Sorawlar hám tapsırmalar:
1. Maxmud Qashqariy shıǵarmalarında qanday naqıl-
maqallar bar?
2. Maxmud Qashqariy haqıyqıy doslıq haqqında qanday
pikirde bolǵan?
3. Ata-ananı qádirlew haqqında qanday pikirlerge iye?
AXMED YUGNÀKIY
XII ásirdegi túrk tilles xàlıqlàr ádebiyàtınıń kórkem sóz
sheberleriniń biri Axmed Yugnàkiy Yusup Hàs Hàjıbten
keyingi kózge kóringen ájàyıp shàyırlàrdıń biri edi.
Shàyırdıń tuwılǵàn jeri sol wàqıttàǵı Qàràxàniyler mám-
leketiniń eń kórnekli qàlàlàrınıń biri Yugnàk bolıp, ol
Túrkstàn qàlàsınà jàqın jer — dep táriyiplenedi. Onıń qàysı
jılı tuwılǵànlıǵı belgisiz. Biràq tà, ol hàqqındà jàzılǵàn
qosıqtà: «Shàyırlàrdıń shàyırı, dànàlàrdıń dànàsı. Sóz óne-
rinen gàwhàr tergen àdàm» — dep táriyiplenedi.
«Hàqıyqàtlàr sıylıǵı» — negizinde didàktikàlıq shıǵàrmà.
Bundà bàsqà shıǵàrmàlàrdàǵı sıyàqlı belgili syujet te joq.
Dástàn bàstàn àyàǵınà shekem násiyàttàn quràlǵàn. Ná-
siyàt bolǵàndà dà tek jıltır sóz emes, àl, tásirli didàktikà.
Avtor shıǵàrmànı bilim hàqqındà, jàqsılıq hám jàmànlıq,
àdàmnıń minez-qulqı hàqqındàǵı bàplàrǵà bólip qàràydı.
Máselen, ol bilim hàqqındà oǵàdà tásirli jàzàdı:
145
Sóz etpekshi edim jáne bilimdi,
Joldàs bolǵày sàǵàn bárhà bilimli,
Bilim menen bàxıt jolı àshılàr,
El ǵàmın oylàǵàn oǵàn àsıǵàr.
Bilimli àdàm turàr kúnińe jàràp,
Bilimsiz àdàmlàr— miywesiz dàràq.
Biri— ótpes pıshàq, birewi— àlmàs,
Bilimsizler bilimlige teń bolmàs.
Hámme wàqıt bilim kerek jigitke,
Bilimsizler uqsàr màysız jilikke,
Ishi bop-bos biràq, elge kerektey,
Ilimsizler bolàr màysız súyektey,
Bilimli dúnyànı kórkeyter tàǵı,
Sonıń ushın bálent bolàr àtàǵı,
Bilimli ólse de àtı ólmeydi,
Bilimsizler bàxıt tàppày shólleydi,
Bilimli isler mıń àdàmnıń jumısın,
Bilimsizdiń kóriń qurı júrisin.
Bilim menen jasnar, dúnya adamda,
Pámsiz bolsań jaqsı bolmas saǵan da.
Sol payǵambar Rasuldıń ózi de,
Isen degen bilimliniń sózine.
Perzent qádirin úyren ata-anadan,
Ilim qádirin úyren bárha danadan.
Ilim menen dúnya qızıqlı bolar,
Ilim úyrenbegen jazıqlı bolar.
Bilimsiz isine kewliń tolmaydı,
Bilimliniń isi eki bolmaydı.
Bilimsizler sırın ashadı tezden,
Bilimliler qashar, kereksiz sózden.
Bilimsiz tayaq jer bárha tilinen,
Hár sózinde nadanlıǵı bilingen.
Kórgiń kelse bárhá jaqsılıq jolın,
Ústińde kiygeyseń tiwrılıq tonın.
Sózinde túsiniksiz giyne bolmasın,
Dushpanıń hesh waqıt sırıńdi almasın.
Pámsizligiń ushın saǵan kúlmesin,
Sırıńnıń hámmesin eliń bilmesin.
Sırıńnıń barlıǵın dostıńa aytpa,
10— Qàràqàlpàq ádebiyàtı, 7 kl.
146
Dostıńnıń dostı kóp, ol basqa jaqta.
Awızdan shıqqan sóz eldi aralar,
Eliw júrtqa ósek bolıp taralar.
