Тема 1: Xojalıq júritiwshi sub’ektler finansınıń mánisi hám funksiyaları

2. Finanslɪq hámde strategiyalɪq rejelestiriw ámeliyatɪ

Kompaniyanɪń strategiyalɪq planɪ bul akcionerdiń shaxsiy byudjetin maksimallastɪrɪw esaplanadɪ. Bul strategiyalɪq plan da uzaq ham qɪsqa kólemdegi finanslɪq rejelerdi talap etedi. Naq pul hám ónim byudjeti kibi byudjetler, bul rejelestiriwdegi maǵlɪwmatlardɪ basqarɪwda isletiledi, sol waqɪtta orɪnlaw ólshemleri strategiyalɪq maqsetke qaray rawajlanɪwdɪ ańlatadɪ.

Strategiya bul kompaniya erisiwdi qálep atɪrǵan maqset esaplanadɪ. Investiciya imkaniyatlarɪ kompaniyanɪń investiciya strategiyalarɪn óz ishine aladɪ.
Bas menedjer, direktorlar keńesi qadaǵalawɪ astɪnda, kompaniyanɪń investiciya qararlarɪna qaraydɪ hám finanslastɪrɪw rejelerin dúzedi. Byudjetlestiriw, resurslar rejesin dúziw hám keleshek ushɪn qarjɪlardɪń isletiliwi esaplanadɪ. Byudjetlestiriw ham ekonomikalɪq ham buxgalteriya maǵlɪwmatlarɪn talap etedi. Ekonomikalɪq analizler marketing hám keleshektegi sawda ushɪn ónim analizin óz ishine aladɪ hám esap texnikalarɪ, ólshew asbabɪ sɪpatɪnda isletiledi: Biraq, neler bolǵanɪn juwmaq shɪǵarɪw ornɪna, kompaniyalar buxgalteriyadan keleshekte ne bolɪwɪn boljaw ushɪn paydalanadɪ.
Rejeler nátiyje beriwdi baslaǵanda, menejment nelerge erisilgenin neler tiykarɪnda rejelestirilgenine salɪstɪradɪ. Komnaiyalar tómendegi aldɪnala -auditlew sistemasɪnan paydalanadɪ:

• 
  Menejment orɪnlanɪwɪn bahalaw.
  
• 
  Real nátiyjelerdi rejelestirilgen nátiyjeler menen salɪstɪrɪw.
  
• 
  Rejelestiriw basqɪshɪnɪń nátiyjeliligin bahalaw.
  

Bul bólimniń maqseti strategiyalɪq rejelestiriwdi hámde qanday etip finanslɪq rejelestiriw hám byudjetlestiriw bul basqɪshta isletiliwin túsindiriwden ibarat.
Strategiya hám qun - strategiyalɪq reje bul kompaniya erisiwdi maqset qɪlǵan reje esaplanadɪ hám hár qanday óziniń resurslarɪn eń maksimal isletiw ushɪn qoyɪwdɪ óz ishine alatuǵɪn. Bul strategiyalɪq rejede metodika kompaniya bahasɪna investiciya qoyɪwdɪ óz ishine aladɪ. Qun qosɪwdɪń jolɪ bul paydalɪ proektlerdi finanslɪq qollap quwatlaw esaplanadɪ.
Salɪstɪrɪw hám báseki ústinligi - Salɪstɪrɪw ústinligi bul – ónim hám servislerdi jetkerip beriwdegi baha jaǵɪnan bir kompaniyanɪń basqalarɪ ústinen ústinligi sanaladɪ. Máselen, Wall-Mart dúkanlarɪ óziniń tovarlarɪ tarqatɪw sistemasɪ arqalɪ basqa básekileslerinen (máselen, Kmart) tan uzaq jɪllar dawamɪnda ústinlikke erisip kelgen. Wall-Mart óziniń regionallɪq tarmaq hám dúkanlarɪ hám transport sistemasɪna investiciya kiritken. Joqarɪ muǵdardaǵɪ satɪp alɪwlar hám tutɪnɪwshɪlardɪń ózgeshe qatnasɪ sebepli Wall-Mart regionallɪq dúkanlar ashɪw hám ónimlerdi tarqatɪw sistemasɪ kompaniya rawajlanɪwɪna qɪsqa múddette úlken úles qostɪ. Biraq, basqa básekileslerdi Wal-Martning ústinligi dárejesine jetisiwi ushɪn bir neshshe jɪllar ketken.
