2.5. Ómir iskerlik qáwipsizligin támiyinlewdi qarjilandiriw
Tabiyat resurslaridan intensiv paydalaniw hám átirap ortaliqti pataslaw, ilimiy-texnikaliq jańaliqlardi jámáát islep shiǵariw iskerliginiń hámme tarawlarina táreplerine keń járyalaw , bazar qatnasiqlariniń rawajlaniwi hár túrli tábiyǵiy (suw basiwi , jer kóshiwi , tábiyatdaǵi janǵinlar, jer siokiniwler h.t.b ), biologik (epidemiya, epizootiyalar), texnogen (janǵinlar, partlawlar, imaratlardiń qulawi, radioaktiv zatlardiń tarqaliwi ,ómirdi támiyinlew sistemalarindaǵi avariyalar), ekologik (atmosferani anomal pataslaw, topraqti shorlandiriw ,jerlerdi yalonǵochlanishi), antropogen (adamlardi qáte jumislari aqibetinde)hám basqalar menen birge gúzetilmekte .
Olar awir sotsiyalliq aqibetlerge (sanaat, qurilis, transport, jasaw hám kommunal xojaliq sferalarinda, awil-xojaliq) alip kelmekte.Bul óz náwbetinde qáwiplerden insandi qorǵawdi islep shiǵariw hám ámelge asiriwdi sol menen birge ómir iskerligi qáwipsizligin támiyinlewge belgili dárejede ǵárejet sarp etiliwin taqoza etadi.
Pán texnikaniń revolyutsiyasi dáwrinde islep shiǵariwda erisilgen taraqqiyot hár dayim hám házir de islep shiǵariw ortaliǵinda ómir qáwipsizligi keri tásir etiwshi ziyanli qáwipli faktorlar dárejesin asiriw arqali kuzatilgan.
Mámleketimiz aymaǵinda kóplep iri islep shiǵariw kárxanalari iskerlik kórsetpekte.Olardiń ayrimlari átirap ortaliq hám xaliq ushin potentsiyal qáwip bolip esaplanadi . Bul kárxanalardiń gey birewlerindegi texnologiyalardiń qadaǵalaw hám tártibin pás dárejesi islep shiǵariw kórsetkishine hám keri tásirin kórsetedi . Bular nátiyjesinde bul kárxanalarina investetsiyalardi itibarǵa aliw , islep shiǵariw qurallarin jańalawda mashqalalar júzeg ekelip hám ekanomikaliq jaǵday jánede tómenleydi . Bul kemshiliklerdiń hámmesi jumisshilar miynet sharayatlariniń jaqsilanbawina , olardi ómir iskerligine qáwip salatuǵin islep shiǵariw ortaliǵin jaqsi tárepke ózgermewine sebep boladi. Bular jumisshilar ortasinda islep shiǵariw jaraqatlaniwlarin, kásiplik keselliklerin kóbeytedi.
Islep shiǵariw kárxanalarinda atyp ótilgen kemshiliklerdińbar boliwi olarda avariya jaǵdaylarin keltirip shiǵaradi . Bunda jumisshilardi kásiplik kórsetkishlerdiń tómenligi de sebep boladi. Statik maǵlumatlardiń aytiliwinsha islep shiǵariyadaǵi avariyalardi 50 % den artiǵi texnik xizmetkerlerdiń natuwri háreketleri nátiyjesinde payda boladi .
Bul avariyalardiń aqibetlerin toqtatiw kárxana hám mámleket ekanomikasina úlken zárerler keltiredi. Misali, Rossiya federatsiyasinda júz beretuǵin hár túrli texnogen avariyalardi ekanomikaliq aqibetlerin joq qiliwǵa mámleket jalpi ónimleriniń 1…2 % ǵárejet jumsalip hám oniń kórsetkishin 4…5 % ge ósiw qáwpi bar eken. Bul ǵárejet sawliqti saqlawǵa hám átirap ortaliqtiń qorǵayaina ajratilǵan uliwma ǵárejetinen joqariliǵi aytilǵan.
Do'stlaringiz bilan baham: |