Tema:Ózbekistan bazaar ekanomikasina ótiw jolı,huqıqiy tiykarlari hán bazar infrastrukturasin jaratiw Joba: Bazar ekonomikasına ótiw “Ózbek modeli” nelerge tayanadı Bazar infrastrukturasin jaratiw



Download 80,45 Kb.
bet2/8
Sana24.03.2022
Hajmi80,45 Kb.
#507905
1   2   3   4   5   6   7   8
Bog'liq
huquq 3333333333333333

Bul jól - úsh tárepten ibarat:
1. Sosiallıq tárepten jóneltirilgen bazar ekonomikası milliy ulgisi mánisiniń xarak-teristikası;
2. Qatań oraylastırılǵan basqarıw - buyrıqpazlıq sistemasınan xojalıq júrgiziwdiń bazar katnasıklarına tiykarlanǵan jólına ótiwdiń eń zárúrli prinsipleri;
3. Ekonomikalıq reformalardı ámelge asırıwdıń, ashkaralıqtan shıǵıp alıwdıń, túraqlılıqtı hám zárúrli sosiallıq - ekonomikalıq rawajlanıwdı támiyinlewdiń anıq baǵdarları.
Sosiallıq tárepten jóneltirilgen bazar ekonomikasınıń milliy úlgisi haqqında qıs-qasha toqtalıp ótsek.
Sosiallıq tarawǵa jóneltirilgen bazar ekonomikası Ózbekstanıń mámleketlik suverenitettiń ekonomikalıq negizi sıpatında alınǵan, ol Respublika sosiallıq rawajlanıwınıń házirgi basqıshına hámde ózine xos sharayatına kóp dárejede múwapıq keledi”
Bul jól - materiallıq, tariyxıy, ekonomikalıq hám tábiyiy ayırıqshalıqlardı esapqa alıp jáhán tájiriybesin úyrengen halda sosiallıq - ekonomikalıq túraqlılıqtı támiyinlew arqalı sosiallıq qorǵawdı kúsheytirgen halda evolyucion tárzde basqıshpa - basqısh rawajlanǵan bazar ekonomikasına ótiwden ibarat.
Ózbekstan bazar ekonomikasınıń dáslepki formalarına emes, bálki sosiallıq jóneltirilgen bazar ekonomikasına ótiwdi maqsetin qoydı, sebebi onıń ushın ol jaǵdayda tóplanǵan tájiriybe, ekonomikalıq, tábiyiy hám ilimiy potensial ámeldegi.
Sosiallıq jóneltirilgen bazar - ekonomikalıq erkinlikke, hár qıylı - koriniste múlk formalarınıń teń xuqıqlıgına, jetilisken básekine, dáramatlar jámiyet aǵzalarınıń hár qıylı qatlamların inabatqa alǵan túrde bóliwleniwine tiykarlanǵan halda mámleketlik hám bazar óz xızmetleri menen sosiallıq - ekonomikalıq rawajlanıwdı támiyinleydi. Yagnıy, bul sistema sosial hám ekonomikalıq qatnasıqlar sintezinen (ekonomikalıq erkinlik penen sosiallıq kepillikler, sosiallıq ádalat boyınsha máseleler birge hal etiliwi menen sosiallıq jóneltirilgen bazar rejeli hám klassik bazardan parıq etedi) ibarat. Bazar ekonomikasını qáliplestiriwde hám oǵan bas-qıshpa - basqısh ótiwde Ózbekstannıń ózine xos bolǵan qásiyetleri hám shárt - sharayatlardı inabatqa alıw “Ózbek modeli” niń tiykarǵı mazmun - mánisin qúraydı. Bul ayırıqshalıqlar tómen-degilerden ibarat:
1. Respublika qolay geografiyalıq - siyasiy pozisiyaǵa iye (Ózbekstan aymaǵı tariytan eń áyyemgi sawda jólı tutaskan jay, házir da Ózbekstan Oraylıq Aziyada óz betinshe energetika hám suw sistemalarına iye bolıp, qońsılas Respublikalardı baylaw buwın wazıypasın oteydi. Búgingi kúnde hár qıylı tarawlarda milliy máplerdi birles-tiriwshi ózine xos regionlıq orayǵa aylanıwı ushın ol jaǵdayda barlıq shárt – sharayat-lar ámeldegi.)
2. Tábiyiy ıqlım sharayatlarınıń ózine xoslıǵı (Ózbekstanda reformalardı ámelge asırıw jóllıq hám oǵan jantasıwlardı tańlap alıwǵa tábiyiy sharayatlar sheshiwshi tásir kórsetedi. Íqlımnıń diyxanshılıq ushın qolaylıǵı, usınıń menen birge, suw resursla-rınıń sheklengenligi, awıl xojalıǵıda paxtashılıqtıń jetekshi orın ielewi).
3. Milliy -túrmıs táriziniń ózine xosligi (Bazar qatnasıqlarına ótiwdiń óz jólın tańlap alıw xalıqtıń oylaw hám milliy - tariyxıy turmıs tárizin, xalıq dástúrlerin hám úrp - ádetlerin hár tárepleme itibarǵa alıwı júdá zárúrli bolıp tabıladı.)
4. Respublikada demografik jaǵday oǵada zárúrli ayrıqshalıqlardan biri bolıp tabıladı (Xalıq hám miynet resurslarınıń joqarı pát penen ósiwi, 60% ten kóbirek xalıqtıń awıllarda jasap kelgenligi, xalıqtıń yarımınan kóplegenin - balalar, oqıwshı jaslar, nafaqadarlar yaǵnıy sosiallıq qorǵawǵa záriwliler shólkemlestiriwi).
5. Respublika milliy quramınıń ayırıqshalıǵı (Xalıqtıń 80% ten kóplegenin ózbekler qúraydı, 100 den artıq hár qıylı millet wákilleri jasaydı. Bul qúdiretli faktor bo-lıp, Respublikanı jáhán hám jamiyetine qosılıwına qolay sharayat jaratadı).
6. Islam faktorı - diniy dástúrler menen xalıq dástúrleriniń barlıqlıgınıng ózine xoslıgı (Iyman - ıqtıqattıń ústinligi, Islam dininiń túrmıs formasındaǵı ústinligi).
7. Respublikada uzaq waqıt xalıq xojalıǵı bir tárepleme - shiyki onim bazası sıpa-tında rawajlanǵanlıǵı (Sovet dáwirinde birlespe kóleminde payda bolǵan miynet bólistiriwi Ózbekstan ekonomikasın bir tárepleme rawajlanıwına alıp kelgen).
8. Ámeldegi potentsialdıń ayırıqshalıǵı (Ózbekstan joqarı ekonomikalıq, tábiyiy, ilimiy, miynet potensialına iye).
Ózbekstan bazar ekonomikasına ótiw jolınıń (ulgisiniń) ekinshi strukturalıq bólegi - Ózbekstan mámleketlik qurılısı hám ekonomikasın reformalaw program-masınıń ózine xoslıǵı esaplanadı. Sebebi ol Ózbekstannıń bazar qatnasıqlarına ótiwiniń eń zárúrli prinsiplerin óz ishine aladı. Ótiw dáwiri siyasatı áne sol prin-siplerge tayanadı. Olar:

