|
-Seminar. Jámiyet hám insan filosofiyası
|
bet | 2/5 | Sana | 03.06.2022 | Hajmi | 21,67 Kb. | | #631060 |
| Bog'liq Seminar sabaqlari
3-Seminar. Jámiyet hám insan filosofiyası.
Reje:
1. Jámiyet túsiniginiń mazmunı hám rawajlanıw basqıshları. Tariyxtıń mazmunı, baǵdarları hám koncepciyaları. Civilizaciya túsinigi hám onıń tipleri. Texnogen civilizaciyanıń ústin baǵdarları.
2. Mádeniyat hám civilizaciya sáykesliligi. Dúnya xalıqları mádeniyatındaǵı ulıwmalıq hám parıqlar. Massalıq mádeniyattıń qáliplesiw tariyxı hám házirgi dáwirdegi formaları.
3. Jámiyet rawajlanıwında til, sana hám oylaw imkaniyatları. Sananıń tábiyatı, strukturası hám funkciyaları. Sanalılıq hám sanasızlıq dialektikası. Klipli oylaw hám texnologiyalıq rawajlanıw. Filosofiyalıq antropologiya hám elitologiyanıń uyǵınlıǵı.
4. Ómirdiń mánisi hám onda insannıń wazıypası. Ómirden ketiw basqıshları. Suicid, parasucid, eftanaziya hám onıń formaları, esxatologiyanıń mazmunı.
4-Seminar. Etika, estetika, logika.
Reje:
1. Etikanıń mazmunı hám áhmiyeti. Shıǵıs hám Batıs oyshıllarınıń ádep-ikramlılıq kóz-qarasları dialektikası. Ádep-ikramlılıqtıń funkciyaları. Ádep-ikramlılıq qádiriyatlar ierarxiyası. Evgenika hám bioetikanıń tárbiyalıq tárepleri. Qádiriyat túsiniginiń mánisi hám onıń túrleri. Shańaraqtıń qádiriyatqa tiyisleri tárepleri.
2. Muhabbat, ǵázep, baxıt hám baxıtsızlıq túsinikleriniń tárbiyalıq hám qádiriyatlı tárepleri. Ajıralıw hám onıń tárbiyalıq kámillikke keri tásiri. Jámiyettiń deval`vaciyası (qádirleniw hám qádirsizleniw) salamatlılıqtıń qádiriyat sıpatındaǵı áhmiyeti. Salamat turmıs tárizi salamatlılıq faktorı.
3. Dúnyanın estetikalıq biliwdiń mazmunı. Filosofiya tariyxında estetikalıq kóz-qaraslar evolyuciyası. XX-XXI ásirde estetikanın tiykarǵı baǵdarları hám kategoriyaları. Estetikalıq talǵam hám álemdi estetikalıq biliwdiń shaxs kámilligine tásiri.
4. Estetika hám dizayn. Reklamanıӊ estetikalıq talǵamdaǵı roli. Xalq ámeliy iskustvasınıń estetikalıq tárepleri. Álemdi virtual hám vizual estetikalıq kóre biliwdiń parıqları. Kórkem shıǵarmanı kóre biliwdiń dárejeleri. Iskusstvadaǵı krizis (degumanizaciya). Túskinlik isskustvası hám onnan shıǵıw sheberligi.
5. Oylawdıń logikalıq pikirlew tiykarı. Túsinik, húkim hám juwmaqtıń pikirdiń tereńligin támiynlewdegi roli. Dialektikalıq logika. Formalıq logika. Matematikalıq logika. Oylaw hám til sáykesligi. Kritikalıq oylawdıń logikalıq juwmaq shıǵarıwdaǵı roli. Sillogizm teoriyası. Dálillew hám biykar etiwde dálildiń ornı. Argumentlestiriw (dálil)diń logikalıq juwmaq shıǵarıwdaǵı áhmiyeti. Modal logika qaǵıydaları. Logika hám ritorika. Logikalıq semantika. Pikir hám háreket logikası.
Do'stlaringiz bilan baham: |
|
|