Telekommunikaciya texnologiyalari hàm kàsiplik tàlim

Tashkent informaciya Texnologiyalar Universiteti Nòkis filiali " TELEKOMMUNIKACIYA TEXNOLOGIYALARI HÀM KÀSIPLIK TÀLIM" FAKULTETI TELEKOMMUNIKACIYA TEXNOLOGIYALARI BAĞDARI 2-KURS 300321-GRUPPA (TELEKOMMUNIKACIYA TEXNOLOGIYALARI QARAQALPAQ) STUDENTI ABDIMURATOV NURLIBAYDIŃ DISCRET PÀNINEN


ÒZ BETINSHE JUMISI

Tayarlaģan: Abdimuratov N

Qabillaģan: Quwandikova D

Nòkis-2022


Munasábetler. Binar munasábetler hám olardıń matritsasi. Munasábetler túrleri.


Reje:

1. 
   Munasábet túsinigi. Unar munasábetler.
   
2. 
   Binar munasábetler hám olardıń matritsasi.
   

1. Munasábet túsinigi.
Turmısda eki insan, aytaylik Barno hám Nargizaniń aǵayınlıǵı haqqında sóylegende sonı názerde tutıladıki, sonday eki shańaraq ámeldegi, Barno hám Nargizaniń sol shańaraqlarǵa qanday da baylanısı bar. Tártiplengen (Barno, Nargiza) juftligi basqa tártiplengen kisiler juftligidan sonısı menen parıq etediki, olardıń arasında apa -qarındaslıq yamasa ana -qızlıq, jiyenlik sıyaqlı munasábetler bolıwı múmkin.
Diskret matematikada da dekart kóbeytpeniń barlıq tártiplengen juplıqları arasından óz-ara qanday da “aǵayınlıq” munasábetlerine iye bolǵan juplıqlardı ajıratıp kórsetiw múmkin. Qálegen eki jıynaqtıń elementleri arasındaǵı munasábetler ushın binar munasábet túsinigin kiritemiz. Bul túsinik matematika sıyaqlı informatikada da kóp ushraydı. Bir neshe jıynaq elementleri arasındaǵı munasábet maǵlıwmatlar kestesi formasında beriledi. Bul bap nátiyjeni ámelde qollanıwın maǵlıwmatlar bazasın basqarıw sistemasın súwretlewde isletiletuǵın n - ar munasábetlerde kóriw múmkin.


Binar munasábetler hám olardıń matritsasi.
1. Binar munasábet. Diskret matematikada fundamental tushun shalardan biri bolǵan munasábet túsinigi predmetler (zatlar ) hám túsinikler arasındaǵı baylanıstı ańlatadı. Tómendegi toiiqsiz gápler munasábetlerge mısal bóle aladı. Ádetde, munasábet túsinigi jıynaqlar teoriyası kózqarasınan turıp uyreniledi. Munasábet túsinigine anıqlıq kirgiziw ushın
tártiplengen juplıq túsinigin úyrenemiz.
1- t a ' r i f. M a'lum tártipte jaylasqan eki predmetten tuzilga kortej tártiplengen juplıq dep ataladı. Ádetde tártiplengen juplıq tómendegi ayrıqshalıqlarǵa iye dep shama menen oylainadi:
1) qálegen x hám ol predmetler ushın < x, y > sıyaqlı belgilenetuǵın arnawlı bir obiekt ámeldegi bolıp, hár bir x hám ol predmetlerge birden-bir tártiplengen < x, y > juplıq sáykes keledi ( < x, y > jazıw “ x hám ol dıń tártiplengen juftligi” dep oqıladı );
2) eger eki < x, y > hám < ol, v > tártiplengen juplıq ushın x = i hám
ol = v bolsa, ol halda < x, y >=< ol, v > boladı. < x, y > tártiplengen juplıq < x, y > - {{x}, {x, y}} kórinistegi jıynaq bolıp tabıladı, yaǵnıy ol sonday eki elementli jıynaqki, onıń bir elementi {x, y} tártipsiz juplıqtan ibarat, basqa {x} elementi bolsa, sol tártipsiz juplıqtıń qaysı hadi birinshi esaplanıwı kerekligini kórsetedi.