|
Ruxsat etilgen koncentratsiya (dáreje , muǵdari ) (REK, RED, REM)
|
bet | 11/17 | Sana | 08.02.2022 | Hajmi | 39,23 Kb. | | #437669 |
| Bog'liq 1-лекция Омир искерлиги
Ruxsat etilgen koncentratsiya (dáreje , muǵdari ) (REK, RED, REM) – 8 saatli yaki basqa jumis kúni, sonday aq háptesine 40 saatdan artiq bolmaǵan, islewi dawaminda kesellik yoxud sawliǵinda ózgerisler keltirip shiǵarmaytuǵin kontsenratsiya (dáreje , muǵdari ).
2.2. Qorshag'an ortaliqti qorǵaw
Qorshag'an ortaliqti qorǵaw -tiri (ósimlikler hám haywanlar duńyasi ) hám ólik (topraq , suw, atmosfera, iqlim) tábiyatti tiklew hám qorǵaw hám olardan ratsional paydalaniw boyinsha kompleks sharalar.
Házirgi waqitda hár bir mámleketde átirap ortaliǵin qorǵaw ushin tábiyatdi saqlaw boyinsha nizamshiliq islep shiǵariwda hám xaliq ara mámleket ishinde hám xaliq ara huquq sheńberindegi tábiyat qorǵawi huquqiy bólimleri óz kórinisin tapti hám ol tábiy resurslardi hám ómirdi asiraw ortaliǵin huquqiy tiykari bolip esaplanadi.
Birlesken milletler shólkemi (BMT) 1992 jil iyuń ayinda Rio-de-Janeyroda dógerek ortaliq hám oniń rawajlaniwi boyinsha bolip ótken konferentsiyada tábiyatdi qorǵawǵa huquqiy jaqinlasiwdiń 2 tiykarǵi printsipin nizamiy bekkemlep qoydi :
1.hár bir mámlekettiń átirap ortaliqti qorǵaw boyinsha nátiyjeli nizamshiliqti jolǵa qoyiw . Olar tárepinen aldiǵa ilgerileytuǵin normalar, máseleler hám baǵitlar átirap ortaliq hám oniń rawajlaniwi , ámelge asirilatuǵin jumislar átirap ortaliqti qorǵaw boyinsha aniq jaǵdaydi kórsetedi;
2. hár bir mámleket átrap ortaliǵin pataslandirǵanliq ushin juwapker basqa ekalogik zárer jetkizgenlik ushin zárer kórgenlerge tovon tólew boyinsha milliy nizamshiliqti islep shiǵiw kerek .
Tábiyatdi qorǵawǵa huquqiy jaqinlasiwdiń uliwma printsipleri hámme mámleketlerdi bir waqitta hám tábiyatti saqlawdiń ádilana nizamshiliǵina iye boliwin taqoza etedi . Sol sebepli hár bir mámlekette tábiyatti , ekologik ortaliqti buziw arqali adamlar sawliǵina jetkerilgen zárerler ushin tovon tólew boyinsha hám basqa nizamlar qabil qiliniwi lazim . Bul nizam fizikaliq shaxslar ushin da, xojaliq iskerligin júrgiziwshi qálegen kórinistegi sub`ektge de bir túrli dárejede tásir etiwi lazim.
Ekologik máseleleriniń sheshimin ámelge asiriwi arnawli mámleket organlari soday aholisi iskerligine de baylanisli boladi . Bunday iskerliktiń maqseti tábiy imkaniyatlardan ratsional paydalaniw, átrap ortaliǵin pataslandiriwǵa shek qoyiw, mámleket hámme jámáátshiligin ekologik bilimlerge oqitiw hám tarbiyalaw bolip esaplanadi .
Qorshag'an ortaliqti tábiyat ortaliǵin huquqiy tárepten qorǵaw degande qorǵaw ob`ekti hám oni támiyinlewshi sharalar bolip esaplanatuǵin normativ tayarlaw tiykarlaw hám ámelde qollaw túsiniledi . Bul sharalar jámáát hám tábiyat ortasindaǵi qatnaslarin tártipke salip turatuǵin ekologik huquqti payda etedi.
Átirap ortaliqti qorǵaw hám tábiy resurslardan ádilana paydalaniw quramali hám kóp rejeli mashqalalar boladi. Bul mashqalalardiń sheshimleri insan hám tábiyatdi óz-ara qatnaslarin tártipke saliniwi , olardi belgili nizamlarǵa,kórsetpege hám qaǵiydalarǵa boysiniwiwysunishi менен aloqadordir. Bizning mamlakatimizda bunday sistema nizamshiliq tártibinde ornatilǵan .
Tábiyatti huquqiy qorǵaw mámleket tárepinen ornatilǵan huquqiy normalar jiynaǵi bolip , huquqiy qatnasiqlardi ámelge asiriw nátiyjesinde payda boladi hám olar tábiy ortaliqti saqlaw boyinsha sharalarǵa tábiy resurslardan ádilana paydalaniw, házirgi hám keleshek áwladlar manfaati ushin insanniń orap turǵan átrap ortaliqti, barliqti soǵlomlashtirilishiga qaratilǵan. Mámleket sharalariniń bul sistemalari insanlar ómiri ushin zárúr bolǵan qolayli sharayatlarin jaratiw , saqlaw hám tiklewge hám materialliq bayliqlar islep shiǵariwdi rawajlandiriwǵa baǵitlanǵan hám huquqiy bekkemligi.
Ózbekstanda tábiyatdi huquqiy qorǵaw sistemasina tómendegi nizamshiliq sharalari kiredi:
1. tábiy resurslardan paydalaniw, saqlaw hám rawajlandiriw bwyicha qatnaslarin huquqiy tártipke saliw;
2. kadrlardi oqitiw hám tarbiyalawdi shólkemlestiriw, tábiyatdi qorǵaw jumislarin materialliq texnik támiyinlew hám moliyalashtirish;
3. Tábiyatdi qorǵaw talaplarin orinlawi sebebinen mámleket hám jámáát qadaǵalawi;
4. tártip buzarlardi qanwniy júwapkershiligi.
Ekalogik qanwnshiliqqa qaray tábiy ortaliq huquqiy qorǵaw ob`ekti esaplanadi hám ol insannan basqa oǵan baylanisli bolmaǵan halda payda bolip,tabiyat insanniń jasaw shárti hám qurali bolip esaplanadi .
Do'stlaringiz bilan baham: |
|
|