Euroopa Ühenduse ja Lõuna-Aafrika Vabariigi vaheline leping veinikaubanduse kohta

U61147ETF

22002A0130(01)

HLT/RRP

Euroopa Ühenduse ja Lõuna-Aafrika Vabariigi vaheline leping veinikaubanduse kohta

EUROOPA ÜHENDUS,

edaspidi “ühendus”,

ja

LÕUNA-AAFRIKA VABARIIK,

edaspidi “Lõuna-Aafrika”,

edaspidi “lepinguosalised”,

ARVESTADES, et ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Lõuna-Aafrika Vabariigi vahelisele kaubandus-, arendus- ja koostöölepingule (edaspidi “TDC leping”) kirjutati alla 11. oktoobril 1999 ja see jõustus 1. jaanuaril 2000,

SOOVIDES luua soodsaid tingimusi kaubandussuhete harmooniliseks arenguks ja kaubanduskoostöö edendamiseks veinisektoris, mis põhineksid võrdõiguslikkusel, mõlemapoolsel kasul ja vastastikkusel,

TÕDEDES, et lepinguosalised soovivad luua kõnealuses sektoris tihedamaid sidemeid, mida on võimalik hiljem edasi arendada,

TÕDEDES, et pikaajaliste ajaooliste sidemete tõttu Lõuna-Aafrika ja mitmete liikmesriikide vahel kasutavad Lõuna-Aafrika ja ühendus teatavaid mõisteid, nimesid, geograafilisi viiteid ja kaubamärke, et kirjeldada oma veine, põllumajandusettevõtteid ja viinamarjakasvatustavasid, mis on paljuski sarnased,

MEENUTADES oma lepinguosaliste kohustusi, mis tulenevad Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingust (edaspidi “WTO asutamisleping”) ja eriti intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (edaspidi “GATTi TRIPS-leping”) sätetest,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Eesmärgid

1. Lepinguosalised hõlbustavad ja edendavad mittediskrimineerimise ja vastastikkuse põhimõttel ühenduses ja Lõuna-Aafrikas toodetud veinidega kauplemist käesoleva kokkuleppega ettenähtud tingimustel.

2. Lepinguosalised võtavad kõik üld- ja erimeetmed, mis on vajalikud käesolevas lepingus sätestatud kohustuste täitmise ja sätestatud eesmärkide saavutamise tagamiseks.

Artikkel 2

Kehtivus- ja rakendusala

Käesolevat lepingut kohaldatakse veinide suhtes, mis kuuluvad Brüsselis 14. juunil 1983 alla kirjutatud rahvusvahelise kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi (edaspidi “harmoniseeritud süsteem”) konventsiooni rubriiki 2204 ning mis on toodetud nii, et need vastavad kohaldatavatele õigusaktidele, millega reguleeritakse teatava veinitüübi tootmist lepinguosalise territooriumil.

Artikkel 3

Mõisted

Kui ei ole ette nähtud teisiti, kasutatakse käesolevas lepingus järgmisi mõisteid:

a) on pärit (kui seda kasutatakse koos ühe lepinguosalise nimega) – vein on valmistatud asjaomase lepinguosalise territooriumil üksnes selle lepinguosalise territooriumil koristatud ja toodetud viinamarjadest;

b) geograafiline tähis — tähis, sealhulgas TRIPs lepingu artikli 22 lõikes 1 määratletud päritolunimetus, mida tunnustatakse lepinguosalise õigusnormidega selle lepinguosalise territooriumilt pärit veini identifitseerimise eesmärgil;

c) homonüümne tähis — sama geograafiline tähis või tähis, mis on niivõrd sarnane, et võib tõenäoliselt tekitada segadust, tähistades erinevaid kohti, protseduure või asju;

d) kirjeldus — sõnad, mida kasutatakse veini kirjeldamiseks etiketil või veini veodokumentidel, äridokumentidel, eelkõige kaubaarvetel ja kättetoimetamisteatistel ning reklaamis; sõnal “kirjeldama” on sarnane tähendus;

