Tema: Óspirimlik dáwirinde shet tilin úyreniwde júzege keletuǵın qıyınshılıqlardıń psixologiyalıq qásiyetleri

Tema: Óspirimlik dáwirinde shet tilin úyreniwde júzege keletuǵın qıyınshılıqlardıń psixologiyalıq qásiyetleri.

Joba
Kirisiw

1-bap. Óspirimlik dáwirinde shet tilin úyreniw degi tabıs hám qıyınshılıqlardıń psixologiyalıq shárt-shárayatlari………………………. 5.
1. 1. Shet tilin ózlestiriw degi tabıs faktorları ……………………………………………………………………………5
1. 2. Óspirimlerdiń jeke hám emotsional-shıdamlılıqlik salasınıń qásiyetleri……………………………………………………………..13
1. 3. Óspirimlik dáwirinde anglichan tilin úyretiwdiń ayriqsha qásiyetleri haqqında ……………………………………………………………16
1. 4. Sóylew iskerliginiń hár túrlı túrlerinde anglichan tilin úyreniw degi qıyınshılıqlar ……………………………………………………. …20
2-bap
2. 1. Eksperimental izertlew usılları hám tártipleriniń xarakteristikai………………………………………………………..51
2. 2. Óspirimlerdiń kognitiv processlerin úyreniw boyınsha eksperimental maǵlıwmatlardı analiz qılıw…………………………..53
2. 3. Óspirimlerdiń tálim motivatsiyasın úyreniw boyınsha eksperimental maǵlıwmatlardı analiz qılıw ………………………………………………. 65

Juwmaq …………………………………………………………………. 67

Paydalanılǵan ádebiyatlar dizimi…………………………………..68

Qosımsha…………………………………………………………. 70

Kirisiw.
Sońǵı jıllarda jámiyet jedel rawajlanıp atırǵanlıǵı sebepli anglichan tilin úyreniwge qızıǵıwshılıq artıp barıp atır. Bul pánni úyreniw qálewi kóp sebeplerge baylanıslı bolıp, olardan biri dúnya boylap sayaxat qılıw, túrli mámleketler hám mádeniyatlar wákilleri menen ushırasıw qálewi. Óytkeni anglichan tili xalıq aralıq til bolıp tabıladı. Sol sebepli ol qanday mektepte oqıtıladı.
Biraq, hámme balalar bunı demde ózlestira almaydı. Kóbinese hár qıylı qáteler bar. Kóbinese olar balanıń ingliz hám orıs tillerin salıstırıwı sebepli payda boladı. Biraq barlıq oqıtıwshılar bunday qátelerden etip tuwrı qutılıwdı biliwmeydi. Sol sebepli biz bul maqalada anglichan tilin úyreniw degi qıyınshılıqlar jáne bul qıyınshılıqlardı saplastırıw jollarına itibar qaratamız.
Anglichan tilin úyreniw degi qıyınshılıqlar mashqalası Artemov v. A., Belyaev B. v., Zimnyaya I. A. sıyaqlı kóplegen psixologlar tárepinen úyrenilgen. Olar anglichan tilin úyreniw degi qıyınshılıqlardıń tiykarǵı sebebi onıń ayriqsha dúzilisi menen ana tiliniń, biziń jaǵdaylarımızda orıs tiliniń dúzilisi ortasındaǵı parq dep esaplawdı. Bul psixologlar balalar óz ana tilleriniń kóplegen hádiyselerin anglichan tiline ótkeziwine ıseniwdi.
Maxseti: Bul dissertatsiya zamanagóy óspirimler ortasında anglichan tilin úyreniw degi tabıs hám qıyınshılıqlardıń psixologiyalıq shártlerin anıqlawdan ibarat.
Anglichan tilin úyreniw degi tabıs yamasa qıyınshılıqlardıń psixologiyalıq shártleri astında biz bul iskerlik turining nátiyjeli yamasa nátiyjesiz rawajlanıwın belgileytuǵın faktorlar kompleksin názerde qamtımız. Bul faktorlardı 2 túrge bolıw múmkin: sırtqı hám ishki.
Sırtqı faktorlarǵa, birinshi náwbette, bul processni qurıw shártleri, mısalı, sanitariya -gigiyena normalarına ámel qılıw ; balanıń tálim processinde aktiv qatnası ; oqıwshınıń sabaqtaǵı aktivligin hám olarǵa basshılıq etiwshi oqıtıwshınıń mamanlıǵın baqlaw.
Ishki faktorlarǵa studentlerdiń individual qásiyetleri kiredi. Shet tilin ózlestiriw ushın birpara tug'ma shártler menen bir qatarda, onıń tabısına rawajlanıwı kerek bolǵan málim intellektual funktsiyalar da tásir etedi.
Psixik funktsiyalardı 3 gruppaǵa bolıw múmkin:
Birinshi gruppaǵa hár qanday til hám sóylewdi ózlestiriw menen tikkeley baylanıslı bolǵan intellektual processler hám jeke ayrıqshalıqlardı kirgiziw kerek: awızsha pikirlew, awızsha yad, lingvistik tájiriybe (adam tárepinen bir yamasa bir tarawda tóplanǵan bilim, kónlikpe hám qábiletlerdiń sintezi). kóbirek tillerdi biladi jáne onıń ulıwma turmıslıq tájiriybesiniń bir bólegi bolıp tabıladı).). Bul psixik hádiyseler hám ayrıqshalıqlar psixikaning awızsha yamasa lingvistik strukturalıq bólimlerine tiyisli bolıwı múmkin.
Ekinshi gruppaǵa tildi ózlestiriwge tikkeley bolmaǵan tásir kórsetetuǵın psixikaning elementleri kiredi, yaǵnıy.psixikaning noverbal yamasa ekstralingvistik komponentleri. Bularǵa, mısalı, túrli xarakter qásiyetleri (shıdamlılıqlik, sezimiy), psixik funktsiyalardıń ayırım túrleri hám qásiyetleri, awızsha bolmaǵan aqıl menen baylanıslı bolǵan insannıń ómiriy tájiriybesi kiredi.
Shet tilin ózlestiriw qábiletine bul eki gruppadan tısqarı hár qıylı awızsha hám noverbal motivlar, sonıń menen birge, onıń ulıwma úyreniw qábiletlerinde sintezlangan hár qıylı insan qábiletleri tásir etedi.