%збекстан республикасы жо№ары

antitezis 
dep  ataydı.  Tórtinshi
 
qatarda  qoyılǵan  máseleniń  sheshimi,  yaǵnıy  oy-pikirlerdiń 
juwmaǵı  beriledi.  Bunı 
sintez 
dep  ataydı.
 
Tómendegi  mısaldı  usı  tártip  penen 
tallawǵa boladı. 
Men dúnyaǵa keldim, kelgen menen toldı ma dúnya, 
Men ketermen, ketken menen sorlı ma dúnya, 
Topıraqtan shıǵıp jáne topıraq bolarman, 
Túsindirer adam sende boldı ma dúnya. 
  
(Omar Hayyam). 
 
Tórtlikler
:  Rubayıǵa  uqsaǵan, onıń  menen  únles, tematikası sheklenbegen, 
biraq barmaq (sillabika) ólsheminde jazıladı. 
  Qaraqalpaq ádebiyatında tórtlikler I.Yusupovta kóbirek  ushırasadı. 
Birewler keń peyillikke shaqırar, 
“Mendey hújdanlı bol” desip ah urar, 
Sen bazarǵa barıp tıńlap kór: hárkim –  
Ózinde joq zattı izlep baqırar…  
(I.Yusupov). 

---

 
42 
 
 
Murabba 
–  arab  tilindegi  sózlerden  alınǵan.  Tórt  qatarlı  bántlerden  ibarat 
qosıqlar,  klassikalıq  ádebiyatta  murabbalardı  Yassawiy,  Mashrab,  Muqımiy  kóp 
jazdı.  Qaraqalpaq  murabbaları  shártli  túrde  murabba  dep  atalıp,  olar,  tiykarınan, 
barmaq ólsheminde jazılǵan. 
Muxammesler 
– hárbir bánti bes qatardan ibarat qosıqlar, uyqasları:  birinshi 
bánt A, A, A, A, A, ekinshi bánt B, B, B, B, A, úshinshi bánt V, V, V, V, A,  h.t.b. 
Hárbir bánttiń besinshi qatarı birinshi bántke uyqasadı. Klassikalıq muxammesler 
aruz  ólsheminde  jazıladı.  Biraq  qaraqalpaq  muxammesleri,  tiykarınan,  barmaq 
(sillabika) ólshemine súyenip jazıladı.  
Muashshaq
  –  sóz  oyınına  tiykarlanǵan  forma.  Onda  qosıq  qatarlarınıń  bas 
háriplerin,  joqarıdan  tómen  oqısaq,  qanday  da  bir  adamnıń  atı  yamasa  basqa  bir 
atama  kelip  shıǵadı.  Evropa  ádebiyatında  qosıqtıń  bunday  túrin