e) märgistus — kõik kirjeldused ja muud viited, sümbolid, illustratsioonid, geograafilised tähised või kaubamärgid, mis eristavad kõnealust veini teistest ning mis on esitatud mahutil, sealhulgas sulguril või mahutile kinnitatud ripatsitel ja pudelikaelasiltidel;

f) liikmesriik — ühenduse liikmesriik;

g) esitusviis — sõnad või sümbolid, mida kasutatakse mahutitel, sealhulgas sulguril, märgistustel ja pakenditel;

h) pakend — kaitsev ümbris, nagu näiteks paber, iga tüüpi õlgvutlarid, pappkarbid ja kastid, mida kasutatakse ühe või enama mahuti transportimisel või nende esitlemiseks, selleks et müüa tooted lõpptarbijale;

i) toodetud — kogu veinivalmistamise protsess;

j) kaubamärk —

i) lepinguosalise või liikmesriigi õigusaktide kohaselt registreeritud kaubamärk,

ii) tavaõiguses kasutatav kaubamärk, mida on tunnustatud lepinguosalise või liikmesriigi õigusaktide kohaselt ning

iii) tuntud kaubamärk, millele on osutatud Pariisi konventsiooni (1967) artiklis 6bis;

k) viinamarjasordid — taime Vitis sordid, ilma et see piiraks lepinguosalise territooriumil toodetud veini käsitlevate rangemate õigusaktide kohaldamist;

l) identifitseerimine — geograafiliste tähiste puhul geograafiliste tähiste kasutamine veini kirjeldamise või esitlemise eesmärgil.

Artikkel 4

Üldeeskirjad impordi ja turustamise kohta

Kui käesoleva lepinguga ei ole ette nähtud teisiti, toimub import ja turustamine kooskõlas asjaomase lepinguosalise territooriumil kohaldatavate õigusaktidega.

I JAOTIS

VEINIVALMISTUSTAVAD JA –VIISID NING TOOTEKIRJELDUSED

Artikkel 5

Vastastikune tunnustamine

1. Ühendus annab loa importida ühendusse ja oma territooriumil otsetarbimiseks turustada kõiki Lõuna-Aafrikast pärit veine, mis on valmistatud I lisa punktis 1 ja protokollis osutatud ühe või mitme veinivalmistustava või -viisi kohaselt ning mille koostise kirjeldused ja muud tootekirjeldused vastavad I lisa punktis 1 ja protokollis osutatud kirjeldusele.

2. Lõuna-Aafrika annab loa importida Lõuna-Aafrikasse ja turustada oma territooriumil otsetarbimiseks kõiki ühendusest pärit veine, mis on valmistatud I lisa punktis 2 ja protokollis osutatud ühe või mitme veinivalmistustava või –viisi kohaselt ning mille koostise kirjeldused ja muud tootekirjeldused vastavad I lisa punktis 1 ja protokollis osutatud kirjeldusele.

Artikkel 6

Uued veinivalmistustavad – kaitsemeetmed

1. Kui üks lepinguosaline lubab oma veinide puhul niisuguseid veinivalmistustavasid või -viise, mida teine lepinguosaline artikli 5 alusel ei luba, võib esimene lepinguosaline teiselt lepinguosaliselt taotleda vastava loa. Sellisel juhul annab taotleja lepinguosaline teise lepinguosalise käsutusse nõuetekohase toimiku, mis sisaldab taotluse hindamiseks vajalikke andmeid.

2. Lõike 1 kohast taotlust hinnatakse eelkõige seoses järgmiste kriteeriumidega:

a) inimese tervise kaitset käsitlevad nõuded,

b) tarbijakaitsenõuded;

c) heade veinivalmistustavade reeglid, eelkõige nõue, et kõnealune veinivalmistustava või -viis ei tooks kaasa töödeldava veini koostise lubamatut muutust või selle organoleptiliste omaduste halvenemist ning

d) taotleva lepinguosalise asjaomaste siseeeskirjade asjakohasus.

3. Lepinguosalised otsustavad vastastikku 12 kuu jooksul alates lõikes 1 osutatud toimiku esitamisest, kas ja milliste ettekirjutuste alusel lisada kõnealune veinivalmistustava või -viis I lisasse, või kas on vaja täiendavat hindamisaega.