Download 80,45 Kb.

Do'stlaringiz bilan baham:
1   2   3   4   5   6   7   8




Ma'lumotlar bazasi mualliflik huquqi bilan himoyalangan ©hozir.org 2024
ma'muriyatiga murojaat qiling

kiriting | ro'yxatdan o'tish
    Bosh sahifa
юртда тантана
Боғда битган
Бугун юртда
Эшитганлар жилманглар
Эшитмадим деманглар
битган бодомлар
Yangiariq tumani
qitish marakazi
Raqamli texnologiyalar
ilishida muhokamadan
tasdiqqa tavsiya
tavsiya etilgan
iqtisodiyot kafedrasi
steiermarkischen landesregierung
asarlaringizni yuboring
o'zingizning asarlaringizni
Iltimos faqat
faqat o'zingizning
steierm rkischen
landesregierung fachabteilung
rkischen landesregierung
hamshira loyihasi
loyihasi mavsum
faolyatining oqibatlari
asosiy adabiyotlar
fakulteti ahborot
ahborot havfsizligi
havfsizligi kafedrasi
fanidan bo’yicha
fakulteti iqtisodiyot
boshqaruv fakulteti
chiqarishda boshqaruv
ishlab chiqarishda
iqtisodiyot fakultet
multiservis tarmoqlari
fanidan asosiy
Uzbek fanidan
mavzulari potok
asosidagi multiservis
'aliyyil a'ziym
billahil 'aliyyil
illaa billahil
quvvata illaa
falah' deganida
Kompyuter savodxonligi
bo’yicha mustaqil
'alal falah'
Hayya 'alal
'alas soloh
Hayya 'alas
mavsum boyicha


yuklab olish