Básekiles ústinligi bul kompaniyanɪń basqa kompaniyalardan óziniń bazar strukturasɪ jaǵɪnan ústinligi esaplanadɪ.Máselen, bir kompaniya basqa kompaniyalardɪń bir bazarǵa kirip atɪrǵandaǵɪ tosɪqlarɪ esabɪnan ústinlikke erisiwi múmkin.
Bul húkimet sheklewleri nátiyjesinde júzege keliwi mumkin. Máselen mámlekettegi bank hám húkimet tárepinen shólkemlestirilgen monopoliyalar sanɪ mámlekette shekli muǵdarda bolɪwɪ lazɪm.
Kompaniyalar ózleri de bizneske kirisiwde ózlerine patent kibi tosɪqlardɪ jaratɪwɪ da múmkin. Monsanto kompaniyasɪ quramɪndaǵɪ Nutra Sweet kompaniyasɪ jasalma mazalɪlastɪrǵɪsh, yaǵnɪy aspartameda, eksklyuziv patentke iye bolǵan. Solay bolsa da, patent 1992 jɪl 14 dekabrde sońɪna jetti. Jasalma mazalɪlastɪrǵɪsh islep shɪǵɪwda aspartamedaniń bahasɪ 70 AQSH dollarɪnan 20, 35 AQSH dollarɪna tústi. Nutra Sweet patentke iyelik qɪlǵan dáwirde báseki ústinlikke eristi. Biraq patent aqɪrɪna jetiwi menen báseki ústinlik joǵaldɪ hám básekilesler bazarǵa kiriw ushɪn gezekke turɪwɪ kóbeydi. Patenttiń qunɪ mámleket hám sanaatqa qarap parq qɪladɪ.
Tómengi sɪzɪq bul kompaniya bir ónimge investiciya kiritkende hám tek ǵana bir ústinlik esesine kóbirek dáramatqa eriskende ushɪraydɪ. Basqasha aytqanda, báseki yaki salɪstɪrɪw ústinligi kompaniyanɪ ekonomikalɪq payda yaǵnɪy ónimniń ózine túser bahasɪnan asqandaǵɪ paydasɪn tabɪw ushɪn xɪzmet qɪladɪ. Sonɪń ushɪn dáslep, kompaniya óziniń strategiyalarɪn islep shɪǵɪwdan burɪn, menejment kompaniya qaysɪ tárepten salɪstɪrɪw yaki báseki ústinligine iye ekenligin anɪqlawɪ lazɪm.
Strategiya hám dáramat qosɪw - Ádette kompaniyalar strategiyanɪ kompaniyanɪń ónim hám xɪzmetindegip tutɪnɪwshɪlarǵa qarap dúzip shɪǵadɪ. Máselen, menejment eń jaqsɪ sapadaǵɪ yaki eń arzan bahadaǵɪ mikrokompyuter chiplarɪn óndiriwshi dúnyanɪń jetekshi kompaniyasɪna aylanɪw strategiyasɪn dúzgen. Demek, menejmenttiń itibarɪ ónimniń sapasɪ hám bahasɪnda. Menejment qun qosɪw ushɪn payda hám risklerine itibar qaratɪwɪ lazɪm. Hám menejment investiciya ushɪn qarar qabɪl qilɪwda proekttiń paydalɪlɪǵɪ dárejesine qaraydɪ. Báseki yaki salɪstɪrɪw ústinligine erisiw strategiyasɪ bul akcionerdiń jeke byudjetin maksimallastɪrɪw degeni. Paydalɪ proektler bir kompaniya basqa kompaniyalar ústinde salɪstɪrmalɪ yaki báseki ústinligine iye bolǵanda kóteriledi.
