Mektep sızıw oqıtıwda gumanitar, politexnik, dóretıwshılik hám uliwma

---

2-Тема: Mektep sızıw oqıtıwda gumanitar, politexnik, dóretıwshılik hám uliwma 
mádeniy jónelislerin ámelge asiriwdıń metodikalıq usilları. Injenerlik grafikasıniń basqa 
pánler menen baylanisi kursiniń dúzilisi hám mazmuni, sabaq shinigiwların rejelestiriw. 
Sabaqqa tayarlaniw
 
Joba: 
Sızıw páninıń ulıwma bilimlendiriw mekteplerinde hámde kásip-óner 
kolledjlerinde oqıw páni sipatinda orni, sızıw kursinıń súwretlew óneri, miynet, matematika, 
fizika, geografiya hám basqa pánler menen baylanisi. 
Mekteplerde sızıw kursi ulıwma bilimlendiriw xarakterge iye bolip. Oqıwshılar
ǵ
a
politexnika bilim beriwdiń bir bóleg bolıp esaplanadı. Kurstan kózde tutil
ǵ
an maqset-
oqıwshılar
ǵ
a keńisliktegi formalardı tegislikte súwretlew usillarınıń teoriyalıq tiykarların 
aship beriw, grafikalıq súwretlewdiń tiykar
ǵ
i eń kóp tarqal
ǵ
an usilların úyretiw, olardı 
grafikalıq qurallar arqali informatsiya beriw barisinda qollanilatu
ǵ
in shártli belgiler menen 
tanisiw bolip esaplanadı. 
Sızılmalardı sızıw hám orinlawda qollanilatu
ǵ
in nizam hám qa
ǵ
iydalardı 
úyreniw proektsion usillar tiykarinda ámelge asiriladi. Bulardıń hámmesi sızıw kursin 
úyreniwde duris ilimiy baylanisti támiyinleydi hám pándi úyrenip basla
ǵ
annan turmis hám 
miynet penen ti
ǵ
iz baylanista bilim beriwge shárayat jaratadi. 
Dástúrde oqıwshılar
ǵ
a sızıwda málim dárejede jiynal
ǵ
an bilim hám kónlikpe 
beriw kózde tutiladi. Oqıwshılar zatlar hám mashina detallarınıń eskizları, sızılmaları hám 
texnikalıq súwretlerdi sızıw, onshelli quramali bolma
ǵ
an qurastiriw sızılmaların oqıw
ǵ
a 
úyreniwleri, qurilis sızılmaları hám sxemaları haqqinda ulıwma túsinikke iye boliwi kerek.
O
ǵ
an tómendegi waziypalar qoyıladı: 
- oqıwshılar
ǵ
a bir.eki hám úsh óz-ara perpendikulyar tegisliklerge tuwri múyeshli 
proektsiyalaw haqqinda hám aksonometrik proektsiyalaw haqqinda bilim beriw; 
- Oqıwshılardıń texnikalıq hám obrazli pikir júrgiziwleri, keńisliktegi oylawların 
rawajlandiriw
ǵ
a járdem beredi; 
- zatlardıń formasi hám konstruktsiyasın talıqlaw hám sızılma
ǵ
a qarap olardıń 
kórinısın oylaw, ya
ǵ
niy sızılmani oqıw
ǵ
a oqıwshılardı úyretiw; 
- sızılmalardı oqıw hám orinlawda oqıw hám ma
ǵ
liwmatnama (spravochnik) 
qollanbalarınan paydalaniw
ǵ
a úyretiw; 
- oqıwshılardı ESKD mámleketlik standartlarında qollanilatu
ǵ
in qa
ǵ
iydalar, shártli 
súwretler hám belgiler menen tanistiriw, xalıq xojalı
ǵı
nıń barlıq tarawlarında grafikalıq 
súwretlerdiń roli hám áhmiyetin aship beriw; 
- oqıwshılar
ǵ
a miynet mádeniyatin: jumis ornin duris tańlaw, sızıw hám ólshew 
ásbaplarınan paydalaniwdiń nátiyjeli usillarınan paydalaniw, jumisti taza hám aniq orinlaw 
dárejelerin sińdiriwge járdem beriw; 
Sızıwdi úyretiw oqıwshılardıń politexnikalıq tayarli
ǵ
in asiriw
ǵ
a járdem beriwi 
lazim. Bunda sızıwdi úyretiw turmis penen baylanista alıp bar
ǵ
an, pánler ara baylanistan keń 
paydalan
ǵ
an, oqıwshılarda ratsional is usilların qáliplestirgen hám olarda grafikalıq jumıs 
barisinda ulıwma miynet mádeniyati elementleri payda bol
ǵ
an, qızıqli máselelerdiń keń hám 
hár qiyli toplaminan paydalanip oqıwshılardıń dóretiwshılik qábiletin ósirip, predmetti 
úyreniwge qızı
ǵ
iwshılıqti arttir
ǵ
an tá
ǵ
dirde 
ǵ
ana erisiw múmkin.
Dástúrde oqıwshılardı islep shı
ǵ
ariw-texnika xarakterindegi túsinikler hám 
estetika talapları menen tanistiriw názerde tutiladi.
Shini
ǵ
iwlar hám óz betinshe jumislar
ǵ
a oqıw waqtinıń kóp bólimi ajiratiladi.
Teoriyalıq materiallardı úyreniw májbúriy grafikalıq hám ámeliy jumislardı orinlaw 
menen úzliksiz tárizde birge qosip alıp bariliwi kerek, bunıń ushin oqıtıwshı saatlardıń 
dástúrde berilgen shártli bólistiriliwine, kóp jillıq tájiriybeden ámelde duris paydalaniw
ǵ
a, 