4. Juhul kui lepinguosalised ei suuda kokku leppida ohututes ja vastuvõetavates veinivalmistustavades, võib kumbki lepinguosaline algatada artiklis 23 sätestatud vaidlustete lahendamismenetluse.

5. Lepinguosaline, kellele on esitatud taotlus loa saamiseks ja kes on täitnud kõik lõigetes 3 ja 4 osutatud menetlusnõuded, võib loa andmisest keelduda, kui artiklis 23 osutatud vaidluste lahendamise organ on otsustanud, et kõnealune veinivalmistustava või -viis ei vasta lõikes 2 osutatud nõuetele.

6. Lõikeid 1–5 kohaldatakse ka juhul, kui üks lepinguosaline:

a) taotleb teiselt lepinguosaliselt I lisas osutatud veinivalmistustava või -viisi suhtes väiksemate piirangutega ettekirjutusi või

b) kavatseb muudel kui tervisega seotud põhjustel keelata I lisas osutatud veinivalmistustava või -viisi või seada sellele piiravamad ettekirjutused.

7. Kui ühel lepinguosalisel on uue teabe alusel või olemasoleva teabe ümberhindamise tulemusel piisavalt põhjust arvata, et artiklis 5 osutatud lubatud veinivalmistustava või –viis või koostis või muu tootekirjeldus ohustab inimeste tervist, võib ta loa ajutiselt peatada või piirata selle veinivalmistustava või –viisi osas I lisas või protokollis loetletud ettekirjutusi. Teisele lepinguosalisele teatatakse sellest vähemalt neli nädalat enne peatamise või piirangu jõustumist ning märgitakse kõnealuse otsuse tegemise põhjused. Kui oht on tõsine, võib otsustada, et peatamine või piirang jõustuvad kohe. Sel juhul teatatakse sellest teisele lepinguosalisele kohe ning esitatakse põhjused.

8. Kui kohaldatakse lõiget 7, toimuvad konsultatsioonid lepinguosaliste vahel võimalikult kiiresti ning igal juhul kahe kuu jooksul, et võtta ühiselt otsustatud vajalikke meetmeid. Neid meetmeid võib võtta I lisa või protokolli muudatuste kujul. Juhul kui lepinguosalised ei suuda otsust teha, võib kumbki lepinguosaline algatada artiklis 23 sätestatud vaidluste lahendamismenetluse.

9. Lõike 4 sätteid kohaldatakse, ilma et see piiraks WTO asutamislepingu kohaseid lepinguosaliste õigusi. Lõikes 3 osutatud hindamisperioodi või artiklis 23 osutatud vaidluste lahendamismenetluse jooksul loobuvad lepinguosalised oma õigusest tugineda WTO asutamislepingu sätetele konsulteerimise ja vaidluste lahendamise kohta.

II JAOTIS

VEININIMEDE VASTASTIKUNE KAITSE JA SELLEGA SEOTUD KIRJELDUST JA ESITUSVIISI KÄSITLEVAD SÄTTED

Artikkel 7

Põhimõtted

1. Lepinguosalised tagavad vastavalt käesolevale lepingule lepinguosaliste territooriumilt pärit veinide identifitseerimiseks kasutatavate artiklis 8 osutatud nimede vastastikuse kaitse. Sel eesmärgil näeb kumbki lepinguosaline ette asjakohased õiguslikud vahendid tõhusa kaitse tagamiseks.

2. Kaitstud nimed:

a) ühenduse veininimede puhul:

i) on Lõuna-Aafrikas eranditult reserveeritud ühendusest pärit veinidele, mille suhtes neid kohaldatakse, ja

ii) neid ei või kasutada muul viisil kui ühenduse õigusnormides sätestatud tingimustel;

b) Lõuna-Aafrika veininimede puhul:

i) on ühenduses eranditult reserveeritud Lõuna-Aafrikast pärit veinidele, mille suhtes neid kohaldatakse, ja

ii) neid ei või kasutada muul viisil kui Lõuna-Aafrika õigusnormides sätestatud tingimustel.