Máselen kóz aldɪńɪzǵa keltiriń bir ónim kútilgeninen kóre kóbirek payda berdi.Qanday etip kompaniya bir úskenege qun kiritiwi múmkin. Eger bul úskenege qun kiritiw oǵan qun qossa kompaniyanɪń basqa básekilesleri bul úskeneni qálegen bolmaspa edi. Álbette eger olar sonday qundɪ jarata alsa, buǵan qɪzɪǵɪp qalǵan bolar edi.
Endi kóz aldɪńɪzǵa keltiriń kompaniya básekilesleri ónimdi satɪp alɪwda hám payda tabɪwda hesh qanday tosqɪnlɪqlarǵa ushɪraspadɪ, onda ne boladɪ? Kompaniya hám onɪń básekilesleri bul úskene ushɪn básekilesedi. Hám onɪń bahasɪn kóteredi.
Kóz aldɪńɪzǵa keltiriń bunɪń ornɪna kompaniya jańa úskenege patenti bar hám basqa básekilesleri de bul úskeneden alɪwdɪ dawam etpekte. Onda bul úskene ushɪn hesh qanday básekiniń ózi qalmaydɪ. Hám kompaniya qun qosɪw arqalɪ payda kóriwge erisedi.
Endi salɪstɪrmalɪ ústinlikke erisiwge bolǵan háreketler qáte baǵdar alɪwɪn oylap kóriń. “Schlitz Brewiń” kompaniyasɪ básekileslerinen ústinlikke erisiw ushɪn ónim bahasɪn kemeyttirdi: ol isshi bahalarɪn kemeyttirdi. Ózine túser bahasɪn túsiriw, ónimniń bahasɪn basqa kompaniya bahalarɪnan arzanlasɪwɪna alɪp keldi, biraq sapa buzɪldɪ hám Schlitz óziniń bazar úlesine iye bolɪwɪnɪń ornɪna onɪ joǵalttɪ. “Schlitz Brewiń” salɪstɪrɪw ústinligine iye bolɪwǵa háreket etti, biraq bul strategiya tutɪnɪwshɪlar zárúrliklerin qanaatlandɪrɪw ushɪn nátiyje bermegenligi sebepli aqɪr-aqɪbet Schlitzniń akciya bahalarɪ túsip ketti.
Qun kompaniya tek ǵana salɪstɪrɪw yaki báseki ústinligine iye bolǵanda jaratɪlɪwɪ múmkin. Eger kompaniya proektti analiz qɪlsa hám onɪ paydalɪ dep tapsa, onda dáslepki soraw sonday bolɪwɪ lazɪm, Bul paydalar qay jerden kelmekte?
Strategiya bul kompaniya obektivke jetisiw maqsetindegi baǵdar esaplanadɪ. Menejment ushɪn strategiyalɪq investiciyalar jańa investiciyalardɪ tabɪw siyasatlarɪn da óz ishine aladɪ. Strategiyalɪq plan sonday aq resurslardan paydalanɪwdɪ da óz ishine aladɪ.
Finanslɪq rejelestiriw investiciyanɪ qolǵa kiritiw ushɪn kompaniya resurslarɪnan muwapɪq paydalanɪw esaplanadɪ. Finanslɪq rejelestiriw kópshilik jaǵɪnan áhmiyetli. Birinshiden finanslɪq rejelestiriw menedjerlerge belgili bir strategiyanɪ effektivligin bahalaw ushɪn járdem beredi. Ekinshiden, finanslɪq rejeler dúziw arqalɪ menejment bazar sharayatɪndaǵɪ hár qanday jaǵdaylar ushɪn múnásip háreket qɪlɪw kepili sanaladɪ.
Úshinshiden finanslɪq rejeler jaratɪw menejmentke investiciya hám finanslɪq rejeler dúziwdegi unamsɪz táreplerin de kórsetip beredi.
Finanslɪq rejelestiriw kompaniyanɪń investiciya hám finanslɪq rejelerin óz ishine aladɪ. Qashan da biz kompaniyanɪń investiciyalɪq rejelerin bilgenimizde, menejment qarjɪlar qayjerde kerek hám qay jerden keliwin kórsetip beredi. Bul byudjetti rawajlandɪrɪw arqalɪ belgilenedi. Byudjet eger kompaniyanɪń kassa qárejetleri kúndelikli normasɪnan asɪp ketse ne qɪlɪnɪwɪ kerekligi yaki kompaniyanɪń keyingi on jɪllɪqtaǵɪ rejelerin ózinde sáwlelendiriwi múmkin.