---

aniq hám qızıqlı material tańlaw
ǵ
a itibar qaratiwi lazim. Jumislardıń orinlaniw tártibin 
oqıwishardiń ózi belgileydi. Sabaqta is dápterinen paydalaniw
ǵ
a tiyisli kórsetpe beredi.
Óz betinshe (grafikalıq hám ámeliy) jumislar tek 
ǵ
ana sabaq paytinda 
orinlanadı (tamamlanba
ǵ
an sızılmalardı úyde orinlap keliwge ruxsat beredi).
Sabaqlıqtan paydalanıw sabaqtiń ajiralmas bólegi esaplanip, sabaqta 
sabaqlıqta
ǵ
i másele hám shini
ǵ
iwlardan imkani barinsha paydalaniw usinis etiledi. 
Shini
ǵ
iw hám májbúriy islerdiń mazmuni oqıwshılardıń sızılmalar, eskizler, 
texnik súwretlerdi oqıw hám sızıw jolların ózlestiriwge, zatlardıń shártli kórinısıne qarap, 
olardıń modellestiriw kónlikpesin rawajlandiriw
ǵ
a, onshelli qiyin bolma
ǵ
an konstruktiv 
ózgerislerdi orinlaw
ǵ
a qaratil
ǵ
an boliwi dárkar. Bul bolsa matematika, fizika hám miynet 
tálimi menen pánler ara baylanisti joqari dárejede ámelge asiriwda júdá áhmiyetli.
Oqıtıwshı másele hám shini
ǵ
iwlardıń dóretiwshılik, ózine tán xarakterde 
boliwina erisiwi kerek. Oqıwshılar tek 
ǵ
ana kóshirip alıw menen shu
ǵ
illanatu
ǵ
in 
tapsirmalardı imkani barinsha kemeytiwge háreket etiwi zárúr. Bunıń ushin oqıtıwshı hár bir 
oqıwshı
ǵ
a individual tarqatpa materiallar dúziwi yamasa metodikalıq ádebiyatlardan 
paydalaniwi kerek.
Sızıwdi úyreniw barisinda oqıw qollanbalar, tablitsalar, modellar, detallar,
túrli buyimlar, sızılmalar hám ta
ǵ
i basqalardan keń paydalaniwi kerek. Sızıw
ǵ
a tiyisli kino, 
kinofragment, diafilmlerden ta
ǵ
i da bilimlendiriwdiń texnik quralları (elektrlestirilgen hám 
dinamik qollanbaları)nan, programmalastiriw elementlerinen paydalaniw usinis etiledi.
Jumisti esapqa alıw hám ózlestiriwdi bahalaw oqıwshılardıń is dápterindegi 
kúndelik jumisların baqlaw, awizeki soraw, dástúr bólimlerinde kózde tutil
ǵ
an 
imkaniyatlardı esapqa alıw hám túsinikli etip pánnıń jańa rawajlaniwina say, onıń tiykar
ǵ
i 
mazmunina tuwri keletu
ǵ
in materiallardı úyretiw kerek.
Sabaqta úyrenilip atir
ǵ
an materialdi ózlestiriw bul materialdiń formasina hám 
quramalili
ǵ
ina baylanisli bolmay, oqıtıwshı sabaqta qollanatu
ǵ
in oqıtıwdiń pedagogikalıq 
usil hám metodların qanshelli sheberlik penen tańlawina da baylanisli.
Oqıwshılar grafikalıq ma
ǵ
liwmat tiykarların tereń iyelewleri ushin oqıtıwshı 
sızıw teoriyası hám praktikasın jaqsi biliwi, sheber pedagogikalıq qábiletke iye boliwi hám 
oqıwshılarda usi pánge muxabbat oyata biliwi kerek.
Sabaq nátiyjesi oqıtıwshılardıń shini
ǵ
iwlarına bol
ǵ
an múnásibeti, olardıń 
pánge qızı
ǵ
iwshıli
ǵ
i, oqıtıwshınıń sabaqqa tayarli
ǵ
ina baylanisli ekenligine ózi aniq túsiniwi 
lazim.
Oqıtıwshı sızıw dástúrin jaqsi úyreniwi, onıń tiykar
ǵ
i ba
ǵ
dari hám mazmuni, 
sızıwdi oqıtıwdiń maqseti hám waziypaların aniq biliwi kerek.
Sızıwdan oqıw materialin rejelestiriw zárúr. Oqıtıwshı ótetu
ǵ
in shini
ǵ
iwlardıń 
kalendarlıq tematikalıq hám súwretli rejesin dúziwi, oqıw materialin túsindire biliwi hám 
bunda oqıtıwdiń tiykar
ǵ
i didaktikalıq printsiplerine boysiniwi kerek.
Sızıwdiń mazmunina ulıwma sabaq rejesin dúziwdiń eki kórinısın usinis etedi.
I hám II kórinislerde jazıladı. 
1.
Sabaq temasi hám onıń maqseti tálim-tárbiyalıq estetikalıq maqset. 
2.
Sabaq jobasi: I-kórinisi. 
3.
Sabaq túri. 
4.
Sabaq qurali. 

