“Assesment”

2. Adamnıń kelip shıǵıw procesi hám avstralopitekler, pitekantrop, sinantrop, geydelberglerdiń qáliplesiwi. Álǵashqı adamlardıń payda bolıwınan baslap, tap mámleket payda bolǵanǵa shekemgi dáwir alǵashqı dáwir bolıp esaplanadı. Jámáát bolıp miynet etiw hám jámáát bolıp tutınıw alǵashqı jámiyettiń ózine tán ózgeshelikleri bolıp tabıladı. Eń ápiwayı miynet qurallarına iye bolǵan alǵashqı adam jeke-jeke bolıp tábiyattıń kúshlerine hám haywanlarǵa qarsı gúrese almaytuǵın edi. Sonıń ushın alǵashqı adamlar jámáát bolıp miynet etip, óz miynetleriniń ónimin teńdey bólisip alǵan. Alǵashqı jámáát sózi júdá ullı ashılıw bolıp esaplanadı, ol birinshi gezekte etnograf alım L.G.Morgannıń atı menen baylanıslı. L.G.Morgan óziniń “Áyyemgi jámiyet” (1877) miynetinde júdá bay etnografiyalıq materiallarǵa tiykarlanǵan halda ilimiy álemde birinshi bolıp adamzat tariyxınıń dáslepki mámleketshilikke shekem bolǵan dáwirin eki basqıshqa bólgen: 1-basqıshtı “alǵashqı jámáát”, 2-basqıshtı “alǵashqı urıwlıq jámááti” dep atadı. Alǵashqı jámáát basqıshı óz mazmunı hám mánisi menen dáslepki ata-babalarımızdıń “haywanat” adamlardan ajıralıp, adamzatqa aylanıp, adamzat álemine ótiw dáwiri menen xarakterlenedi. L.G.Morgan bul basqıshtı alǵashqı jámáátke kirgizbegen.
Arxeologiyalıq jaqtan dáslepki hám orta paleolit dáwirine say keliwshi alǵashqı jámáát dáwirinde jasaǵan ata-babalarımızdıń adam tárizli maymıl padalarına tán is háreketleri, olardı ilim áleminde eń joqarı tiptegi maymıl tárizli maymıllardan tarqalǵan degen pikirdi keltirip shıǵaradı. Negizinde, hesh bir adam tárizli maymıllardan (shimpanze, gibbon, orongutan, gorillalar) adam tarqalmaǵan. Adamzattıń eń dáslepki ata-babaları ózleriniń azıw tislerindegi naǵısları hám bas miyiniń maymıldıń bas miyinen úlkenligi menen parıqlanıwshı maymıl tárizli adamnıń áwladı (driopiteki)nan tarqalǵan. Bul tiptegi adamzattıń ata-babalarınıń qaldıqları Qubla Afrikada zinjantrop, Indoneziyada Yava atawınıń pitekantrop, Qıtayda sinantrop, Ózbekstanda fergantrop, Germaniyada neandertallar atları menen úyrenildi. Ilim áleminiń juwmaǵına qarap, olar tap “aqıllı adam” (“Homo sapiens’) halatına kelgenge shekem (b.e.sh. 40-35 mıń jıllıqqa shekem) óziniń evolyuciyalıq qáliplesiw, rawajlanıw jolın basıp ótken. Olar eń ápiwayı tas qurallardan hám ottan paydalanıwdı úyrendi. Mádeniyattıń dáslepki búrtikleri payda boldı, mánili sóylew payda boldı. Insan áste-aqırın biologiyalıq jaqtan jetilisip bardı, eń alǵashqı (pitekantrop, sinantrop hám neandertal) tipleri joqarı dárejede rawajlanǵan hám alǵashqı miynet etiw uqıplıǵına iye bolǵan adam dárejesine jetti. Dáslep miynet etiw, góshti pisirip jew, sońınan sóylew dárejesine jetti, bul sebeplerdiń tásirinde eń dáslepki ata-babalarımızdıń miyi áste-aqırın aqıllı adamnıń miyine aylandı. Eń dáslepki, orta paleolit dáwiriń sońǵı basqıshında tas qurallardı jasaw hám ańshılıq etiwde ádewir tabıslar kózge kórindi.