3. Käesoleva lepinguga ettenähtud kaitsega keelatakse käesoleva lepingu alusel kaitstud tähiste mis tahes kasutamine veinide puhul, mis ei ole pärit tähistatud geograafilisest piirkonnast, isegi kui:

a) veini tegelik päritolu on märgitud;

b) geograafiline tähis on esitatud tõlgituna;

c) tähistele on lisatud märge, näiteks “liik”, “tüüp”, “laad”, “imitatsioon”, “meetod” vms.

4. Homonüümsete geograafilise tähiste puhul:

a) kui sellised käesoleva lepinguga kaitstud tähised on homonüümsed, tagatakse kaitse igale tähisele, tingimusel et seda on kasutatud traditsiooniliselt ja järjepidevalt ning tarbijat ei eksitata veini tegeliku päritolu osas;

b) kui sellised käesoleva lepingu alusel kaitstud tähised on homonüümsed väljaspool lepinguosaliste territooriumi asuvate geograafiliste piirkondade nimetustega, võib niisugust nimetust kasutada, et kirjeldada ja esitleda veini, mis on toodetud selles geograafilises piirkonnas, millele nimetus osutab, tingimusel et seda nimetust on traditsiooniliselt ja järjepidevalt kasutatud, selle vastavat kasutamist reguleerib päritoluriik ning tarbijates ei ole tekitatud vale arusaama, nagu pärineks see vein teise lepinguosalise territooriumilt.

5. Lepinguosalised võivad kindlaks määrata otstarbekohased kasutustingimused, mille alusel eristatakse lõikes 4 osutatud homonüümseid nimetusi, arvestades vajadust tagada asjaomaste tootjate õiglane kohtlemine ning pidades silmas, et tarbijaid ei eksitataks.

6. Käesoleva lepingu sätted ei tohi mingil viisil kahjustada ühegi isiku õigust kasutada äritegevuses enda või oma ärialase eelkäija nime, juhul kui seda nime ei kasutata viisil, mis tarbijaid eksitab.

7. Vastavalt käesolevale lepingule ei ole lepinguosalisel kohustust kaitsta teise lepinguosalise nimetust, mida ei kaitsta või mille kaitse on lõpetatud nende päritoluriigis, või mille kasutamisest selles riigis on loobutud.

8. Ühe lepinguosalise taotlusel uurib artiklis 19 osutatud ühiskomitee Lõuna-Aafrika ning ühenduse ja selle liikmesriikide vahetatud registrite põhjal lahendatavaid juhtumeid.

Kõnealuse uurimise põhjal lepivad lepinguosalised hiljemalt 30. septembril 2002 kokku järgmises:

a) tuleb teha otsus juhtumi lahendamise kohta, kui:

i) ühe lepinguosalise toote kaubamärk on identne või sarnane teatava geograafilise tähisega või teise lepinguosalise muu nimetusega, mis on kaitstud käesoleva lepinguga ning

ii) toote selliste kaubamärkide kasutamine eksitab tarbijaid kõnealuse toote tegeliku päritolu osas;

või

b) juhtumit ei käsitata konfliktsena.

Punkti a kohaldamisel lepivad lepinguosalised kokku kaubamärgi kõrvaldamises ning määravad mõistliku üleminekuaja, mil kaubamärkide samaaegne esinemine on võimalik.

Artikkel 8

Kaitstud nimed

Ilma et see piiraks artikli 9 ja protokolli kohaldamist, käsitatakse järgmisi nimesid veinide kaitstud päritolunimetustena:

a) ühendusest pärit veinide puhul:

i) viited kõnealuse veini päritoluliikmesriigi nimele,

ii) II lisas osutatud geograafilised tähised;

b) Lõuna-Aafrikast pärit veinide puhul:

i) nimi “Lõuna-Aafrika” või muud seda maad tähistavad nimed,

ii) II lisas osutatud geograafilised tähised.

Artikkel 9

Üleminekusätted portveini, šerri ja nendega seotud kaubamärkide kohta

Olenemata artiklitega 7 ja 8 ettenähtud kaitsest, nõustuvad lepinguosalised rakendama portveini ja šerrit käsitlevaid sätteid, millele osutatakse kõiki “Port” ja “Sherry” nimetust kasutavaid tooteid hõlmavas TDC lepingu X lisas.