Qɪsqa múddettegi byudjetlestiriw operacion byudjetlestiriw dep ataladɪ hám uzaq múddettegi byudjetlestiriw kóbinese úsh, tórt jɪllɪq yaki uzaq múddetli rejelestiriw dep te ataladɪ. Leykin uzaq múddetli rejelerge erisiw qɪsqa múddette ne qɪlɪnǵanlɪǵɪna baylanɪslɪ bolǵanɪ ushɪn bul eki atama bir-birine óz-ara baylanɪslɪ.
Byudjetlestiriw procesi - Byudjetlestiriw procesi finanslastɪrɪw hám strategiyalarǵa investiciya kiritiwin óz ishine aladɪ, yaki basqasha aytqanda byudjetlestiriw kapital byudjetlestiriw hám kapital struktura hám islew kapitallarɪndaǵɪ qararlar nátiyjesinde payda boladɪ. Máselen sawda dúkanlarɪnda is alɪp barɪwshɪ biznes kompaniyasɪn mɪsal etip alayɪq. Kompaniyanɪń rawajlanɪw planɪ bul tutɪnɪwshɪlarǵa jaqsɪ sapa hám servis kórsetiw esaplanadɪ. Kompaniya óziniń rawajlanɪw rejesin kapital byudjetlestiriw tiykarɪnan quradi. Biraq rawajlanɪw programmasɪ rawajlanɪwdɪ da óz ishine aladɪ. Eger kóbirek qarjɪ kerek bolsa ne? Qarɪz? Úles? Biraq bul jaǵdayda islew kapitalɪn da esten shɪǵarmawɪmɪz lazɪm.
Kompaniya jańalanɪw programmasɪn alɪp barǵanda kerekli dárejedegi qarjɪlardɪ qɪsqa hám uzaq múddetli rejeler ushɪn shamalap shɪǵɪwɪ lazɪm. Baslanǵɪsh tochka bul potensial sawda qaysɪ kompaniyanɪ satɪp alɪw hám ónimdi satɪp alɪw hám basqa esap kitaplarǵa baylanɪslɪ bolǵan. Sonday aq, kompaniya niyet etken muǵdar kompaniyanɪń satɪp alɪwlarɪ, sawda xɪzmetshileri hám reklama potensiallarɪna tásir kórsetedi.
Qashan kompaniya sawda hám kerekli shamalawlarǵa iye bolǵanda, keyingi basqɪsh kassanɪń kiris hám shɪǵɪs qárejetlerin esaplaw sanaladɪ. Kassa byudjeti shólkemlestirilgende, dáslepki balans hám payda esabɪ islep shɪǵɪlɪwɪ múmkin.
Byudjetlestiriw ádette gezektegi finans sistemasɪnɪń aqɪrɪna shekem 4-6 ay dawamɪnda shólkemlestiriliwi múmkin. Kóp kompaniyalardɪń bul process ushɪn óz izbe-izlik sistemasɪ bar. Byudjet procesi ádette bas finans menedjeri, rejelestiriwshi vitse prezident yaki, finans vitse prezidenti tárepinen basqarɪladɪ. Barlɪq bólimler dáslep ózleriniń esap kitaplarɪn orɪnlaǵanɪnan soń barlɪq nátiyjeler qosɪladɪ hám juwmaqlawshɪ esabat shɪǵarɪladɪ.
Byudjet kompaniya islewi kerek bolǵan, yaki kompaniya ushɪn zárúr bolǵan resurslardɪ anɪqlastɪrɪp beredi. Biraq menedjment byudjetlestirilgen hám haqɪyqɪy nátiyjelerdegi keskin ózgerislerdi anɪqlastɪrɪw procesinde júdá itibarlɪ bolɪwɪ lazɪm. Máselen, kompaniya jańa ónimnen 10 million dollar muǵdarɪnda payda alɪw ushɪn byudjetlestirdi. Leykin haqɪyqɪy dáramat 6 million dollardɪ quradɪ. Bul menejmenttiń jaman islegeninenbe? Bálkim awa, bálkim yaq: Eger bunɪń sebebi ekonomikadaǵɪ unamsɪz ózgerisler sebepli bolsa, onda yaq, eger bunɪń sebebi menedjementtiń jaǵdaydɪ aldɪn ala qáte shamalanǵanlɪǵɪnda bolsa onda awa.
