M. Dáwletov, e. Dáwenov, D. SeyDUllAevA

2. Birgelkili  tolıqlawısh.  Is-háreketti  (bayanlawıshtı) 
zatlıq  mánide  túsindiretuǵın  teń  mánili  eki  yamasa 
birneshe  sózlerdiń  dizbegine  birgelkili  tolıqlawısh  deli-
nedi.
Birgelkili  tolıqlawıshlar  morfologiyalıq  bildiriliwi  jaǵı-
nan  bir  túrli  seplik  qosımtalı  hám  tirkewishli  qollanı-
ladı:  Ayqız  burın  sholanda  islep  júrgen  er  hám  hayal-
qızlardı  ózine  tarttı.  (A.B.)  Hárkim  óz  awılı  menen, 
toparı  menen,  shańlaǵı  menen  oylassın.  (T.Q.)  
3. Birgelkili  pısıqlawısh.  Is-háreketti  orın,  waqıt,  sın, 
muǵdar-dáreje  t.b.  mánilerde  sıpatlaytuǵın  eki  yamasa 
birneshe  teń  mánili  sózlerdiń  dizbegine  birgelkili  pı-
sıqlawısh  delinedi.  Birgelkili  pısıqlawıshlar  óz  ara  sa-
naw  intonaciyası,  dánekerler  arqalı  baylanısıp,  útir 
arqalı  bólinip  jazıladı:  Ol  hár  kúni  azanda,  túste, 
keshte,  mallarǵa  rejim  menen  ot  saladı. (J.S.)  1964-jılı 
Xorezmde,  Qaraqalpaqstanda  hám  Buxara  gazoprovo-
dınıń  boyına  jollar  salıw  baslandı.  (Gazetadan) Bizler 
olardı  uzaq  hám  kóp  kúttik.  (J.Sap.)
130-shınıǵıw.  Berilgen  gáplerdi  oqıń.  Birgelkili  ekinshi  dárejeli 
aǵzalardı  tawıp,  olardıń  ekinshi  dárejeli  aǵzalardıń  qaysı  túri  eke-
nin  hám  gáptiń  qaysı  aǵzası  menen  baylanısqanın  túsindiriń.
1. Jalańbas,  tompaq,  qara  páreń  bala  Tilepbaydıń  janına 
keldi.  2. Ol  baxıt,  jer,  suwǵa  iye  boldı.  (Q.D.)  3. Esengeldi 
óz  úyine  jıynalǵan  awıllasları,  záńgilesleri,  biyler  arasında 
bulqıp  sóylep  otır.  (T.Q.)  4. Házir  olar  qanatsız  korabllerde 
sonday  joqarı,  sonday  tez  ushıp  júr.  (Gazetadan)  5. Ol  balıq-
tıń  molshılıǵı  ushın  gúresti  kún  sayın,  saat  sayın  qızdıra 
berdi. 
(A.B.) 
6. Onı-bunı 
aytısqanlıqtan, 
kúliskenlikten, 
hámme  bir  jerge  jıynalǵanlıqtan  túski  demalıs  kewilli  óte 
berdi.  (Á.T.)
131-shınıǵıw.  Gáplerdi  kóshirip  jazıń.  Birgelkili  ekinshi  dáre-
jeli  aǵzalardı  tawıp,  olardıń  baylanısqan  sózi  menen  astın  sızıp 
kórsetiń.
http://eduportal.uz

---

93
1. Tóbeleri  aspan  menen  tiresken  tawlar  eteginen  qaynap 
shıqqan  tınıq  suw  keń  hám  sulıw  say  túbindegi  jılǵalardı 
toltırıp,  kewilli  hám  jaǵımlı  ses  berip,  oypatlarǵa  rawana 
boladı.  2. Rawana  boladı  da,  dalalardı,  shóllerdi  gezedi. 
3. Ol  óziniń  janǵa  jaylı  suwı  menen  gúller  hám  eginlerdiń, 
aǵashlar  hám  ósimliklerdiń  tamırına  azıq  beredi,  miynetkesh 
xalıqtıń  júregin  úmit  hám  quwanısh  penen  toltıradı.  (Sh.R.) 
4. Ol  qoylardı  gá  jerden  onlap,  gá  jerden  jigirmalap  qurastı-
radı.  (Ó.X.)  5. Men  miynet  etpege,  miynetim  arqalı  maqse-
time  jetpege  kelgenmen.  (A.Bek.)
132-shınıǵıw.  Ózlerińiz  oqıp  atırǵan  kórkem  shıǵarmalardan 
yamasa  ózińizdiń  úy  turmısıńızdan  alıp,  birgelkili  anıqlawısh  hám 
tolıqlawıshqa  bir-birden,  pısıqlawıshqa  2  gáp  tawıp  jazıń.