'alal falah'
Hayya 'alal
'alas soloh
Hayya 'alas
mavsum boyicha


yuklab olish