Shólkemlestiriw bólimi; 

Temani soraw hám tákirarlaw. 

Taza temani túsindiriw. 

Taza temani bekkemlew. 

Úyge tapsirma. 

---

SABAQ JOBASI: 2-kórinis. 

Shólkemlestiriw bólimi. 

Grafikalıq jumistiń analizi. 

Taza tapsirmani túsindiriw. 

Oqıwshılardıń óz betinshe jumis `orinlawları (ámeliy jumis). 

Grafikalıq jumisti juwmaqlaw hám úyge tapsirma beriw. 
Belgilengen sabaqtiń kalendarlıq tematikalıq hám súwretli rejesi dúziledi. Bunda 
tema atamasi, maqseti hám waziypaları (tálim-tárbiyalıq hám estetikalıq) túr hám metodi, 
qurali, qollanilatu
ǵ
in sabaq túrine tiyisli basqishlar, sabaq juwma
ǵ
inıń analizi (juwmaqlaw, 
ulıwmalastiriw. tekseriw ushin sorawlar) úyge tapsirma hám kerekli másláhátler kórsetiledi.
Sabaqtiń mazmuni usi reje tiykarinda dúziledi. Bunda taza materialdi 
túsindiriw, kórsetpe qural, texnikalıq qural hám onnan paydalaniw usillarına ayriqsha itibar 
qaratiladi. Sonday-aq klass taxtasinan qalay paydalaniw súwretti, sızılmani klass taxtasinda 
jaylasiwdiń grafikalıq rejesi kórsetiledi hámde mashqalali ja
ǵ
day jaratiw, ayirim pikir, 
usinislar jazip kórsetiledi. Paydalanil
ǵ
an tiykar
ǵ
i qosimsha ádebiyatlar dizimi kórsetiledi.
Sızıw saba
ǵ
inda oqıtıwshınıń orni hám o
ǵ
an qoyilatu
ǵ
in talap-sızıw pánine 
qızı
ǵ
iwshıli
ǵ
in tárbiyalaw hám rawajlandiriw. Texnikalıq dóretiwshılikke bol
ǵ
an 
qızı
ǵ
iwshıli
ǵ
in arttiriw, sızıw saba
ǵ
inda texnikalıq atamalar awizeki túsindiriledi. 
Sızıwdi testlestirip oqıtıwdiń ayirim máseleleri túsindiriledi.
Sızıwdan al
ǵ
an bilimlerine tipik qáteler hám olardı sheshiw grafikalıq 
jumisların tekseriw, bahalaw
ǵ
a tiyisli usillar kórsetiledi, bular tómendegiler : 
1.Oqıtıwshınıń klass taxtasinda jumislarına tiyisli metodikalıq kórsetpeler ; 
a) oqıw modelinıń eskizi hám texnik súwretin orinlaw usilları ; 
b) texnik detaldiń eskizi, ólshemlerin ilimiy hám metodikalıq orinlawi. olarda
ǵ
i 
logikalıq izbe-izlik basqishi ; 
v) berilgen proektsiya boyinsha proektsiyani tabiw usilları. 
e) sızılmani sızıw hám orinlaw barisinda texnikalıq dóretiwshılikti asiriw usilları. 
