Tárbiyaniń aniq bir maqsetge qaratilǵanliǵi
Sóz menen awiz eki tásir ótkeriw oqitiwshiniń mádeniy dárejesinde hám
oqiwshi qatnasiǵinda zárúr áhmiyetke iye. Sebebi insanniń aql-zeyini, pikir-
tuyǵilardi, bilimi hám mádeniyat dárejesi, oylawi málim dárejede sózde ańlatadi.
Sóz qúdireti haqqinda R.Dekarttiń tómendegi pikirleri oqitiwshilarǵa hám tiyisli:
«Sózlerdiń mánilerin, qúdiretin adamlarǵa aniq ańlatip túsindirip beriń, sonda siz
insaniyat álemin barliq túsinbewshiliklerdiń yariminan azat bolǵan bolasiz».
Bunda oqitiwshiniń oratorliq óneri hám aktryorliq qábiletin kórsete aliwin ayriqsha
atap ótiw kerek. Oqitiwshi aktyorday tayyar tekstti yadlamaydi, biraq ol hám har
sapari takirarlanbas halatta dóretiwshilik etedi. Sóz menen awiz eki tásir ótkeriw
oqitiwshidan pikirlerdi, pedagogikaliq qábileti texnikasin, dóretiwshilikti talap
etedi.
Oqitiwshiniń imo-isholari hám júz háreketleri sóz menen awiz eki tásir
etiwdi kúsheytedi. Júz háreketleri hám imo-isholari sóylewiniń dawistiń joqari-
tómenligi menen mas keliwi kerek. Esletpe sózler, oratorliq óneri tiykarinda tásir
etiw waziypani orinlawǵa iytermelewshi buyriqlar, qadaǵalanǵan aporizmlerdi
isletpew, házil arqali pikirin ańlatiw, oqiwshiniń erkin pikirlewlerdi maqullaw yáki
qáte háreketleri ushin ayiplaw sózdiń awiz eki tásir etiwshi komponentleri. Sóz
menen imo-ishoraniń hám júz háreketleriniń birligi málim qilinip atirǵan xabar
kólemi hám tásirsheńligin kúsheytiw lazim. Hár qanday sharayatta oqitiwshi
oqiwshilar menen klassta ushrasiwǵa arnawli tayarliq kóriwi lazim.
Sóz menen awiz eki tásir etiwde oqitiwshi sóylewi aniq, toliq hám mulayim
boliwi, intonaciyalar óz orninda isletiliwi kerek. Sóz menen awiz eki tásir ótkeriw
qúdireti Shiǵis xalqlarinda ázelden málim bolǵan. Sebebi, oqitiwshiniń «Mánili
sóyley biliwi, sóylew daryasindaǵi maqul hám maqulemes talqinlardi seze aliwi,
sózdiń mánisin, múnasip ornin pariqlay biliwi, sóz ádebi siyaqli paziyletler
Turanda insan uliwma ádep-ikramliliqtiń, manawiy rasoliginiń tayansh ústinlerinen
sanalǵan» dep atap ótedi tilshi alim N.Mahmudov.
Házirgi dáwirde oqitiwshi iskerliginde ushraytuǵin kommunikativ
qatnasiqlarda sóz menen awiz eki tásir etiw hár qiyli bolip, pedagogikaliq tásir
kórsetiwdiń salistirǵanda ǵarezsiz kórinisin ózinde sáwlelendiredi. Biliw, ańlaw,
ekspressiv, socialliq dástúriy sawbetlesiw, insan halatin sózsiz túsiniw,
pedagogikaliq iskerliginde ushraytuǵin hardayim takirarlanip turatuǵin
kommunikativ qatnasiqlardiń túrleri. Tárbiyaliq processti shólkemlestiriwde olardi
názerde tutiw lazim.
Do'stlaringiz bilan baham: |