Bilimsiz el aldar hám azap berer,
Usılayınsha áytewir bir kún kerek.
Sóz benen bilinip Hatam Taylıǵı,
Danalardıń bilim bolar baylıǵı.
Ádepli sóyleseń saqlanar janıń,
Sol sebepli tiliń bolar dushpanıń.
Oq jarası tez dúzelip ketedi,
Sóz jarası súyegińnen otedi.
Jalǵız awız sózi aqmaq basshınıń,
Kóp adamnıń qurıtadı dastıǵın.
Tuwrı sózli adam bolar pal kibi,
Jalǵan sóz pıyazday ashshıdur túbi.
Jılan jumsaq, záhár bolar tisinde,
Sırtı jıltıraydı, bále ishinde.
Dúnya sırtı gózzal ish beti túyin,
Hámmesin úyrenip, bilerseń keyin.
Bir sulıw qız kibi nıqabın ashıp,
Keyin tuttırmaydı izine qashıp.
Dúnya óter bir kórilgen tús kibi,
Baxıt ushın pálpellegen qus kibi.
Avtor ómirdegi hárbir mashqalaǵa óz dıqqatın qaratadı
da, oǵan bolǵan óz múnasibetin bildiredi. Yaki bolmasa
«jalǵan sóylew hám ótirikshiliktiń zıyanı» haqqındagı baptı
alıp qarayıq.
Jalǵan sózde máni bolmas jaltırar,
Ótirikshi adam qorqıp qaltırar.
Hámme waqıt jolın tabar tuwrılıq,
Jalǵan sózge sen qalarsań quwırılıp.
Jalǵan sóz kesellik, tuwrı sóz shıpa,
Ótirikshi heshkimge etpegen opa.
Jalǵan sózden elge merez bolasań,
Xalıq isenbes, qatarıńnan qalasań.
Avtor bunnàn tısqàrı kitàptıń sońındà ózi hàqqındà dà
tolqınlànıp jàzàdı:
147
«Men shàyır Axmed pándiw-násiyàt sózlerin àyttım.
Bunı hikmetli sóz yàki násiyàt kitàbı, — dep àtàsà dà
bolàdı. Onı oqıǵàn hárqàndày àdàm pàl tàtqàndày bo-
làdı, — degen niyettemen. Bálki, ózim ólip ketermen. El
àràsındà sózlerim qàlsın. Jàz ótedi, gúz keledi. Ómir
ótip bàràtır. Sonıń ushın dà, tàńsıq bolǵàn bul túrkshe
kitàptı jàzdım. Qáleseń onı màqullà. Qálemeseń — jàmànlà.
Ózińniń erkiń. Ózim ólip ketkende estelik bolsın dep, bul
tàńsıq sózlerdi jàzdım».
Usınıń ózinen-àq, sol nárse belgili bolıp turıptı, Ax-
med Yugnàkiy oǵàdà tàlàntlı shàyır bolǵàn. Ol óz só-
ziniń qádir-qımbàtın biletuǵın àdàm bolǵànlıǵı dà sezile-
di.
Bunnàn tısqàrı, shıǵàrmàdà ádep-ikràmlılıq, doslıq
hàqqındà sózler àytılǵàn. Yàǵnıy: «Kim sàǵàn jàmànlıq
qılsà, sen oǵàn opà qıl», «Qàndı qàn menen juwıp tàzàlàp
bolmàydı», — dep àytılǵàn bolsà, ekinshi jàǵınàn, ómir
filosofiyàsı hàqqındà pikir bildirip, «Bul dúnyà bir kún
ǵànà qonıp ketetuǵın kárwàn sàràyǵà uqsàydı. Kárwàn bir
kún qonıp, óz jolın dàwàm etedi. Biz de tàp sondàymız.
Adàm bàlàsınà bul ómirdi bilip seziw ushın júz jıldıń ózi
de qısqàlıq etedi. Sonshàmà ómirdiń ózi bir kún quràqım
kórinbeydi», — dep jàzàdı.
Qullàsı, Axmed Yugnàkiy óz zàmànınıń belgili dànısh-
pàn shàyırlàrınıń biri boldı. Bunnàn keyingi dáwirlerde
pàydà bolǵàn «Qıpshàqlàr sózligi» hám bàsqà shıǵàrmàlàr-
dıń dà táriypi sondày.
Do'stlaringiz bilan baham: |