2. Sızıw grafikalıq kórinısın metodikalıq tárepten aniq hám duris orinlaw. Sızıw 
áspabi járdemisiz qolda duris sızıw, sheńber hám ellips sızıwdi úyretiw. 
a) siz
ǵ
ish qolayli hám qolaysiz paydalaniw
ǵ
a tiyisli metodikalıq kórsetpe beredi.
b) klass tsirkulinıń is waqtinda
ǵ
i ja
ǵ
dayların túsindiriw. 
v) joqari kórinisten baslap sızıw málim bol
ǵ
an geometriyalıq denelerdiń sızıliwi. 
g) oń hám shep kórinisten baslap sızıw málim bol
ǵ
an geometriyalıq denelerdiń 
orinlaniwi. 
3. Aldiń
ǵ
i oqıwshılardıń klass taxtasinan paydalaniwda
ǵ
i is tájiriybelerinen úlgiler 
kórsetiw.
4. Sızılmalardı taxtada kompozitsion jaylastiriw
ǵ
a tiyisli metodikalıq kórsetpeler 
beriw. 
5. Oqıw barisin qurallandiriw. Sızıw xanasi.
6. Oqıtıwdiń sabaqtan tis jumisinıń dúziliwi.
a) Sızıwdan klasstan tis jumistiń forma hám metodları ; 
b) Sızıw dógeregi; 
v) qızıqli oyinlar shólkemlestiriw.
V. Oqıwshılardıń bilim, kónlikpe hám dárejelerin bahalawdiń reyting kriteriyası.
Oqıwshılardıń bilim, kónlikpe hám dárejelerin tekseriw injenerlik grafikasın 
oqıtıwdiń tiykari. Oqıwshılardıń bilimlerin tekseriw 1998-jilda Bilimlendiriw haqqinda
ǵ
i 
nizami hám Kadrlar tayarlawdiń milliy ba
ǵ
darlamasi tiykarinda ámelge asirilmaqta.
Sızıw boyinsha ózlestiriwdi esapqa alıp hár bir sabaq izshil tárizde ámelge asiriliwi 
lazim. Oqıwshınıń bilimin reyting kriteriya arqali bahalawdan maqset úyrenilip atir
ǵ
an pándi 

---

tereń iyelewi, tapsirmalar
ǵ
a dóretiwshılik qatnasiwi, erkin pikirlewi, óz bilimin úzliksiz 
tárizde asiriw hám kitaplardan keń paydalaniw siyaqli qábiletlerin rawajlandiriw bolip 
esaplanadı. 
Oqıwshılar ózlestiriwi haqqinda kúndelik bahalaw, aralıq bahalaw hám 
juwmaqlawshı bahalaw túrlerinen tolıq paydalaniw zárúr.
1. Kúndelik bahalaw. (KB), 2. Aralıq bahalaw (AB) 3. Juwmaqlawshı bahalaw. 
(JB).
Sızıwdan ámeliy bilim hám kónlikpelerin rawajlandiriwda sızıw xanasi zárúr, sebebi 
xana bolsa, onda klasstan tis jumislarda dógerek dúziw, olimpiadalar ótkeriw, kórgizbeler 
shólkemlestiriw múmkin.