U. X. Xonqulov matematikaning stoxastika


  To‘la  ehtimollik  formulasi



Download 1,93 Mb.
Pdf ko'rish
bet69/110
Sana29.12.2021
Hajmi1,93 Mb.
#76966
1   ...   65   66   67   68   69   70   71   72   ...   110
Bog'liq
kombinatika, ehtimol

2.3.  To‘la  ehtimollik  formulasi.  Biror 
   hodisa     ta  juft-jufti 
bilan  birgalikda  bo„lmagan  ixtiyoriy 
 
 
   
 
       
 
  hodisalarning  bittasi 
bilangina ro„y beradigan bo„lsin, ya‟ni 
 
 
 
 
   , 
      
    ⋃  
 
       
 
                  
̅̅̅̅̅ 
 
   
     
Bu yerda  
 
 
   
 
       
 
 hodisalarning to„la guruhini tashkil qiladi 
va  ularni  gipotezalar  deb  ataymiz.  Bu  gipotezalarning  ehtimollari 
   
 
      
 
          
 
   va  ular  ro„y  berganda     hodisaning  shartli 
ehtimollari 
 
 
 
      
 
 
          
 
 
     berilgan  bo„lsin.  U  holda    
hodisaning ro„y berish ehtimolligi  to„la ehtimollik deb ataluvchi ushbu 
formuladan topiladi: 
       ∑    
 
  
 
 
   
 
   
 
Isboti: 
 
 
   
 
       
 
  hodisalarning  to„la  guruhini  tashkil  qilgani 
uchun: 
    ⋃   
 
    
 
    
 
        
 
 
   
  
 
 
   
 
       
 
 hodisalar birgalikda bo„lmagani uchun 
  
 
    
 
        
 
 
hodisalar  ham  juft-jufti  bilan  birgalikda  bo„lmaydi.  Bularga 
hodisalarning ko„paytmasi va yig„indisi teoremalarini qo„llasak,  
 
           
 
        
 
            
 
       
 
  
 
 
      
    
 
  
 
 
              
 
  
 
 
      ∑    
 
  
 
 
   
 
   
 
kelib chiqadi. 


 
90 
Xususiy  holda 
   hodisaning  ehtimolligi        ̅  birgalikda 
bo„lmagan hodisalarning ehtimollari yig„indisi 
                   ̅  
kabi ifodalanib, uni Eyler -Venn diagramasida quyidagicha tasvirlanadi: 
  
 
 
1-rasm. 
 
Bunday  ifodalash 
  hodisani   va  ̅ ikkita birgalikda bo„lmagan 
qismlarga ajratish usulidir. Bu yerda  
  hodisa   hodisa  yoki  ̅ hodisa 
ro„y berganda ro„y berib, ammo ikkalaisi bilan bir vaqtda ro„y bermaydi. 
Demak, 
   hodisani  birgalikda  bo„lmagan       ̅     ̅       ̅ ̅ 
hodisalarning yig„indisi shaklida ham yozish mumkin:  
                    ̅          ̅        ̅ ̅  
1-misol.  Ichida  ikkita  shar  bo„lgan  idishga  bitta  oq  shar  solinib, 
shundan  so„ng  idishdan  tavakkaliga  bitta  shar  olindi.  Olingan  sharning 
oq  bo„lish  hodisasining  ehtimolini  toping.  (dastlabki  tartibdagi  sharlar-
ning rangi to„g„risidagi taxminlar teng imkoniyatli). 
Yechish. 
  ‒ oq shar olinganlik hodisasi. 
 
 
  dastlabki tarkibda oq shar yo„q. 
 
 
  dastlabki tarkibda oq shar bor. 
 
 
  dastlabki tarkibda ikkalasi ham oq shar. 
Shartga ko„ra, 
   
 
       
 
       
 
   
 
 
 
va  
 
 
 
 
     
 
 
    
 
 
     
 
 
    
 
 
               
 
    
 
    
 
 
bo„lgani uchun, to„la ehtimollik formulasiga ko„ra, 
      
 
 


Download 1,93 Mb.

Do'stlaringiz bilan baham:
1   ...   65   66   67   68   69   70   71   72   ...   110




Ma'lumotlar bazasi mualliflik huquqi bilan himoyalangan ©hozir.org 2024
ma'muriyatiga murojaat qiling

kiriting | ro'yxatdan o'tish
    Bosh sahifa
юртда тантана
Боғда битган
Бугун юртда
Эшитганлар жилманглар
Эшитмадим деманглар
битган бодомлар
Yangiariq tumani
qitish marakazi
Raqamli texnologiyalar
ilishida muhokamadan
tasdiqqa tavsiya
tavsiya etilgan
iqtisodiyot kafedrasi
steiermarkischen landesregierung
asarlaringizni yuboring
o'zingizning asarlaringizni
Iltimos faqat
faqat o'zingizning
steierm rkischen
landesregierung fachabteilung
rkischen landesregierung
hamshira loyihasi
loyihasi mavsum
faolyatining oqibatlari
asosiy adabiyotlar
fakulteti ahborot
ahborot havfsizligi
havfsizligi kafedrasi
fanidan bo’yicha
fakulteti iqtisodiyot
boshqaruv fakulteti
chiqarishda boshqaruv
ishlab chiqarishda
iqtisodiyot fakultet
multiservis tarmoqlari
fanidan asosiy
Uzbek fanidan
mavzulari potok
asosidagi multiservis
'aliyyil a'ziym
billahil 'aliyyil
illaa billahil
quvvata illaa
falah' deganida
Kompyuter savodxonligi
bo’yicha mustaqil
'alal falah'
Hayya 'alal
'alas soloh
Hayya 'alas
mavsum boyicha


yuklab olish