5-klass Qaraqalpaq tili hám ádebiyatι


-klass Qaraqalpaq tili hám ádebiyatι



Download 108 Kb.
bet4/4
Sana18.01.2022
Hajmi108 Kb.
#386293
1   2   3   4
Bog'liq
Test qq tili 25 soraw 5-8 kl

8-klass Qaraqalpaq tili hám ádebiyatι

1. Irkilis belgileriniń durιs qoyιlιwι qaysι bólimde úyretiledi?

a) Sintaksis; b) Morfologiya; s) Punktuatsiya;

2. Sózde sintaksislik baylanιsqa túsiwi arqalι sintaksislik birlikler neler júzege keledi?

a) Sóz dizbegi, gáp hám tekst; b) Sóz dizbegi, gáp; s) Gáp hám tekst;

3. Sóz dizbeginiń intonatsiyasι qanday dem menen aytιladι?

a) Hár qιylι dem; b) Bir dem; s) a hám b;

4. Sózlerdiń bir-birine baǵιnιp dizbeklesiwinen qanday baylanιs payda boladι?

a) Teń (dizbekli) baylanιs; b) Baǵιnιńqι baylanιs; s) a hám b;

5. Baǵιnιńqιlι baylanιstaǵι sózler óz-ara bir-biri menen neshe túrli usιlda baylanιsadι?

a) 2; b) 3; s) 4;

6. Sóz dizbekleri mánili eki yamasa bir neshe sózlerden dúziliwine qaray neshe sóz dizbegi bolιp bólinedi?

a) 2; b) 3; s) 4;

7. Paxtanι mashina menen teriw. Bul mιsal. Sóz dizbeginiń qaysιsιna kiredi?

a) Qospa sóz dizbegi; b) Jay sóz dizbegi; s) Jay hám qospa sóz dizbegi;

8. Tildiń eń áhmiyetli qarιm qatnas jasaw quralι?

a) Adamlardιń; b) Haywanlardιń; s) a hám b;

9. Til arqalι qarιm qatnas jasawdιń eń kishi sintaksislik birligine ne delinedi?

a) Sóz; b) Gáp; s) Sóz hám gáp;

10. Gáp aytιlιwι maqsetine qaray neshe túrge bólinedi?

a) 2; b) 3; s) 4;

11. Neshinshi ásirde jazba ádebiyatι ayrιqsha orιn tutadι?

a) XVII; b) XVIII; s) XIX;

12. Kúnxoja, Ajiniyaz, Berdaq, Ótesh shayιrlar neshinshi ásirde jasap ótken?

a) XVIII; b) XIX; s) XX;

13. “Qoblan” dástanι qaysι qáwimniń tiykarιnda dóretilgen?

a) Qιpshaq; b) Qońιrat; s) Qońιrat hám Qιpshaq;

14. Qaraqalpaqlar neshinshi ásirlerden baslap Xorezm xanlιǵιna qosιlιwdιń paydalι tárepleri oǵada kóp ekenligin ańladι?

a) XIX; b) XVIII; s) XIV;

15. XIX ásirde qaraqalpaq xalqιnιń Xiywa xanlιǵιna qarsι milliy ǵárezsizlik ushιn úlken neshe kóterilisi bolιp ótti?

a) 2; b) 3; s) 4;

16. kórkem metodlar neshege bólinedi?

a) 2; b) 3; s) 4;

17. Berdaq shayιr óziniń qaysι qosιǵιn Kúnxoja shayιrǵa arnap jazǵan?

Yadιmda tur hár qashanι,

Qartayǵan ol Kúnxojanι.

a) El menen; b) Kewlim meniń; s) Ómirim;

18. Kúnxoja shayιr neshe inisi menen jetim qaladι?

a) 3; b) 4; s) 2;

19. Kún boyιna bayιr etip turaqlι,

Men ketermen árman menen jιraqlι. Bul Kúnxoja shayιrdιń qaysι qosιǵιnan úzindi?

20. “Nan taba almay posιp júrgen xalayιq” dep qaysι shayır jazadι?

21. Kúnxoja shayιr qaysι qosιǵιnda tómendegi qatarlardι keltiredi?

Balam meniń sharǵa boldι,

Anasιnan sút shιqpay.

Ashlιq bolιp gúldey soldι,

Adιm atιp júre almay.

22. Belgili bir pikir tiyanaqlιǵι ne arqalι málim boladι?

23. Gápler mazmunιna qaray neshe túrge bólinedi?

24. Jay gápler qurιlιsι boyιnsha grammatikalιq tiykarιnιń qatnasιna qaray neshe bas aǵzalι gáp bolιp bólinedi?

25. Iyesi belgisiz gáp dep nege aytamιz?



S

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13

14

15

16

17

18

J

S

A

B

B

S

A

A

A

B

B

S

B

A

A

B

A

S

S

B























































19. Jaylawım

20. Kúnxoja

21. Meniń balam

22. Gáp


23. 4 ke bólinedi

24. 2 ge bólinedi



25. Bayanlawıshı belgisiz iyeni bildiretuǵın bir bas aǵzalı gápke iyesi belgisiz gáp deymiz.
Download 108 Kb.

Do'stlaringiz bilan baham:
1   2   3   4




Ma'lumotlar bazasi mualliflik huquqi bilan himoyalangan ©hozir.org 2024
ma'muriyatiga murojaat qiling

kiriting | ro'yxatdan o'tish
    Bosh sahifa
юртда тантана
Боғда битган
Бугун юртда
Эшитганлар жилманглар
Эшитмадим деманглар
битган бодомлар
Yangiariq tumani
qitish marakazi
Raqamli texnologiyalar
ilishida muhokamadan
tasdiqqa tavsiya
tavsiya etilgan
iqtisodiyot kafedrasi
steiermarkischen landesregierung
asarlaringizni yuboring
o'zingizning asarlaringizni
Iltimos faqat
faqat o'zingizning
steierm rkischen
landesregierung fachabteilung
rkischen landesregierung
hamshira loyihasi
loyihasi mavsum
faolyatining oqibatlari
asosiy adabiyotlar
fakulteti ahborot
ahborot havfsizligi
havfsizligi kafedrasi
fanidan bo’yicha
fakulteti iqtisodiyot
boshqaruv fakulteti
chiqarishda boshqaruv
ishlab chiqarishda
iqtisodiyot fakultet
multiservis tarmoqlari
fanidan asosiy
Uzbek fanidan
mavzulari potok
asosidagi multiservis
'aliyyil a'ziym
billahil 'aliyyil
illaa billahil
quvvata illaa
falah' deganida
Kompyuter savodxonligi
bo’yicha mustaqil
'alal falah'
Hayya 'alal
'alas soloh
Hayya 'alas
mavsum boyicha


yuklab olish