Aldɪn ala prognozlaw - Aldɪn ala prognozlaw finanslɪq rejelestiriwdiń áhmiyetli bólimi. Nadurɪs prognozlaw inventarizatsiyadaǵɪ kemshiliklerge, muwapɪq emes finanslɪq qararlarǵa sebep bolɪwɪ múmkin.
Máselen 2006 jɪlda Nintendo kompaniyasɪ jaratqan Wii konsol oyɪnɪn alayɪq. Oyɪn sol payɪtlarda oyɪn xalɪq arasɪnda ǵalabalɪqqa eristi. Biraq nátiyjede kerekli talaplarǵa juwap bere almadɪ. Bul oyɪnǵa islep shɪǵarɪlɪp atɪrǵanɪnan kóre kóbirek talap túskenligi sebepli, inventarizatsiyada kemshilikler gúzetildi.
Nintendo óziniń belgisin joǵalttɪ, hám Wii ge bolǵan keskin talaplardɪ nadurɪs bahaladɪ. Kompaniya ushɪn Wii kibi oyɪnlarǵa iye bolɪw jaqsɪ nátiyje bolɪwɪ kerek bolǵan bir payɪtta Wii endi olar ushɪn mashqala jarattɪ.
Kassa aǵɪmlarɪn aldɪn ala bahalaw ushɪn menejment sawdanɪ áwelden biliwi lazɪm, sebebi, sawda keleshektegi ekonomikalɪq jaǵdayǵa, sanaatqa hám bazar sharayatɪna qarap ózgerisi múmkin. Sawda bolsa, bahalardɪń túsiw analizleri, bazar sorawlarɪ, yaki menejmenttiń pikirine qarap áwelden bahalanɪwɪ múmkin.
Regression analizlew - Regression analiz bul sawda hám waqɪt funksiyasɪndaǵɪ grafik qatnas hám bul grafikti súwretlewshi eń anɪq tuwrɪ sɪzɪq esaplanadɪ. Bul sɪzɪq regression sɪzɪq dep ataladɪ. Bunday analizdiń bir jolɪ keleshektegi sawdanɪ dáslepki sawdalarǵa qarap bahalaw bolɪwɪ da múmkin. Basqa jolɪ bolsa, sawda hám ónimniń ózine túser bahasɪn ózara salɪstɪrɪwdan kelip shɪǵɪwɪ múmkin.
Regression analiz bizge kóplegen ózgeriwshiler ortasɪndaǵɪ ózara baylanɪslardɪ kórsetiwge járdem beriwi múmkin, sonday aq menejment bir qansha itibarlɪ bolɪwɪ kerek bolǵan jaǵdaylar bar.
Bazar sorawlarɪ - Bazar sorawlarɪ keleshektegi potensial paydanɪ asɪrɪwda áhmiyetli rol oynaydɪ. Intel mɪsalɪnda alatuǵɪn bolsaq, menejment kompyuter sanaatɪna, tiykarɪnan noutbuk, telefon, hám oyɪn sanaatlarɪna itibardɪ qaratɪwɪ lazɪm.
Ulɪwma aytqanda, menejment sorawlardan paydanɪ maksimallastɪrɪwda hám servislerdi asɪrɪwda paydalanɪwɪ múmkin.
Menejmentti bahalaw - Bazar sorawlarɪna qosɪmsha tárizde, kompaniya menedjerleri kelesi sawdalar ushɪn shamalar shɪǵarɪwɪ mumki.
Kompaniyanɪń menedjerleri ónim bahasɪn bahalawda bazar sharayatɪn áwelden shamalay biliwi lazɪm. Biraq bunday usɪllardɪ da potensial mashqalalarɪ bar. Máselen menedjer jańa ónim ushɪn dáramatlɪ bahalaw bildirdi. Bul bahalaw kompaniyanɪ kóbirek resurslardan paydalanɪwǵa úndeydi, máselen kóbirek ózine túser baha, qosɪmsha islewshiler. Eger bahalaw real bolɪp shɪqsa onda kompaniya payda alɪwɪ tábiyiy, keri halda artɪqsha resurslar hám isshi kúshlerinen paydalanǵanlɪǵɪ kompaniya ushɪn ziyan boladɪ.