Artikkel 10

Eksport

Ilma et see piiraks artikli 9 kohaldamist, võtavad lepinguosalised kõik vajalikud meetmed, et tagada juhul, kui lepinguosaliste territooriumilt pärit veine eksporditakse ja turustatakse väljaspool nende territooriumi, ei kasutata ühelt lepinguosalise territooriumilt pärit veini kirjeldamiseks ja esitlemiseks artiklis 8 osutatud teise lepinguosalise kaitstud nimetusi.

Artikkel 11

Kaitse laiendamine

Kummagi lepinguosalise asjakohaste õigusaktidega lubatud määral laieneb käesoleva lepinguga kehtestatud kaitsesoodustus füüsilistele ja juriidilistele isikutele ning tootjate, ettevõtjate ja tarbijate liitudele, ühingutele ja organisatsioonidele, mille peakontorid asuvad teise lepinguosalise territooriumil.

Artikkel 12

Jõustumine

1. Kui artikli 16 kohaselt määratud asjakohane pädev asutus leiab, et veini kirjelduse või esitusviisi puhul, eelkõige märgistuses, ametlikes äridokumentides või reklaamis, rikutakse käesolevat lepingut, kohaldavad lepinguosalised vajalikke haldusmeetmeid ja/või algatavad vajaduse korral kohtumenetluse, et võidelda kõlvatu konkurentsi vastu või vältida muul viisil kaitstud nimetuse väärkasutamist.

2. Lõikes 1 sätestatud meetmed võetakse eelkõige järgmistel juhtudel:

a) kui ühenduse või Lõuna-Aafrika õigusaktidega ettenähtud kirjelduste tõlkimisel teise lepinguosalise keelde või keeltesse saadakse sõnakuju, mis võiks tekitada segadust sel viisil kirjeldatud või esitletud veini päritolu, iseloomu või kvaliteedi osas;

b) kui kirjeldused, kaubamärgid, nimetused, pealdised või illustratsioonid, mis otseselt või kaudselt annavad ebaõiget või eksitavat teavet kõnealuse veini lähtekoha, päritolu, viinamarjasordi või tooraine kvaliteedi kohta, on esitatud mahutitel või pakendil, reklaamis või ametlikes või äridokumentides, mis sisaldavad või käsitlevad veine, mille nimetused on vastavalt käesolevale määrusele kaitstud;

c) kui pakendina kasutatakse mahuteid, mis on veini päritolu suhtes eksitavad.

3. Lõigetega 1 ja 2 ei piirata artiklis 11 osutatud isikute ja üksuste võimalusi võtta lepinguosaliste territooriumidel asjakohaseid meetmeid, sealhulgas võimalust pöörduda kohtu poole.

Artikkel 13

Muud siseriiklikud õigusaktid ning rahvusvahelised lepingud ja kokkulepped

Kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti, ei välistata käesoleva lepinguga lepinguosaliste õigust tagada käesoleva lepinguga kaitstud nimetuste suhtes oma siseriiklike õigusaktide või muude rahvusvaheliste lepingute ja kokkulepete alusel ulatuslikumat kaitset.

III JAOTIS

NÕUDED IMPORDISERTIFIKAATIDELE

Artikkel 14

Tõendusdokumendid ja analüüsiaruanne

1. Lepinguosalised lubavad importida veini oma vastavatele territooriumidele protokolliga ettenähtud impordi tõendusdokumente ja analüüsiaruandeid hõlmavate eeskirjade kohaselt.

2. Vastavalt artiklile 15 nõustub iga lepinguosaline mitte kohaldama teise lepinguosalise territooriumilt pärit veini impordi suhtes piiravamaid impordisertifikaadi nõudeid kui käesoleva lepinguga kehtestatud nõuded.

Artikkel 15

Kaitsemeetmed

1. Lepinguosalised jätavad endale õiguse kehtestada ajutisi täiendavaid tõendamisnõudeid õiguspärase avaliku korra huvides, näiteks tervise- või tarbijakaitse huvides või pettuste vastu võitlemiseks. Sellisel juhul antakse teisele lepinguosalisele piisava aja jooksul nõuetekohast teavet, mis võimaldab neid täiendavaid nõudeid täita.

