Tema. Mektepge shekemgi tálim shólkemi hám olardı shólkemlestiriw. Joba

2. Mámleket mektepge shekemgi tálim shólkeminde tálim-tárbiya processi qatnasıwshıları.
Mámleket mektepge shekem talim shólkeminde balalar, ata-analar, pedagog xızmetkerler hám qáwenderlik keńesi azolari talim-tárbiya procesiniń urıs qatnasıwshısıları esaplanadı.
Mámleket mektepge shekem talim shólkeminde qáwenderlik keńesleri shólkemlestiriledi, olardı saylaw tártibi hám olardıń kepillikleri mámleket mektepge shekem talim shólkeminiń ustavida belgilenedi.
Mámleket mektepge shekemgi tálim shólkemi qáwenderlik sovetiniń iskerligi Ózbekistan Respublikası Mektepge shekemgi tálim ministrligi tárepinen tastıyıqlanatuǵın úlgili qaǵıyda tiykarında ámelge asıriladı.
Balalardı qabıllawda mámleket mektepge shekemgi talim shólkemi ata-analardı óz ustavi, kún tártibi, talim-tárbiya programmaları hám basqa hújjetler menen tanıstırıwı shárt.
Mámleket mektepge shekem talim shólkemi menen ata-analar ortasidagi ozaro munasábetler shártnama menen tártiplestiriledi. Ata-analar menen dúzilgen shártnama balalardıń mámleket mektepge shekem talim shólkeminde bolıwı waqtın, talim-tárbiya procesin shólkemlestiriwde táreplerdiń huqıqları, minnetlemeleri hám de juwapkershiligin az ishine aladı.
Ata-analar:
az balaları ushın talim-tárbiya formaların, mámleket mektepge shekem talim shólkeminde talim beriw tilin tańlaw ;
mámleket mektepge shekem talim shólkeminde balalarǵa talim-tárbiya beriw ushın zárúr shárt-shárayatlar jaratılıwın hám de balanıń shaxsına salıstırǵanda húrmet menen munasábette bolishni talap qılıw ;
shólkem menen dúzilgen shártnama shártlerinde belgilengen tártipte kún dawamında oziga qolay bolǵan waqıtta balalardı mámleket mektepge shekem talim shólkeminen alıp ketiw huqıqına iye.
Ata-analar nızam hújjetlerine hám shártnamaǵa muwapıq basqa huqıqlarǵa da iye bolıwları múmkin.
Ata-analar tómendegilerge májbúr:
belgilengen normativliklerge muwapıq balanıń mámleket mektepge shekem talim shólkeminde bolǵan dáwiri ushın badal tolovini az waqtında tolash;
balalardıń tolıq túrde awqatlanıwın, olarda jeke gigiena konikmalari qáliplestirilishini qatiy gúzetip barıw, balanı mámleket mektepge shekem talim shólkemine ıqshamlı kiyingan halda alıp keliw.
Ata-analar nızam hújjetlerine hám shártnamaǵa muwapıq basqa minnetlemeler de alıwları múmkin.
Mámleket mektepge shekem talim shólkemi tárbiyalaniwshisi hám xızmetkerleri ortasidagi munasábetler ozaro sheriklik, balanıń shaxsın húrmet qılıw hám oǵan jeke qásiyetlerine muwapıq rawajlanıwı ushın erkinlik beriw tiykarında alıp barıladı.
Mámleket mektepge shekem talim shólkemine xızmetkerlerdi jumısqa qabıllaw belgilengen tártipte tastıyıqlanatuǵın úlgili shtatlar kesteine muwapıq ámelge asıriladı.
Tiyisli pedagogikalıq malumotga, kásiplik tayarlıqqa hám joqarı etikalıq sapalarǵa iye bolǵan shaxslar mámleket mektepge shekem talim shólkeminde pedagogikalıq iskerlik menen shugullanish huqıqına iye.
Sud hukmi menen yamasa medicinalıq nátiyjege muwapıq pedagogikalıq iskerlik menen shugullanishi qadaǵan etilgen adamlardıń bul iskerlik menen shugullanishiga jal qoyilmaydi.
Mámleket mektepge shekem talim shólkemi xızmetkerleriniń huqıqları, minnetlemeleri hám jeńillikleri nızam hújjetlerinde, mámleket mektepge shekem talim shólkemi ustavida, sonıń menen birge miynet shártnamasında belgilenedi.
Xızmetkerlerdiń wazıypaları lawazım jarıqnaması hám tarmaq tarif-ilmiy tájriybe malumotnomasida belgilep qoyiladi.
Mámleket mektepge shekem talim shólkeminiń pedagog xızmetkerleri tómendegi huqıqlarǵa iye:
mámleket mektepge shekem talim shólkemin basqarıwda az ustavida belgilenetuǵın tártipte qatnasıw ;
az kásiplik shani hám salawatın qorǵaw.
Pedagog xızmetkerler nızam hújjetlerine muwapıq basqa huqıqlarǵa da iye bolıwı múmkin.
Pedagog xızmetkerler tómendegilerge májbúr:
talim-tárbiya procesine zamanagóy talim programmaların qollanıw etiw;
ilgor shet el tájiriybeni esapqa alǵan halda balalardı hár tárepleme intellektuallıq, etikalıq, estetik hám fizikalıq rawajlandırıw boyicha oziga júkletilgen wazıypalar sheńberinde shárt-shárayatlar jaratıw ;
balalarǵa joqarı professional dárejede talim-tárbiya beriw arqalı mektepge shekem talim sapasın asırıw ;
pedagog etika -odobiga ámel qılıw, balanıń salawatın húrmet qılıw, balalardı qısıwdan qorǵaw, olardı miynetke, ata-anaǵa húrmet, átirap -ortalıqqa ıqtıyatlılıq menen munasábette bolish ruwxında tárbiyalaw ;
ozining kásiplik konikmalarini hám pedagogikalıq sheberligin turaqlı túrde jetilistiriw hám de belgilengen múddetlerde az mamanlıǵın asırıp barıw.
Pedagog xızmetkerler nızam hújjetlerine muwapıq basqa minnetlemeler de alıwı múmkin.
Mámleket mektepge shekem talim shólkemi xızmetkerlerine mıynet haqı muǵdarları (lawazım is haqıları ) nızam hújjetlerine muwapıq belgilenedi. Shólkem basshısı pedagog xızmetkerlerdi ragbatlantirish maqsetinde ústemeler, qasımcha aqsha hám de taǵı basqa tolovlar túri hám muǵdarların mıynet haqına yonaltiriladigan ámeldegi mablaglar sheńberinde belgileydi.
Mámleket mektepge shekem talim shólkemindegi pedagog xızmetkerler belgilengen tártipte sogliqni saqlaw mákemelerinde biypul medicinalıq korikdan otkaziladi.