Byudjetlestiriw - Bul processte biz kassa aǵɪmlarɪ, proektlestirilgen payda bayanatlarɪn, hám balans betlerin izbe-iz qoyamɪz. Finanslɪq keńes payda bayanatlarɪ hám balans betlerin islep shɪǵɪwɪ kerek bolsada, kassa aǵɪmlarɪ analizleri eń áhmiyetli esaplanadɪ.
Kóp kompaniyalar kreditti keńeyttiredi hám qabɪl qɪladɪ, sonɪń ushɪn kassa aǵɪmɪ hám sap payda bir birine aralasɪp ketpeydi.
Kassa byudjeti - Kassa byudjeti kassanɪń kiris hám shɪǵɪslarɪ haqqɪndaǵɪ detallasqan bayanat esaplanadɪ. Bul byudjet finanslastɪrɪw hám investiciya kiritiw ushɪn tiykar bolɪp xɪzmet qɪladɪ. Sonday aq, kassa byudjeti kassa qárejetlerin rejelestirilgeninen parqlawǵa xɪzmet qɪladɪ.
Burɪn aytɪp ótkenimizdey, kassa byudjeti sawda bahalawɪ tiykarɪnda basqarɪladɪ. Kassa byudjeti, kassa kirimleri hám shɪǵɪslarɪn áwelden bahalaw kompaniyanɪń kerekli qárejetlerin belgilep beredi.
Rasmiy finanslɪq bayanat - Finanslɪq balans beti keleshek, máselen bir ay, kvartal jɪl, yaki bir jɪl múddet ushɪn proektlestirilgen bayanat túri esaplanadɪ hám ol aktivlerdi, juwapkershiliklerdi bahalap beredi. Finanslɪq payda bayanatɪ máselen bir ay, kvartal jɪl, yaki bir jɪl múddet ushɪn proektlestirilgen bayanat túri esaplanadɪ hám ol payda hám shɪǵɪslardɪ bahalap beredi. Birgelikte bul bayanatlar menejment ushɪn kompaniyanɪń investiciya hám finanslastɪrɪw zárúrliklerin kórsetedi.
Ekonomikalɪq qosɪmsha qun - Jaǵdaylardɪ bahalawda jaqsɪ metodikalarǵa erisiw ushɪn kóplegen konsulting firmalar hám kompaniyalar kompaniyanɪń ámeliy orɪnlanɪwlarɪn analizlew metodikasini alǵa súredi. Bul metodlar bazɪda dástúriy metodika sistemalarɪnan paydalanɪwɪ da múmkin.
Kompaniya menejmenti qararlarɪ ózine túser bahadan asatuǵɪn payda bergende qun jaratadɪ. Bul paydalar tez múddet ishinde yaki uzaǵɪraq múddette payda beriwi múmkin.
Balanslasqan esaplaw beti - Kompaniya orɪnlanɪwɪnɪń dástúriy ólshemi ádette tariyxɪy hám finanslɪq ólshemi esaplanadɪ. Ekonomikalɪq qosɪmsha qun hám bazar arqalɪ qosɪmsha qunnɪń nátiyjeliligi sebepli kóplegen kompaniyalar sol metodikadan paydalanɪwǵa ótti. Balanslasqan esabat beti kompaniyanɪń hár qɪylɪ strategiyalɪq planlarɪ esapqa alɪwshɪ esabat túri sanaladɪ. Sonɪń ushɪn ol isletiledi:

• 
  Kompaniyanɪń strategiyalɪq jobasɪn ámelge asɪrɪwda.
  
• 
  Usɪ orɪnlanɪwǵa tiyisli basqa bahalaw qurallarɪnan paydalanadɪ.
  
• 
  Strategiyalɪq maqsetke qaray rawajlanɪwǵa járdem beriwshi pikirler beredi.