2. Lepinguosalised lepivad kokku, et selliseid nõudeid ei rakendata kauem, kui on vaja sellele konkreetsele avaliku korraga seotud küsimusele reageerimiseks, mille tõttu neid rakendati.

IV JAOTIS

TÄITEVASUTUSTE VAHELINE VASTASTIKUNE ABI

Artikkel 16

Täitevasutused

1. Kumbki lepinguosaline määrab käesoleva lepingu rakendamise eest vastutavad asutused. Kui lepinguosaline määrab rohkem kui ühe pädeva asutuse, tagab ta kõnealuste asutuste töö kooskõlastamise. Sel eesmärgil määratakse üks kontaktasutus.

2. Lepinguosalised teatavad teineteisele lõikes 1 osutatud asutuste nimed ja aadressid hiljemalt kaks kuud pärast käesoleva lepingu jõustumist. Nende asutuste vahel toimub tihe ja otsene koostöö.

3. Lõikes 1 osutatud asutused püüavad käesoleva lepingu kohaldamisel üksteise abistamist tõhustada, et võidelda pettuse vastu.

Artikkel 17

Õigusrikkumine

1. Kui ühel artikli 16 kohaselt määratud asutusel on põhjust kahtlustada, et:

a) veinid, millega kaubeldakse või on kaubeldud Lõuna-Aafrika ja ühenduse vahel, ei vasta käesolevale lepingule või lepinguosaliste õigusnormidega ettenähtud sätetele ning

b) kõnealune rikkumine on eelkõige teise lepinguosalise huvides ja võib kaasa tuua haldusmeetmete võtmise või kohtumenetluse,

teavitab ta viivitamata teise lepinguosalise pädevaid asutusi ja kontaktasutust.

2. Lõike 1 kohaselt edastatavale teabele lisatakse ametlikud ning äri- või muud asjakohased dokumendid. Neis tuleks märkida, milliseid haldusmeetmeid võib vajaduse korral võtta või millist kohtumenetlust algatada. See teave sisaldab kõnealuse veini kohta eelkõige järgmisi üksikasju:

a) tootja ja isik, kelle käsutuses kõnealune vein on;

b) veini koostis ja organoleptilised omadused;

c) veini kirjeldus ja esitusviis;

d) tootmis- ja turustamiseeskirjade rikkumist käsitlevad üksikasjad.

V JAOTIS

LEPINGU RAKENDAMINE

Artikkel 18

Lepinguosaliste ülesanded

1. Lepinguosalised peavad kas otseselt või artikli 19 kohaselt loodud ühiskomitee kaudu ühendust kõikides küsimustes seoses käesoleva lepingu rakendamise ja toimimisega.

2. Lepinguosalised teevad eelkõige järgmist:

a) muudavad vastastikusel kokkuleppel lisasid ja protokolli nii, et võetakse arvesse kõiki muudatusi lepingupoolte õigusaktides;

b) kehtestavad vastastikusel kokkuleppel artikli 7 lõikes 5 osutatud kasutustingimused;

c) otsustavad vastastikusel kokkuleppel muuta I lisa või protokolli vastavalt I jaotisele;

d) määravad vastastikusel kokkuleppel protokollis kindlaks artikli 14 lõikes 1 osutatud eritingimused;

e) otsustavad vastastikusel kokkuleppel muuta protokolli, et määrata kindlaks artiklis 5 osutatud nõuded koostisele ja tootele;

f) teavitavad üksteist kavatsusest teha otsuseid uute määruste vastuvõtmise kohta või muudatuste tegemise kohta avalikku huvi pakkuvates olemasolevates määrustes, näiteks tervise- või tarbijakaitset käsitlevates määrustes, millel on mõju veinisektorile;

g) teavitavad üksteist käesoleva lepingu kohaldamisega seotud seadusandlikest meetmetest, haldusmeetmetest ja juriidilistest otsustest ning nende otsuste alusel vastuvõetud meetmetest.

