“Assesment”

2. Qatlamlıq jámiyettiń payda bola baslawı hám bul processtiń bir tegis rawajlanbawı. Negizinde alǵashqı jámáát urıwshılıq jámáátiniń payda bolıwı menen baslanadı. L.M.Morgan pikiri boyınsha geypara jámiyettanıwshi alımlar F.Engels hám V.I.Lenin sıyaqlılar bul pikirge qosıladı, biraq olar urıwshıliq jámááti dáwirin “alǵashqı kommuna”, “áyyemgi kommunizm” sózleri menen almastırıp, úlken teoriyalıq qátege jol qoydı. I.V.Stalinniń “Dialektika hám tariyxıy materializm haqqında” shıǵarması payda bolǵannan keyin, másele jáne de shiyelenisip ketti. Ol alǵashqı jámáát túsinigine shekem adamzat tariyxına alǵashqı jámáát basqıshın da qosıp jiberdi. Stalinshe koncepsiya keyin ala burınǵı Keńes dáwiri tariyxtanıwında tiykarǵı jol-joba bolıp qaldı. Negizinde tariyxıy jaqtan birinshi jámiyetlik-ekonomikalıq formaciya algashqı urıwshılıq jámááti edi. Ol urıw jámáátleriniń payda bolıwınan baslap tap birinshi qatlamlı jámiyettiń qáliplesiwine shekem bolǵan dáwirdi óz ishine aladı. Alǵashqı jámáát dáwirinde bolsa óndiristiń ózi bolmagán. Bul dáwir adamzattıń uzaq dawam etken evolyuciyalıq qáliplesiw basqıshı bolıp, ol haqıyqatında da alǵashqı jámáátke ótiw dáwiri esaplanadı. L.S.Morgan óz waqtında alǵashqı jámáátti 2 basqıshqa bólgen: birinshisin “alǵashqı uriwshılıq jámááti”, ekinshisin bolsa “áskeriy demokratiya basqıshı” dep ataydı. 20 ásir dawamında etnologiya hám arxeologiya tarawında, ilim áleminde qolǵa kiritilgen tabıslar áskeriy demokratiya dáwirin qatlamlarsız jámiyetten birinshi qatlamlı jámiyetke ótiw basqıshı sıpatında qarawdı, sonday-aq, “alǵashqı urıwshılıq jámááti” dáwirin eki fazaǵa bóliwdi talap etedi. Alǵashqı urıwshılıq jámáátiniń hár eki fazası dawamında insan ómirindegi júdá úlken sapa ózgerisleri júz berdi. Bul dáwirde dáslepki jámáát bolıp jasawdıń búrtigi payda boldı. Bul búrtik urıw jamáátiniń quralıwına tiykar salǵan analardıń átirapında júz berdi. Sonıń ushın da urıwshılıq jámáátiniń bul fazası – ana urıwı – matriarxat dep ataldı.
Urıwshılıqtıń birinshi evolyuciyalıq rawajlanıw fazasında óndiris qatnaslarınıń tolıq halında urıwdıń máplerine sáykes keliwi, jámáátte jámiyetlik óndiris húkimdar. Endi áǵashqı urıwshılıq jámááatiniń ekinshi fazası’nda óndiris qatnasları áste-aqırın urıw mápleriniń sheńberinen shıǵıp kete baslaydı. Bunday jámiyetlik-ekonomikalıq ózgerisler aǵashqı jámáát xojalıǵında diyqanshılıq hám sharwashılıqtıń kelip shıgıwı, rawajlanıwı menen jámáátte artıqsha ónimniń payda bolıwı hám bazar qatnaslarınıń ornawı menen baylanıslı edi. Bul processler, álbette, óndiriste erkeklerdiń miynetine talaptıń kúsheyiwi hám uriwlararalıq toparlıq nekeniń buzılıwı hám urıw jámáátinen sırtta partiarxat jup shańaraqtıń ornawı menen baylanıslı. Alǵashqi uriwshılıq jamáát dáwirinde júz bergen bul ózgerisler matriarxat urıw jámáátine óz ornıń bosatıp beriwge alıp keldi. Ata urıwı (patriarxat) qáliplesti.
Jámáátte erkeklerdiń roliniń kúsheyiwi tábiyiy ráwishte patriarxat jup shańaraqtı keltirip shıǵardı. Patriarxat urıw jámáátindegi jup shanáaraq nekeler hám onıń quramında monogam neke sistemasınıń ornawına alıp keldi. Dáslepki uriw’shılıq jámááti dáwirinde adamzat birinshi ret ámeliy ónerdi oylap taptı, yaǵnıy óner dáslep hayal háykellerin jasawdan, birinshi hámiledar hayaldıń súwretin islewden baslandı. Bul dáwir payda bolǵan waqtında dinniń payda bolıwı múmkin bolǵan. Abstrakt oylawdıń payda bolıwı nátiyjesinde ǵana mine usınday dárejege erisiw imkaniyati tuwılǵan.