Artikkel 19

Ühiskomitee

1. Luuakse ühiskomitee, mis koosneb ühenduse ja Lõuna-Aafrika esindajatest. Ühiskomitee tuleb kokku ühe lepinguosalise taotlusel vastavalt lepingu rakendamise nõuetele vaheldumisi ühenduses ja Lõuna-Aafrikas lepinguosaliste vahel kokku lepitud ajal ja kohas.

2. Ühiskomitee hoolitseb käesoleva lepingu nõuetekohase toimimise eest ning käsitleb kõiki lepingu kohaldamisega seotud küsimusi.

Eelkõige võib ühiskomitee anda soovitusi, mis aitavad kaasa käesoleva lepingu eesmärkide saavutamisele.

3. Ühiskomitee lihtsustab sidepidamist ja teabevahetust, et optimeerida käesoleva lepingu toimimist.

4. Ühiskomitee esitab veinisektoris vastastikust huvi pakkuvate küsimuste kohta ettepanekuid.

VI JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 20

Transiit – väikesed kogused

Käesoleva lepingu I, II ja III jaotist ei kohaldata veinide suhtes, mis:

a) viiakse transiitveosena läbi ühe lepinguosalise territooriumi või

b) on pärit ühe lepinguosalise territooriumilt ja mida lepinguosalised saadavad teineteisele väikestes kogustes protokollis kehtestatud tingimustel ja korras.

Artikkel 21

Territoriaalne kohaldatavus

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingut kõnealuses lepingus sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt Lõuna-Aafrika põhiseadusega määratletud Lõuna-Aafrika territooriumide suhtes.

Artikkel 22

Lepingu mittetäitmine

1. Kui üks lepinguosaline on arvamusel, et teine lepinguosaline ei ole täitnud käesolevast lepingust tulenevat kohustust, esitab ta teisele lepinguosalise asjakohase kirjaliku teatise. Kõnealuse teatega võib teiselt lepinguosaliselt nõuda konsultatsioonide alustamist kindlaksmääratava ajavahemiku jooksul.

2. Lepinguosaline, kes taotleb konsultatsioone, esitab teisele lepinguosalisele kõik andmed, mis on vajalikud kõnealuse juhtumi üksikasjalikuks läbivaatamiseks.

3. Kui mis tahes viivitus võiks ohustada inimeste tervist või kahjustada pettuste vältimiseks võetud meetmete tõhusust, võib asjakohaseid ajutisi kaitsemeetmeid võtta eelnevate konsultatsioonideta, tingimusel et konsultatsioonid toimuvad võimalikult kiiresti pärast kõnealuste meetmete võtmist.

4. Kui lepinguosalised ei jõua lõigetes 1 ja 3 sätestatud konsultatsioonide järel kokkuleppele:

a) võib lepinguosaline, kes taotles konsultatsioone või kes on võtnud lõikes 3 osutatud meetmeid, võtta asjakohaseid kaitsemeetmeid, mis võimaldavad käesolevat lepingut nõuetekohaselt kohaldada;

b) võib kumbki lepinguosaline algatada artiklis 23 sätestatud vaidluste lahendamismenetluse.

Artikkel 23

Vaidluste lahendamismenetlus

1. Lepinguosaline võib suunata käesoleva lepingu kohaldamisega või tõlgendamisega seotud vaidlused asutusele, mis vastab teise lepinguosalise poolt heakskiidu saamise tingimustele.

2. Lõikes 1 osutatud asutus võib vaidluse lahendada oma otsusega.

3. Lepinguosalised peavad võtma meetmeid lõikes 2 osutatud otsuse täitmiseks.

4. Kui vaidlust ei ole võimalik lahendada lõike 2 kohaselt, võib kumbki lepinguosaline teatada teisele vahekohtuniku määramisest, mille järel peab teine lepinguosaline määrama teise vahekohtuniku kahe kuu jooksul pärast sellise teate saamist.

5. Lõike 4 kohaselt määratud vahekohtunikud määravad kolmanda vahekohtuniku, et uurida vaidlust koos kahe teise vahekohtunikuga.

6. Kolm vahekohtunikku teevad häälteenamuse alusel otsuse vähemalt 12 kuu jooksul.

7. Lepinguosalised peavad võtma meetmeid lõikes 6 osutatud otsuse täitmiseks.

Artikkel 24